← Eesti

3-22-2237/27

Obsah (5)§ 23§ 10§ 68§ 15§ 264

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2237 Ha

) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. 6. PPA esitas 19.10.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23lg 1 pde 1, 2 ja 3 alusel.

Puudutatud isikuga viidi 19.10.2022 läbi küsitlus ja ta võeti Eestis välismaalasena arvele. Taotluse esitamise hetkeks ei olnud menetlus veel lõpule viidud. Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul Egiptusesse välja saata, kuna tal puudub kehtiv reisidokument. Isiku dokument aegus. Isik ei ole endale reisidokumenti taotlenud. Kuna isikul puudub seaduslik alus riigis viibimiseks, siis tal ei ole õigust ka töötada. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 10

). Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isiku kinnipidamine on vajalik, et tagada tema kättesaadavus reisidokumendi taotlemiseks ja väljasaatmise lõpuleviimiseks. Isik ei ole vabaduses viibides ise endale reisidokumenti taotlenud. Seega puudub alus arvata, et ta asuks seda tegema pärast lahkumisettekirjutuse saamist. Isiku varasem käitumine (politseiametniku ründamine, kriminaalhooldusnõuete mitte täitmine, alkoholi liigtarvitamine) ei tekita usaldust. Isik küll väidab, et ei saa pojata olla, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud alkoholi kuritarvitamist, olles teadlik, et seetõttu võidakse tema tingimisi karistus pöörata täitmisele. Täiendavalt on isik korduvalt öelnud, et ta ei lähe ilma pojata kusagile (

§ 68p 6).

Arvestades isiku suhtumist Eesti õiguskorda (

§ 68

p 4) ja varasemat käitumist, on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik asuda ennast PPA eest varjama ega täida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid. Arvestades isiku varasemat hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusnõuete täitmisesse ja alkoholi tarvitamist, võib isik asuda ennast varjama kas Eesti Vabariigis või lahkuda talle sobivasse Euroopa riiki, vältimaks enda väljasaatmist Egiptusesse. Isikul on küll elukoht, kuid sellele aadressile on pidevalt tehtud väljakutseid seoses isiku agressiivse käitumisega. Isikul ei ole alust töötada ning samuti ei soovi eksabikaasa, et isik selles korteris viibiks. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise või turvalisuse kaalutlusega. 7. Puudutatud isik selgitas 19.10.2022 kohtuistungil, et tal on olemas koht, kus viibida (saab ööbida sõbra juures). Isik soovib olukorda parandada ning viibida vabaduses. 8. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.10.2022 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.12.2022 (k.a). 2

(6)3-22-2237 Isikul puudub õiguslik alus Eesti Vabariigis viibida. Tema elamisloa kehtivus on lõppenud. PPA keeldus 14.02.2022 otsusega nr 15.3-3.2/26-1 puudutatud isiku tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama asumiseks, kuna isikul oli korduvaid avaliku korra rikkumisi, ta ei ole järginud Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte ning ei ole austanud põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe. Tallinna Halduskohtu 02.06.2022 otsusega nr 3-22-643 rahuldati puudutatud isiku kaebus, tühistati PPA 14.02.2022 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/26-1 ning kohustati PPA-d vaatama isiku taotlus uuesti läbi. Tallinna Ringkonnakohus võttis 13.07.2022 menetlusse PPA apellatsioonkaebuse ning menetlus on pooleli. Kohtumenetluses ei ole tehtud määrust, et puudutatud isikul oleks õigus kohtumenetluse lõpuni viibida Eesti Vabariigis. PPA on 19.10.2022 teinud isikule ettekirjutuse nr 1052253957 Eestist lahkumiseks, samuti kohaldanud Schengeni alale sissesõidukeeldu pikkusega 2 aastat. Esineb alus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning PPA tegeleb hetkel Egiptuse saatkonnast nende taotlemisega. Kinnipidamise poolt kõneleb isiku varasem käitumine. 23.07.2021 kohtuotsusega tunnistati isik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust, kuna isik ründas 18.12.2020 kell 04.01 pärast tema kahtlustatavana kinni pidamist ametikohustusi täitvaid politseinikke. Puudutatud isik on hiljem korduvalt toime pannud erinevaid korrarikkumisi, mh rikkunud katseajal kehtestatud kontrollnõudeid ‒ isik ei ilmunud katseajal registreerimisele ega täitnud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik tekitas konflikte. Haldusasja toimikusse on lisatud Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.01.2022 vastus nr 9-17.8/5-2, millest nähtuvalt on perekond XXX lastekaitse huviorbiidis alates 11.07.2019 seoses perevägivalla juhtumitega. Sellest ajast alates on laekunud lastekaitsesse 5 lähisuhtevägivalla teadet. Puudutatud isiku endise abikaasa sõnul on isiku suurimaks probleemiks alkoholi kuritarvitamine. Endine abikaasa on selgitanud PPA-le 18.10.2022 ja 19.10.2022, et on korduvalt palunud, et isik otsiks endale oma elamispinna, kuid isik pole seda teinud. Isikul on alkoholiprobleemid ning kui tal oleks raha, tarbiks ta endise abikaasa sõnul alkoholi kogu aeg. Kriminaalhoolduse üheks tingimuseks oli, et isik ei tarbiks alkoholi, kuid puudutatud isik ei saa sellega hakkama ja tarbib ikkagi alkoholi. Endise abikaasa sõnul armastab puudutatud isik oma last, kuid siiski arvestab esmalt enda vajadustega ning väga ei taha lapsega tegeleda. Kohtutoimikusse on esitatud kinnipidamiskeskuse kainestusmaja teenistuse 20.10.2022 vastus, mille kohaselt on isik viibinud Tallinna Kainestusmajas 20.10.2022 seisuga kokku 20 korral. Kainenemisele toimetamise põhjused on olnud: avalikus kohas joobes; agressiivne, häirib möödujaid; keeldub lahkumast; joobes, agressiivne, lähisuhtevägivald. Isik on kinnitanud, et ei soovi Eestist lahkuda. On usutav, et isik ei hakkaks PPA-ga väljasaatmismenetluses koostööd tegema, arvestades mh tema alkoholiprobleeme ja varasemat käitumist katseajal, mil ta ei ilmunud kontrolltoiminguteks kohale. Ei ole tõenäoline, et isik Eestist lahkuks, kuid on usutav, et ta ei oleks PPA ametnikele menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Puudutatud isik kinnitas küll kohtuistungil, et saaks ööbida sõbra pool, kuid kohus peab usutavaks, et isik naaseks oma endise abikaasa korterisse ning jätkuks endine eluviis, sh perevägivald. Seetõttu ei ole

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik kohaldada. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei riiva ebaproportsionaalset isiku perekonnaelu. Isiku endine abikaasa ei soovi, et isik elaks tema ja lapse juures ning alkoholijoobes vanema nägemine ja pingeline olukord kodus ei ole kindlasti lapse parimates huvides. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3

(6)3-22-2237
  1. Puudutatud isik esitas 08.11.2022 määruskaebuse (täiendatud 14.11.2022) halduskohtu 21.10.2022 määruse peale. Puudutatud isik ei soovi end politsei eest Eestis varjata ega Eestist põgeneda. Isik töötas enne kinnipidamiskeskusesse paigutamist Coop kaupluses ja sai palka, olemas oli tervisekindlustus. Isik ootas, millal ta saab elamisloa, et üürida endale elamispind, tööl käia ja eemalduda abikaasa tekitatud probleemidest, mille tõttu oli isikul vaja kodunt välja saada ja mis ongi alkoholi tarbimise peamine põhjus. Oma olemuselt on isik rahulik ja soovib elada oma pojaga. Isik on kindlasti suhetes teistega parem ja seadusekuulelikum, kui ta saab elamisloa. Isik soovib olla eeskujuks oma pojale, tema eest hoolitseda. Isik lubab, et siis ei ole vaja tal enam juua ja öösiti väljas käia. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
  3. PPA on taotluses tuginenud

§ 23lg 1 p-des 1‒3 sätestatud alustele.

12.

§ 23

lg 1 p 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Direktiivi 2008/115/EÜ art 3 p 7 järgi tuleb mõiste „põgenemise oht“ sisustada õigusaktides kehtestatud objektiivsete kriteeriumite alusel. Eesti õiguses on need sätestatud

§-s 68. Isiku põgenemise ohtu ei saa siiski järeldada pelgalt mõne

§-s 68 sätestatud asjaolu esinemisest, vaid tegelikku põgenemisohtu tuleb hinnata, arvestades kogumis kõiki konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid (Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18). 13.

§ 23

lg 1 p 1 kohaldamise aluseks olevat põgenemisohtu on puudutatud isiku puhul seostatud

§ 68

p-des 4 ja 6 märgitud asjaoludega (s.o välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus, ning isiku hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita). Ohu lõplikuks kindlakstegemiseks on PPA ja halduskohus arvestanud kooskõlas

§ 68esimese lausega teisigi isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.

Halduskohus järeldas isiku varasema käitumise ja hoiakute põhjal, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. 14. Vaidlus puudub, et puudutatud isik on Harju Maakohtu 23.07.2021 otsusega nr 1-21-4650 kriminaalkorras karistatud vangistusega (

§ 68p 4).

Varasem karistatus osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt ning see vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPAle väljasaatmiseks kättesaadav. Samas ei ole see eraldiseisvalt põgenemisohu jaatamiseks piisav.

ei võimalda isikut kinni pidada avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal peab olema võimalik järeldada piisavalt suurt põgenemissoovi, sh tahet hoida kõrvale väljasaatmismenetlusest (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 14; 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 12). 15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isiku varasem käitumine ja hoiakud ei loo kindlust, et ta oleks PPA-le vabaduses viibides menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav 4

(6)3-22-2237 (

§ 68p 6).

Harju Maakohtu 23.07.2021 otsusega nr 1-21-4650 mõisteti isikule karistuseks 9 kuud ja 29 päeva vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et isik ei pane ühe aasta pikkuse katseaja vältel (pikendatud 23.11.2021 määrusega kahe kuu võrra) toime uut kuritegu ning järgib kontrollnõudeid, kohustudes mh ilmuma määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning mitte tarvitama alkoholi. Haldusasja toimikus sisalduva Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.01.2022 vastuse nr 9-17.8/5-2 kohaselt on alates 11.07.2019 laekunud lastekaitsele isiku kohta viis lähisuhtevägivalla teadet. Loataotlusest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik esitanud 09.06.2022 Harju Maakohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt keeldub isik järjepidevalt lisakohustuse (mitte tarvitada alkoholi) kontrollidest ning 16.05.2022 politseilt saadud vastuse kohaselt on isikuga seotud mitmeid väljakutseid (26.03.2022, 13.04.2022, 25.05.2022), millest nähtuvalt on isik õhutanud viha, osalenud kakluses, käitunud agressiivselt ning toimetatud kahel korral kainestusmajja. Kokku on kinnipidamiskeskuse kainestusmaja teenistuse 20.10.2022 vastuse kohaselt isik viibinud Tallinna Kainestusmajas 20 korda. Isikule on tehtud kirjalikud hoiatused registreerimiskohustuse rikkumise ja lisakohustuse kontrollist keeldumise tõttu. Samuti on kriminaalhooldusametnik 13.06.2022 teatanud maakohtule, et isiku 13.06.2022 lisakohustuse täitmise kontrollimisel oli isik tarvitanud alkoholi, ning 19.08.2022, et isik rikkus kontrollnõuet ilmuda määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Harju Maakohtu 06.09.2022 määrusega nr 1-21-4650 (jõustunud 26.10.2022) on puudutatud isikule 23.07.2021 otsusega mõistetud karistus pööratud täitmisele (karistuse kandmise algusaeg 12.12.2022). 16. Isik on korduvalt kinnitanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Isiku Egiptuse passi kehtivus lõppes 18.08.2022 ja isik ei ole endale reisidokumenti taotlenud. Isiku käitumisest ja ütlustest järeldub üheselt, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Arvestades ka isiku eelnevat karistatust ja varasemat ning karistuse määramise järgset käitumist, lubavad asjaolud kogumis järeldada isikust lähtuvat põgenemisohtu, mistõttu on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et isik võib hakata hoidma kõrvale väljasaatmismenetlusest. 17. Eeltoodust tulenevalt esines

§ 23lg 1 p-s 1 sätestatud alus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.

18. PPA on täiendavalt tuginenud

§ 23

lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alustele (s.o välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust ja isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib). Varasemas kohtupraktikas on selgitatud, millisel juhul saab isikut kaasaaitamiskohustuse rikkumise ja tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumise korral kinni pidada. Riigikohus on märkinud, et varem kehtinud

§ 15lg 2 p-i 3 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1.

Direktiivi art 15 lg 1 punkt b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Kuna

§ 23

lg 1 p-le 3 tuginemine eeldab mh seda, et isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele (

§ 264

lg 1 p 3), siis peaks

§ 23

lg 1 p-s 2 märgitud kaasaaitamiskohustuse rikkumine seonduma mõne teise kohustuse (

§ 264

lg 1 p-d 1, 2 või 4) mittetäitmisega, kusjuures see peaks olema taotluses piisavalt konkreetselt piiritletud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-21-352, p 15; 18.09.2020 määrus nr 3-20-1268, p 12). Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul puudub kehtiv pass ja ta ei ole ise astunud samme selleks, et reisidokument saada. Kaasaaitamiskohustuse rikkumist ei saa siiski järeldada pelgalt sellest, et isik ei ole endale ise dokumente taotlenud. PPA taotlusest ei nähtu muid põhjendusi selle kohta, kuidas isik on kaasaaitamiskohustust rikkunud. Samuti ei nähtu taotlusest, kuidas on isik jätnud täitmata kohustuse aidata kaasa endale dokumentide saamisele. Eelneva tõttu ei 5

(6)3-22-2237 olnud isiku kinnipidamisel õige tugineda

§ 23

lg 1 p-dele 2 ja 3 ning ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.

  1. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb perekonnaõiguse riive, kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (tagada isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks ja väljasaatmismenetluseks). Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku tervise ja turvalisuse aspektist. Puudutatud isiku dokumentide taotlemine ei ole lõppenud ning väljasaatmine ei ole perspektiivitu.
  2. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2022 määrus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.