Obsah (8)

§ 201§ 227§ 90§ 50§ 242§ 91§ 99§ 124

4-22-2917 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. novembril 2022. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2917 Kohtukoosseis Kohtunik Mart

§ 201

lg 1 ja

§ 227

lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) YULIA NIKOLAEVA; isikukood: 48109260067; xxxx kodakondsus; emakeel: xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; kehtivaid karistusi ei ole; Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Kohtuistungi toimumise aeg 01.11.2022 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Yulia Nikolaeva kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Yulia Nikolaeva kaebus osaliselt.
2. Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.08.2022 otsus väärteoasjas nr 2302,22,010068, st mõistetud karistuse määra osas.
3. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Yulia Nikolaevat

§ 201

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut ehk 320 eurot.

1. Rahatrahv summas 320 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB), EE932200221023778606 (Swedbank), EE701700017001577198 (Luminor) või EE777700771003813400 (LHV) kohustuslik on märkida viitenumber
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 4-22-2917 EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse 11.08.2022 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,010068 karistati Y. Nikolaevat selle eest, et tema 20.07.2022 kell 18.25 Saue vallas, Harju maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 34ndal km juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 135+-4 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 100 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Sellise tegevusega Y. Nikolaeva rikkus

§ 90

lg 1 p 1 ja

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime

§ 201

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Y. Nikolaevat karistati

§ 201

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 201lg 1 järgi rahatrahviga 135 trahviühikut, st 540 eurot.

2. 24.08.2022 esitas menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Esitatud kaebuse kohaselt taotleb Y. Nikolaeva menetluse lõpetamist kvalifikatsioonis

201 lg 1 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, alternatiivselt palub kaebaja teo ümberkvalifitseerimist

242 lg 1 järgi. Samuti taotleb menetlusalune isik temale väärteootsusega määratud rahatrahvi vähendamist. Kokkuvõttes leiab kaebaja, et kuna temal oli väärteootsuses märgitud ajal Vene Föderatsiooni juhiluba ei ole tegemist juhtimisõiguseta isikuga

§ 201

tähenduses, vaid tegu on kvalifitseeritav

§ 242lg 1 järgi liiklusnõuete muu rikkumisena.

Kiirust ületas kuna lapsel valutas kõht ja ta kiirustas koju. Karistus ei ole proportsionaalne, kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et lapsel kõht valutas. Varasemaid liiklusalaseid rikkumisi menetlusalusel isikul ei ole. MENETLUS KOHTUS

1. 01.11.2022 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et sõitis väärteootsuses märgitud kiirusega, tegemist oli kaherealise teega, lapsel valutas kõht, suurendas kiirust, et möödasõit sooritada, sel momendil tehti fotod. Tal olid olemas Vene Föderatsiooni juhiload, ta ei nõustu, et see on võrdsustatav juhtimisõiguse puudumisega. Ta ei ole isik, kel poleks üldse juhtimisõigust olnud, ta on juhtimisõigust omanud 20 aastat. Taotleb karistuse kergendamist. Elab alaliselt Eestis alates 2017.a. Raseduse ajal sõitis Venemaale ja 2017 detsembrist kuni 2018 septembrini oli Venemaal. Seejärel tuli Eestisse, alates 2018 on Eesti alaline elukoht. Politsei teda varem kinni pidanud ei ole. Juhiload vahetas ära 28.07.2022 ehk kohe pärast kinnipidamist. Kiirust ületas kuna laps ütles, et tal kõht valutab. Laps oli tagaistmel ja korrutas, et tal on paha olla. Politsei pakkus, et kustuvad kiirabi, kuid menetlusalune isik keeldus ja leidis, et koju sõita oli kiirem. Trahv on tänaseks tasutud. Ei oska öelda kas möödasõitu oleks saanud katkestada. On teadlik, et möödasõidul kiirust ületada ei ole lubatud. Kiiruse ületamise osas vastu ei vaidle. Vaidleb vastu juhtimisõiguseta sõitmisele. Rikkumine ei olnud raske. Kahetseb tehtut.
2. Kohtuväline menetleja vaidles 01.11.2022 kohtuistungil kaebusele vastu. Menetlusalusele isikule on süüks pandud 2 liiklusalast rikkumist,

§ 201

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi.

Liiklusreeglid on sätestatud liiklusseaduses ja on kõikidele liiklejatele ühtemoodi kohustuslikud. Menetlusalune isik oli kohustatud juhiloa vahetama ühe aasta jooksul pärast 2/6 4-22-2917 Eestisse alaliselt elama asumist. Rahvastikuregistri andmetel asus menetlusalune isik Eestisse alaliselt elama 2017 mai. Õigusrikkumine pandi toime juulis 2022. Selleks ajaks oli menetlusalune isik alaliselt Eestis elanud üle viie aasta, mis on piisavalt pikk aeg, et liiklusseadusega tutvuda ja teha selgeks millised dokumendid kehtivad Eestis. Kuna juhiluba oli tähtaegselt vahetamata, oli selline tegevus kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

Kiiruse ületamisega seoses märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et menetlusalune isik ei osalenud liikluses üksinda, temaga oli ühes sõidukis ka tema laps. Sellisel kiirusel mootorsõiduki juhtimisel võivad tekkida rasked tagajärjed kui juhi teele peaks ilmuma ootamatu takistus. Videosalvestisest nähtuvalt puudus menetlusalusel isikul vajadus möödasõitu sooritada. Vajadusel tulnuks möödasõit katkestada, mitte kiirust lisada. Menetlusalune isik on toime pannud kaks rikkumist, see suurendab süü suurst. Kokkuvõttes leidis kohtuväline menetleja, et määratud karistus vastab isiku süü suurusele, tänaseks on menetlusalune isik trahvi täies ulatuses tasunud. Hädaseisundit õigusrikkumise toimepanemisel ei esinenud.. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 6.

§ 227

lg 2 järgi on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

§ 201

lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 7.

Väärteoprotokolli nr 20220720075701 kohaselt heidetakse Y. Nikolaevale ette seda, et ta juhtis 20.07.2022 kell 18.25 Harju Maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla 34 km mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega Y. Nikolaeva rikkus

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 201lg 1 sätestatud väärteo.

8.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Y. Nikolaeva sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 20.07.2022 kell 18:25

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Transpordiameti liiklusregistri 22.07.2022 väljavõttest nähtub, et Y. Nikolaeval ei ole juhtimisõigust. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et sõiduk Xxxx reg nr xxxx omanik on S AS, kasutaja muuhulgas Y. Nikolaeva. Rahvastikuregistri päringu kohaselt on Y. Nikolaeva elukoht alates 11.05.2017 Xxxx. 9. Y. Nikolaeva kohtus antud selgituste kohaselt oli tal väärteo toimepanemise ajal kehtiv Vene Föderatsiooni juhiluba. Seda kinnitab ka kohtuvälises toimikus olev foto Y. Nikolaeva poolt esitatud Vene Föderatsiooni juhiloast (KV toimik CD salvestis). Kaebuse esitaja leiab, et kuna tal oli Vene Föderatsiooni juhiluba, ei ole tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

10.

§ 99lg 1 p 2 kohaselt kehtib Eestis Viini 1968.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. Tulenevalt

§ 99

lg-st 6 kehtib nimetatud juhiluba Eestisse alaliselt elama asumisel 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. 3/6 4-22-2917 Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

1. Riigikohus on lahendis nr 4-20-758 selgitanud välisriigis omandatud juhtimisõiguse kehtivust ja välisriigi juhiloa Eesti juhiloa välja vahetamise korda. Kuigi nimetatud kohtulahend käsitleb Genfi
2. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhtimisõigust, kehtib kohtu hinnangul sama põhimõte ka Viini
3. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kehtivuse ja Eesti juhiloa vastu vahetamise kohta. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui Eestisse alaliselt elama asumisest on möödunud 12 kuud ja inimene ei ole selle aja jooksul saanud Eesti juhiluba, ei ole tal juhtimisõigust võimalik tõendada enam välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud (p 16). Sellisel juhul on tegemist juhtimisõiguse puudumisega

§ 90

lg 1 p 1 tähenduses ja tegu kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Y. Nikolaeva asus Eestisse alaliselt elama 11.05.2017. Nimetatud asjaolu tõendab ka Rahvastikuregistri väljavõte. Y. Nikolaeva peeti kinni 20.07.2022 ehk rohkem kui 5 aastat pärast Eestisse alaliselt elama asumist. Samuti selgitab kohus, et Y. Nikolaeva kaebuses viidatud Riigikohtu lahend 4-17-4621 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Nimelt on viidatud lahendis käsitletud olukorda kus isikule oli antud Eestis Vabariigis juhtimisõigus, kuid juhtimisõigus oli

§ 124lg 3 p 1 alusel peatunud.

Y. Nikolaevale ei olnud väärteo toimepanemise ajal Eestis Vabariigis juhtimisõigust antud. 12. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Y. Nikolaeva pani teo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Nimelt jättis Y. Nikolaeva välja selgitamata kas ja kui kaua kehtib Eestisse alaliselt elama asumisel Vene Föderatsioonis väljastatud juhiluba. Teise riiki elama asumisel on isikul kohustus tutvuda uue elukohariigi seadustega ning viia vajalikud dokumendid seadusega kooskõlla. Kohtu hinnangul puuduvad menetlusaluse isiku teos ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega pani Y. Nikolaeva toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

13. Esitatud kaebuses on Y. Nikolaeva taotlenud menetluse lõpetamist

§ 201

lg 1 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus menetlusaluse isiku seisukohaga ei nõustu. Kuigi tegemist on Y. Nikolaeva esmakordse rikkumisega, ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga, mille puhul võiks kohaldada VTMS § 30 lg 1 p 1 sätteid. Liiklusnõuete järgimine, sealhulgas juhtimisõiguse olemasolu, on oluline selleks, et liikluses osaleksid isikud, kes on pädevad mootorsõidukit juhtima.

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu 14.

Samuti heidetakse väärteoprotokolli kohaselt Y. Nikolaevale ette seda, et tema juhtis 20.07.2022 kell 18.25 Harju Maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla 34 km mootorsõidukit kiirusega 135 km/h +-4 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 100 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Sellise tegevusega rikkus Y. Nikolaeva

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

15.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Vaidlusalusel teelõigul on lubatud suurim kiirus 100 km/h. 01.11.2022 kohtuistungil vaadeldud videosalvestiselt nähtub, et 20.07.2022 kell 18:25 sõiduk Audi reg numbriga xxxx sõidab maanteel (tee nr 4 34 km) maksimaalse kiirusega 135 km/h. Taatlustunnistuse nr 4/6 4-22-2917 LE0273 kohaselt vastab väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur LaserCam4 esitatud nõuetele ning on taadeldud 08.03.

1. Politsei- ja Piirivalveameti personaliprogrammi SAP andmete väljavõte tõendab, et kiirust mõõtnud ametnik C. J. on läbinud laser- ning radartüüpi kiirusemõõtja koolituse. Järelikult on kiiruse mõõtmine teostatud pädeva mõõtja poolt ning taadeldud kiirusmõõturiga. Kiirusemõõdiku kasutamise protokollist nähtub, et mõõdetud on 20.07.2022 kell 18:25 sõiduki maksimaalseks kiiruseks 135 km/h. Salvestise fotode väljatrükist nähtub, et kiirusemõõdik on suunatud sõidukile Audi reg nr-ga xxxx, mille maksimaalseks kiiruseks on tuvastatud 135 km/h.
2. Kohtu hinnangul pani Y. Nikolaeva teo toime kavatsetult. Y. Nikolaeva on selgitanud, et kiirendas seetõttu, et soovis eesolevast autost möödasõitu sooritada. Samuti põhjendas vajadust kiirustada asjaolu, et temaga sõidukis viibinud lapsel kõht valutas ja oli vaja kiiresti koju jõuda. Isegi, kui menetlusalune isik ekslikult arvas, et nimetatud teelõigul oli lubatus suurim sõidukiirus 110 km/h, ületas ta siiski teadlikult lubatud sõidukiirust sõites maksimaalse sõidukiirusega 135 km/h. Kiiruse ületamine sellises määras on juhi poolt tajutav ja ei saa jääda märkamatuks.
3. Y. Nikolaeva ei ole lubatud sõidukiiruse ületamist eitanud, kuid on põhjendanud kiiruse ületamise vajadust asjaoluga, et lapsel kõht valutas, lapsel on füsioloogiline kõhukinnisus ja vaja oli kiirusada koju, et laps saaks tualetti kasutada, mida ta pole nõus mujal tegema. Seega on kaebuse esitaja õigustanud oma käitumist KarS § 30 järgi kohustuste kollisiooniga. KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumises õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mingit õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline, kui rikutav kohustus. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohustuste kollisoon on hädaseisundi eriliik ning olukorras, kus omavahel kollideeruvad tegutsemis- ja tegevusetuskohustus, tuleb vastutus lahendada KarS § 29 alusel. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-77-14). Y. Nikolaeva sõnul politseiametnik pakkus, et võib lapsele kiirabi kutsuda, kuid menetlusalune isik keeldus leides, et kiirabi ootamine võib võtta rohkem aega kui ise koju sõitmine. Y. Nikolaeva sellisest käitumisest võib järeldada, et menetlusalune isik ei hinnanud lapse tervisliku seisundit ohtlikuks ja seega ei olnud tegemist hädaseisundiga. Arusaadavalt tekitab lapse tervislik seisund lapsevanemas muret, kuid kiiruse ületamine olukorras, kus lapse tervis ei ole otseset ohus, ei ole õigustatud. Vastupidiselt, ületades lubatud sõidukiirust, seab vanem tahtmatult ka endaga sõidukis viibiva lapse elu ohtu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Y. Nikolaeva teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ja menetlusalune isik on toime pannud

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KARISTUS 18.

§ 201

lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

§ 227

lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kuna kahele eri süüteokoosseisule vastavad teod ehk

§ 201

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on Y. Nikolaeva poolt toime pandud ühe teoga, siis määratakse nende eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt karistus raskema karistuse ettenägeva sätte järgi. 19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja 5/6 4-22-2917 õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Y. Nikolaeva on varem karistamata. Samas tuleb arvestada, et Y. Nikolaeva pani toime kaks erinevat liiklusalast rikkumist. Kuigi Y. Nikolaeva pani toime

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, arvestab kohus, et tegemist ei ole siiski tavapärase juhtimisõiguseta isikuga, kuivõrd temale oli väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigus Vene Föderatsioonis. Seega ei saa teda võrdsustada isikuga, kellel puudub igasugune sõidukijuhtimise kogemus ja kelle tegevus oleks samuti kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

Samuti arvestab kohus, et kohe pärast rikkumise toimepanemist vahetas Y. Nikolaeva Vene Föderatsiooni juhioad Eesti juhilubade vastu. Seonduvalt kiiruse ületamisega hindab kohus tema süüd alla keskmise. Tegemist oli kaherealise maanteega, nähtavus ja teeolud olid väga head (päevane aeg, kuiv ilm), tema kasutuses olnud sõiduk oli tehniliselt korras. Kõik need asjaolud kinnitavad pigem seda, et reaalset ohtu teistele kaasliiklejatele ja ka talle endale selle kiiruseületamisega ei kaasnenud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus samuti Y. Nikolaeva kahetsust. Kuigi menetlusalune isik väljendas kahetsust alles kohtuistungil, pole kohtul alust kahelda kahetsuse siiruses. 20. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega, sest liiga range karistus võib isiku jaoks olla hoopis negatiivse mõjuga, kuna isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt.

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut (s.o maksimaalselt 800 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut (s.o 400 eurot). Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja isikut karistanud sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra rangema karistusega. Kohtuväline menetleja põhjendas karistuse määra asjaoluga, et isik on toime pannud ühe teoga mitu õigusrikkumist. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus liiga range ega vasta isiku süü suurusele. Arvestades kergendavate asjaolude olemasolu ja raskendavate asjaolude puudumist, tuleb Y. Nikolaevale mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Sellest tulenevalt määrab kohus Y. Nikolaevale karistuse mõnevõrra alla sanktsiooni keskmise määra, st rahatrahvi 80 trahviühikut ehk 320 eurot. 21. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.08.2022 otsuse väärteoasjas nr 2302,22,010068 osaliselt, st mõistetud karistuse määra osa. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja karistab Y. Nikolaevat

§ 201

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ta on tänaseks PPA-le ära tasunud rahatrahvi 540 eurot. Sellisel juhul on menetlusalusel isikul käesoleva kohtuotsuse jõustumisel PPA-lt tagasi küsida algselt määratud rahatrahvi ja kohtu poolt määratud rahatrahvi vahe (540-320=220 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ 6/6