Obsah (4)

§ 76§ 75§ 78§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.detsembril 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3320 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 76

lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi:

1. a)elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;
2. b)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. c)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. d)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. e)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. f)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.

§ 75

lg 2 p 4, 5 alusel määrata U.T-le katseajaks järgmised lisakohustused:

1. a)mitte tarvitama alkoholi
2. b)otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;
3. c)alluma eelnevalt antud nõusoleku alusel psühholoogilisele/psühhiaatrilisele ravile. 3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

1. Määrata U.T katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus U.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu U.T karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista U.T-lt menetluskuludena kaitsjatasu vandeadvokaat Aare Kaldma poolt osutatud õigusabi eest summas 165.84 eurot riigi tuludesse.
6. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo alusel 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 03.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3320 tunnistati U.T süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mille kandmise alguseks arvati 02.04.2017. 04.10.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava U.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud Kriminaalkorras karistatud kokku üheksa korda, kannab viiendat vanglakaristust. Varasemalt on kinnipeetavat süüdi mõistetud mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi joobeseisundis juhtimise eest; valeütluse, valevande andmise eest ja karistusest kõrvale hoidmise eest. Viimane süüdimõistmine mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude toime panemise muster ja dünaamika on jäänud samaks. Soodusteguriks kõikide kuritegude puhul on alkoholi kuritarvitamine ja impulsiivne käitumine. Individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud tulenevalt seadusest (karistus kuni 1 aasta). Alates 10.07.2017 määratud vangla majandustööle, abitöölise ametikohale. Töötab kohusetundlikult. Alates 08.09.2017 osaleb sotsiaalprogrammi Õige Hetk, motiveeritud programmis osalema. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb liiklusnõuete rikkumises. Oht ilmneb, kui isik on alkoholijoobes. Ohtlikkus suureneb kui isik ei tegele oma alkoholisõltuvusega, ei jälgi ühiskonna reegleid ning jätkab hoolimatu elustiiliga, mõtlemata tagajärgedele. Lähtudes kinnipeetava toimepandud kuriteo iseloomust ja ülalpidamisest vangistuses on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 34%. Tartu vangla toetab U.T vabanemist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema ja vennad A. ja R. peredega. Suhted pereliikmetega on ühelt poolt toetavad, teiselt poolt keerulised. Enda käitumisega ja alkoholi tarvitamisega onU.T tekitanud perekonnas probleeme. Perekond toetab teda vanglast vabanemisel, kuid ootab, et ta asuks tööle ja lõpetaks alkoholi tarvitamise. Ema sõnul on U.T üks laps, kelle ema viis ta Soome elama, ning nõuab elatusrahasid. Pikaajalisi suhteid ei ole U.T suutnud hoida. Suhtlusringkonna moodustavad temaga sarnased alkoholile mitte ei ütlevad isikud. Ema ütles, et ta toetab U.T vanglast vabanemist vaid tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral, ilma elektroonilise valve kohaldamiseta. Juhul, kui U.T sooviks vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega, siis ta nõusolekut ei anna, kuna ei soovi olla täiskasvanud, elujõus mehele hooldajaks. U.T ise elamispinda ei oma. Ennetähtaegse vabanemise korral saab U.T elama asuda vend A. B. kuuluvas korteriomandis. Korter asub viie korteriga, kahekordses majas. Maja kolm korterit kuuluvad A. B.. U.T asub elama teisele korrusele, mille ühes pooles elab tema ema J. B. ja teisel pool olevad ruumid on U.T kasutuses. Teisel korrusel on WC ja dušš, kaks kööki ja kaks tuba, korrus on avatud planeeringuga. Antud elamispinnal elas U.T ka enne vangistust. Vend A. B. sõnul saab ta U.T-le pakkuda tööd ettevõttes G. OÜ kopajuhina siis, kui on allhanketöö korras saanud endale mingi ehitusobjekti, alati tööd pakkuda ei ole. Ema sõnul on U.T arukas ja lahtiste kätega töömees. Ema ja venna sõnul toetavad nad U.T vanglast vabanemisel majanduslikult esmatarbe tasemel. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu U.T märkis, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Alates 16.11.2017 viibib avavanglas, teeb sisetöid. Lähedased on ema ja vend, kellega suhted on head. Süüdlane tööd ei pelga ja saab perefirmas ka tööd, ekskavaatorijuhina. Elukaaslasega läksid suhted veidi sassi, need on vaja korda saada, ka alaealised lapsed ei tea, et U.T viibib vanglas. Varasemalt on olnud kaks korda kriminaalhooldusel, üks neist ebaõnnestus, sest hooldaja oli äärmiselt konkreetne ja printsipiaalne. On nõus täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja alluma ravile, sest mõistab, et alkoholsõltuvusega on vaja tööd teha. U.T on vangistuses vaadanud saadet „Punane sekund“ ja on näinud, mis juhtub joobes juhtide süül, teda on õnneks jumal hoidnud ja sellist saatust ja koormat ta enda ja lähedaste õlgadele ei taha ja ei lähe enam rooli. Kaitsja Aare Kaldma avaldas, et antud isiku puhul on täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused vabastamiseks. Isiku käitumine on olnud laitmatu, teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras, ta on läbinud sotsiaalprogrammid. Isik on üle viidud avavanglasse, mis näitab kinnipidamisasutuse usaldust. Seega on isik suuteline vähemalt kontrollitud keskkonnas käituma korrektselt. Isikul on olemas vabaduses sotsiaalne võrgustik ja kindel elukoht, tema suhtlusringkonda ei kuulu kriminaalkorras karistatud või sõltuvuses isikuid. Tal on olemas töökoht perefirmas. Isik on täna kinnitanud, et on aru saanud õigusvastaselt käitumisest ja teinud sellest järeldused ja kinnitanud seaduskuulekat käitumist vabaduses. Kaitsja palub isik ennetähtaegselt vabastada. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega U.T tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. U.T kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. U.T karistusaega hakati arvestama alates 02.04.2017. Antud juhul on U.T ära kandnud pisut üle 8 kuu talle määratud karistusest, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav elama oma vend A. B. kuuluvas korteriomandis. Korter asub viie korteriga kahekordses majas. Maja kolm korterit kuuluvad A. B. U.T asub elama teisele korrusele, mille ühes pooles elab tema ema J. B. ja teisel pool olevad ruumid on U.T kasutuses. Teisel korrusel on WC ja dušš, kaks kööki ja kaks tuba, korrus on avatud planeeringuga. Antud elamispinnal elas U.T ka enne vangistust. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kohtu hinnangul on samuti positiivne, et kinnipeetaval on vabanedes olemas töökoht oma pere juures firmas G. OÜ-s kopajuhina, tööandjaks on vend. Töö võib olla hooajaline, objektipõhine. Kohtu hinnangul kindel töökoht vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, vähendada uute kuritegude toimepanemise riski ning sisustab kinnipeetava aega produktiivselt. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta vangistuse jooksul alustanud osalemist sotsiaalprogrammis Õige hetk ning alates 16.11.2017 viibib avavanglas, kus töötab majandustöödel. Kohtu hinnangul kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, teha elus muudatusi, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Ka on oluline, et kinnipeetava vabanemisjärgne keskkond saab olema toetav ning seadusekuulekas. Kinnipeetav asub elama oma ema ja venna juurde, kes on valmis teda toetama ja rakendama erinevatele töödele. Kinnipeetava lähedasi ei ole kriminaalkorras karistatud. Seega toetab ka kinnipeetava vabanemisjärgne keskkond tema soovi edaspidi elada seaduskuulekalt. Kohtu hinnangul on isiku käitumisest vangistuse ajal ning istungil antud ütlustest näha, et isik on teinud vajalikud järeldused ning soovib tõsimeeli muuta oma elukorraldust, et vabaduses edukalt toime tulla. Süüdlane selgitas kohtule, et ta mõistab vajadust tegeleda alkoholsõltuvusega ja on valmis alluma ravile, sest ta ei soovi ei endale ega lähedastele koormat, mille võib kaasa tuua joobnud juhi süül toimunud liiklusõnnetus. Kohus leiab, et on igati mõistlik toetada kinnipeetava soovi sõltuvusprobleemiga tegelemisel, mistõttu lisakohustusena kohus allutab U.T vastavale ravile katseaja jooksul. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud anda isikule võimalus tõestada endale ja kohtule, et ta suudab oma elus teha vajalikud muudatused ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riske maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Menetluskulud U.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.11.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 27.11.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 165.84 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 165.84 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb U.T-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik