← Eesti

1-15-10970/49

Obsah (6)§ 76§ 199§ 68§ 65§ 218§ 262

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. novembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-10970 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Eris

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta N.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. N.L tunnistati Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega nr 1-15-10970 süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8, 9 järgi ning karistati

§ 68lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu 25 päeva.

Otsus jõustus 18.03.2016. Viru Maakohtu 16.08.2016 otsusega nr 1-16-2422 tunnistati N.L süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes N.L-ile karistuseks vangistuse 2 aastat.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 aasta 2 kuud vangistust - ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti N.L-ile liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus - 3 kuud vangistust ning ärakandmisele kuulus 1 aasta ja 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 19.01.2016 kuni 09.03.2016, so 1 kuu ja 19 päeva ning N.L-ile mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva vangistust. Otsus ei ole käesolevaks ajaks apellatsiooni esitamise tõttu veel jõustusnud. 1

(5)Karistuse kandmise algus 10.03.2016 ja lõpp 21.12.
  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.10.
  2. Kinnipidamisasutusest N.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik osaleb vangistuses tööhõives majandustöödel. Vabanemise korral soovib elama asuda emale kuuluvasse korterise asukohaga xxx. Ema on selleks oma nõusoleku andnud. Korteri eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetaval on xxx. Õpinguid jätkas xxx, kuid jättis õpingud pooleli, eelistades õppimisele töötamist. Tartu Vanglas omandas eesti keele taseme xxx. Edasi õppida ja ennast täiendada ei soovi, soovib töötada. Enne vangistust olid kinnipeetava sissetulekud korrapäratud. Toimetulekut mõjutasid alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning kulutamisharjumused. Isik omab mõningaid tööoskusi metallitööde alal, kvalifikatsioon puudub. Isiku enda sõnus käis 2014 ametlikult tööl xx Vangistuses osaleb tööhõives xxx. Kuriteod on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuritegude toimepanemisel on kasutanud ka vägivalda. Garanteeritud töökoht vabanemise korral puudub. Lähedastest on kinnipeetaval ema. Õde viibib vanglas. Süüdimõistetu ema, õde ja kunagine elukaaslane on kriminaalkorras karistatud, kuid isiku sõnul ei mõjuta tema lähedased teda kriminaalselt. Emaga on suhted head ja toetavad. Kinnipeetav suhtleb ka kunagise elukaaslase ja nende ühise lapsega. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Kuritegusid on toime pannud nii alkoholijoobes kui narkojoobes. Süüdimõistetul on diagnoositud krooniline haigus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 78%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on N.L-i lähedasteks ema, endine elukaaslane ja nende ühine poeg. Kinnipeetava õde viibib kinnipidamisasutuses. Lähisugulased on kriminaalkorras karistatud. Emaga suhtleb telefoni teel. Peale vabanemist soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kõigi mugavustega kolmetoalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema üksinda ja on nõus, et poeg vabanedes sinna elama asub. Võlgnevusi korteri eest ei ole. Vabanemise korral puudub N.L garanteeritud töökoht. Enne vangistust töötas kinnipeetav ema sõnul ehitusel ja keevitajana. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on N.L olnud määratud ühel korral. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et isik rikkus katseaja kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda ilma mõjuva põhjuseta, sõitis elukohast ära kauemaks kui
  3. päevaks ilma kriminaalhooldusametniku loata ning ei täitnud temale kohtu poolt määratud 356 tundi ÜKT-d. Prokurör kirjalikus seisukohas nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 24.08.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata, ega toeta samuti nagu vangla N.L-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Viru Maakohtu 16.08.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-2422 N.L tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati N.L-i vangistusega 2 aastat.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti eelnimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 aasta 2 kuud vangistust - ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti N.L-ile liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus - 3 kuud vangistust - ning loeti ärakandmisele kuuluvaks 1 aasta ja 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 19.01.2016 kuni 09.03.2016, so 1 kuu ja 19 päeva ning mõisteti N.L-ile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks otsustati lugeda 10.03.2016. Kohtuotsus on jõustumise ootel. (RKRMR-i andmed seisuga 28.10.2016). Seega on liitkaristuse kandmise algus 10.03.2016 ja lõpp 21.12.2017. 2

(5)Karistusseadustiku § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Lähtudes ülaltoodust kinnipeetav N.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamise tähtaeg ei ole veel saabunud, kuna isik ei ole veel ära kandnud poole mõistetud karistusajast. Prokorör ei pea antud juhul vajalikuks hinnata

§ 76lg 4 sätestatud asjaolusid.

Eeltoodu alusel prokuratuur on N.L-i vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. N.L eo soovinud sõnavõttu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et N.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetaval on põhiharidus. Õpinguid jätkas xx erialal, kuid jättis õpingud pooleli, eelistades õppimisele töötamist. Tartu Vanglas omandas eesti keele xx. Isik omab mõningaid tööoskusi metallitööde alal, kvalifikatsioon puudub. Isiku enda sõnul käis

  1. ametlikult tööl meremehena. Vangistuses osaleb tööhõives koristajana. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud ja kehtivaid kriminaalkaristusi on
  2. Vanglakaristust kannab teist korda. Varem on teda karistatud avaliku korra raske rikkumise, varguste ja röövi eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse eest. Väärteokorras on isikut karistatud 20-l korral, käesoleval ajal kehtivad neist 9 karistust: TS § 73 lg 1 alusel
  3. korral (deklareeritava kauba või sularaha toimetamine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides), NPALS 151 alusel
  4. korral (narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine),

§ 218lg 1 alusel 1.

korral (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) ja

§ 262alusel 1.

korral (avaliku korra rikkumine). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et N.L osaleb vanglas olles tööhõives xxx. Nimetatud asjaolu alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. 3

(5)Kinnipeetaval on isiku tõendav dokument- elamisloakaart, mis kehtib kuni 09.11.2020. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda emale kuuluvasse korterise asukohaga xxxx. Ema on selleks oma nõusoleku andnud. Korteri eest võlgnevusi ei ole. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Isiku lähedasteks on ema, kunagine elukaaslane ja nende ühine laps. Suhted on head ja toetavad. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis maandab mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul N.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et süüdimõistetu on toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriteks alkohol ja narkootikumid. Kuriteod on olnud enamuses samaliigilised. Tema suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid. Viru Vangla poolt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.12.2017, ärakandmiseni on veel pisut üle aasta aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus ja kindla elukoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 4
(5)Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu N.L-i temale Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.