2 alusel anda V.D-le aega kaks kuud käesoleva otsuse jõustumisest rahatrahvi 60 € tasumiseks PPA Lõuna prefektuuri 10.05.2021 otsuses väärteoasjas 2780,21,003838 osundatud kontodele. DVD plaat videosalvestisega jätta asja materjalide juurde. Edasikaebe kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest/kätte saamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest , kui on esitatud eelnevalt kassatsiooniteade. Kohtuotsuse põhiosa Menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik S.T. koostas 07.04.2021 Tartu maakonnas Tartu linnas väärteoprotokolli menetlusalusele isikule V.D-le ik XXX selle kohta, et isik juhtis 07.04.2021 kella 08:49 ajal Tartu maakonnas, Tartu linnas Riia tänaval mootorsõidukit Citroen C3 reg.nr xxx ning sõitis ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 221 lg 1 ning isik rikkus Liiklusseaduse § 58 lg 3 nõuet ( 15-16). PPA Lõuna prefektuuri vanem väärteomenetleja Cristel Jakobson koostas 10.05.2021 otsuse väärteoasjas nr 2780,21,003838, millega määras menetlusalusele isikule V.D-le karistuseks Liiklusseaduse § 221 lg 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses ehk 60 eurot( tl. 1415). V.D esitas Tartu Maakohtule 21.05.2021 kaebuse eelnimetatud PPA Lõuna prefektuuri 10.05.2021 otsusele väärteoasjas 2780,21,003838, taotledes otsuse tühistamist. Põhjendusena on toodud võimetus nii suurt trahvi korraga maksta, ta taotles trahvi vähendamist 20 €-le. Ta töötab osalise tööajaga B-s. Ta on hommikuti tihti näinud , et autod on punase fooritule alt ristmikku ületanud. Ta palub arvestada tema tagasihoidliku taotlusega( tl. 1). PPA Lõuna Prefektuur kirjalikus vastuses kaebusele on seisukohal, et PPA Lõuna prefektuuri otsuse tühistamiseks puuduvad põhjendused ja alus.“ Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Lisaks on kohtuväline menetleja kindlalt veendunud, et kohtuvälise menetleja otsus koos karistuse määraga arvestab selgelt kõiki neid menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud tema hinnangul olulisi detaile töö ja isikliku elu osas ning mõistetud karistus vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ja karistuse soovitud eesmärkidele. Kohtuväline menetleja kontrollis videosalvestist, mille alusel koostati protokoll ning leidis, et menetlusalune isik on süüdi talle etteheidetavas väärteos. Videosalvestiselt on näha, et foori kollane tuli süttib enne, kui menetlusaluse isiku poolt juhitav sõiduk Citroen foori ette ja videopilti jõuab. Seega pidi menetlusalune isik nägema foori keelavat tuld enne, kui asus ristmikku ületama. Foto nr 1 kuvatõmmis videosalvestiselt näitab, et fooris põleb juba kollane tuli, kuid Citroen ei ole veel foorini jõudnud, tema ees liikunud sõiduk lõpetab kollasega manöövrit“. Vahetult enne foori punase tule süttimist jõudis Citroen foori ette, kuid jätkab liikumist. Seda kinnitab Foto nr 2 kuvatõmmis videosalvestiselt. Foori keelav punane tuli süttis vahetult pärast menetlusaluse isiku Citroeni foori alt läbi lipsamist ning seega sõitis ta punase tulega ristmikule. Seda kinnitab ka foto nr 3 kuvatõmmis videosalvestiselt, kust on näha, et ta ei ole jõudnud veel ristmikulegi, kui punane tuli juba on süttinud. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et menetlusaluse isiku toimepandu saab olla ainult teadlik ja tahtlik rikkumine „.( tl. 11-13) Kohtu põhjendid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Seega kohus, kirjalikus menetluses, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul väärteomaterjalid ning tõendid on kogutud nõuetekohaselt. Menetlusalusele isikule V.D-le on selgitatud menetluses VTMS § 19 toodud õiguseid ja kohustusi ning isik on selle kohta andnud allkirja. See on fikseeritud väärteoprotokollis( tl.15-16). Menetlusalusele isikule on antud võimalus kirjaliku selgituse andmiseks- menetlusaluse isiku ütluste protokoll( tl. 16). Väärteoprotokollis on selgitatud protokollile vastulause esitamise õigust ning protokollis on kirjas ka otsuse kättesaamise aeg PPA Lõuna prefektuuris. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on süüteokirjeldus selge ja menetlusalusele isikule arusaadav. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on toodud tõendid, mis kinnitavadV.D poolt väärteo toimepanekut ning samuti on põhjendatud otsuses ka karistuse kohaldamise aluseid. Süüteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 221 lg. 1/ Liiklusseaduse § 58 lg. 3 on vastavuses süüteokirjeldusega- isik juhtis mootorsõidukit sõites fooridega reguleeritud ristmikule keelava kollase fooritule ajal. Liiklust ohustamata oleks juht võinud peatuda enne ristmikku( otsus tl. 14-15 ).Otsuses on käsitletud karistuse kohaldamise aluseid ning põhjendatud karistuse valikut. Seega on menetlusdokumendid vormistatud korrektselt. Kohus teeb otsustuse kohtule esitatud tõendite põhjal. Käesolevas asjas on kohtule esitatud videosalvestus DVD plaadil liikluskaamera salvestisest sündmuskohal Riia tänaval 7.04.2021 kell 8.49. Videosalvestiselt on näha , et valgusfooris on süttinud kollane tuli, enne kui V.D poolt juhitav sõiduk Citroen foori ette ja videopilti jõuab. Seda tõendab ka foto 1( tl. 11 pöördel). Samuti nähtub videosalvestiselt et V.D poolt juhitud Citroen jõudis valgusfoori ette vahetult enne punase tule süttimist ning sõitis ristmikule punase keelava fooritule ajal(videosalvestisest tehtud foto 2, tl. 12). Ka videosalvestisest tehtud foto 3 ( tl. 12 pöördel) tõendab, et V.D sõitis punase tulega ristmikule. Videosalvestis kinnitab selgelt, et V.D mootorsõiduki juhina tahtlikult rikkus Liiklusseaduse § 14 lg. 2 nõuet -ohustas oma lubamatu manöövriga teisi sõidukijuhte , rikkus LS § 58 lg.3 nõuet- peatuda valgusfoori ees keelava fooritule süttides. Sellega on alus V.D karistada LS § 221 lg. 1 alusel rahatrahviga kuni 50 trahviühikut e. 200 €. Kohtu hinnangul on keelava fooritule ajal ristmikule sõitmine raske rikkumine, mis võib tuua kaasa raskeid tagajärgi, sest teistest suundadest ristmikule sõitvad sõidukijuhid eeldavad, et fooritulede nõuetest peavad kinni kõik sõidukijuhid. Käesoleval juhul V.D aga tahtlikult sõitis kollase fooritule ning kohe süttinud punase fooritule põledes ristmikule. Karistuse kohaldamine.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.
lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks 3 tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.
Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et V.D pani rikkumise toime tahtlikult- seda tõendab asja olev videosalvestis. Ta oleks jõudnud rahulikult peatuda valgusfoori taga ja juhinduda foorituledest. Ometi ta ei teinud seda. Kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku V.D kahetsust, mis kaebuses väljendub. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut V.D toimepandud väärteo eest karistada. Kohtu hinnangul on V.D süü keskmine. LS § 224 lg. 1 näeb karistusraamidena rahatrahvi kuni 200 €. PPA Lõuna prefektuur on karistanud V.D 60 € rahatrahviga. See karistus vastab V.D süü suurusele on proportsionaalne ning vastab karistuse eripreventiivse ja üldprventiivsele eesmärgile. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata V.D kaebus PPA Lõuna prefektuuri 10.05.2021 otsusele väärteoasjas 2780,21,003838.
2 alusel anda V.D-le aega kaks kuud käesoleva otsuse jõustumisest 60 €-se rahatrahvi tasumiseks PPA Lõuna prefektuuri 10.05.2021 otsuses väärteoasjas 2780,21,003838 osundatud kontodele. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.