Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 331§ 65

Kriminaalasi nr 1-11-1775 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-1775 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 76lg 5 alusel määrata E.S-ile katseaeg kestusega kuni 23.02.2018.

a. 3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada E.S katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada E.S täitma katseaja jooksul

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx - 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 21 , 4, 7, 8 alusel määrata E.S-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates; 4) mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ning narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega (v.a lähedased isikud); 5) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

1. Määrus E.S-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu E.S karistuse kandmiselt peale kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 22.02.
3. a otsusega tunnistati E.S süüdi

§ 331

järgi ja karistati 10-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati E.S-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.10.2003.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E.S-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 13 aastat 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.02.

1. a ja lõppeb 23.02.
2. a. Vangla ei toeta E.S-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha E.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta E.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 2 KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu E.S selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära E.S-i, leiab, et E.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
4. E.S kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on E.S temale mõistetud karistusajast (13 aastat 2 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud E.S kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused E.S-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 E.S on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reaalset vangistust kannab E.S esimest korda. Varasemalt on E.S karistatud varavastaste süütegude (sh röövimise) toimepanemise eest, aga ka avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud süüteo, õigusemõistmise vastase süüteo, valitsemiskorravastase süüteo ning narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest. E.S-i varasemast elukäigust nähtuvalt on ta kevadel

1. a toime pannud eluvastase süüteo, s.o tapmise, mis on toimepandud omakasu ajendil ja teise kuriteo toimepanemise varjamiseks. Lisaks sellele on E.S jätkanud vägivaldset käitumist ka karistuse kandmise ajal, pannes septembris
2. a vanglas kaaskinnipeetava suhtes toime uue eluvastase süüteo. Käesoleval ajal kannab E.S karistust kinnipeetava poolt ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise aine amfetamiin valdamise ja tarvitamise eest. Karistust kannab E.S alates aastast
3. Kohtu hinnangul nähtub E.S-i varasemast elukäigust, et ta on toime pannud äärmiselt raskeid kuritegusid. Toimepandud kuriteod on olnud eriliigilised, sh vägivaldsed isikuvastased, aga ka narkootikumidega seotud süüteod. Oluline on kohtu arvates seegi, et E.S asus pikaajalist vangistust kandma seoses eluvastase kuriteo toimepanemisega (toime pandud omakasu ajendil ja teise kuriteo varjamiseks). Eluvastase süüteo pani E.S alaealisena. Vangistuses olles jätkas E.S uute ja äärmiselt raskete kuritegude toimepanemist (uus eluvastane süütegu ja narkootikumidega seotud süüteod). Kohtu hinnangul tuleb rasketeks pidada kuritegusid, mis E.S on toime pannud karistuse kandmise ajal kontrollitud keskkonnas. Samas on kohtu hinnangul E.S-i puhul oluline arvestada, et E.S on käesolevaks ajaks tervikuna ära kantud karistuse osa, mis on mõistetud talle 3 eluvastaste süütegude toimepanemise eest. Samuti on vajalik arvestada, et E.S on pannud viimase kuriteo (s.o kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamise) toime novembris
4. a. Seega pikka aega tagasi. Kokku on käesolevaks ajaks E.S kandnud karistust peaaegu 23 aastat. Kohtu hinnangul on oluline, et E.S tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohus, võttes arvesse E.S-i selgitusi kohtuistungil, leiab, et E.S-i kahetsuse siiruses ja selles, et ta on aru saanud ja teadvustanud täielikult toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi ning teinud enda jaoks vajalikud järeldused, puudub alus kahelda. Seega on alust olla veendunud, et E.S-i puhul on karistus täitnud eripreventiivsed eesmärgid. Viimase kohtuotsusega on E.S-ile mõistetud liitkaristuseks 13 aastat 2 päeva vangistust, millest E.S on käesolevaks ajaks ära kandnud 11 aastat vangistust, s.o enamuse mõistetud karistusest. 3.2 E.S on karistuse kandmise ajal läbinud tegevused, mis on ette nähtud individuaalses täitmiskavas, v.a vabanemiseelne nõustamine. E.S on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening ja Õige hetk, aga samuti sotsiaalsete oskuste treeningu. E.S lõpetas
5. a Tartu Täikasvanute Gümnaasiumis 8nda klaasi. E.S osaleb alates
6. a Tartu Vangla tööhõives. Vaatamata positiivsetele asjaoludele, ei saa E.S-i käitumist karistuse kandmise ajal pidada tervikuna positiivseks. Seda põhjusel, et E.S on üks kehtiv distsiplinaarkaristus - keelatud eseme (tulemasina) hoidmise eest. Siiski peab kohus vajalikuks ja võimalikuks hinnata distsipliinirikkumise aluseks olnud asjaolusid ja määratud karistusliiki. Siinkohal on oluline, et E.S-i rikkumine ei ole sedavõrd raske, E.S-ile määrati karistus 5-ööpäevane kartser, mis jäeti 6-kuulise katseajaga täitmisele pööramata ja rikkumine on toime pandud mais
7. a. Kohtu hinnangul ei saa rikkumist pidada väga raskeks ja seda kinnitab ainuüksi ka distsiplinaarrikkumise eest määratud karistus. Kohus peab oluliseks, et vangistuse ajal on E.S alustanud narkootikumide tarvitamist. E.S on tarvitanud nii amfetamiini kui ka heroiini. Narkootikumide tarvitamise tõttu on E.S karistatud korduvalt. Meditsiiniosakonna andmetel on E.S diagnoositud sõltuvus. Samas peab kohus oluliseks, et käesolevaks ajaks ei ole E.S tarvitanud narkootikume 13 aastat. E.S on läbinud vangistuses rehabilitatsiooni (10 aastat pärast tarvitamise lõpetamist) ja ta on veendunud, et vabaduses suudab ta hoiduda narkootikumide tarvitamisest, kuna on seda juba vanglas olles teinud. 3.3 Kohus on seisukohal, et E.S-i vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. E.S on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik (abikaasa, õed, tugiisik) ja mitu kindlat elukohta - abikaasa juuresxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja õe juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. E.S on 1 alaealine laps. Kohtu hinnangul on oluline, et E.S soovib vabanemise korral osaleda oma alaealise lapse kasvatamisel. E.S-i selgitustest järelduvalt on ennekõike soov osaleda peagi 2aastaseks saava lapse elus tema suureks motivatsiooniks senise eluviisi ja käitumise muutmiseks. Kohus peab oluliseks tunnustada E.S-i soovi täita kohusetundlikult vanemakohustusi. Kohtu hinnangul on ka positiivne, et E.S on väljendanud kõrget motivatsiooni tööle asuda ja seda vaatamata asjaolule, et E.S-ile on määratud 80% töövõimetust. Töökoha olemasolu võimaldab E.S saada regulaarset ja kindlat sissetulekut (kuigi E.S-ile on tagatud sissetulek töövõimetuspensioni näol), mis omakorda võimaldab äraelamist ja panustada perekonna majanduslikku heaolusse. Lisaks võimaldab töökoha olemasolu olla tegevuses ja seega ka paremat ning tulemuslikumat resotsialiseerumist. Kohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on E.S seisuga 23.11.
8. a vabanemisfondis 1215 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldavad esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid. 4
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.S-i ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et E.S kannab esmakordselt pikaajalist reaalset vangistust ja kuigi E.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolud on rasked, on E.S talle ärakandmisele kuulunud 13 aasta 2-päevasest reaalsest vangistusest käesolevaks ajaks kantud 11 aastat vangistust. Kohtu arvates võimaldavad E.S-i kohtule antud selgitused järeldada, et E.S on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et E.S-ile on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Lisaks võimaldavad kohtu hinnangul E.S-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused ja osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et E.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 2 aastat enne karistusaja lõppu on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Seda põhjusel, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on oluline tagada E.S-i tulemuslik resotsialiseerumine. Samal ajal on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes oluline teostada E.S-i üle ranget järelevalvet. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul E.S-i puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid, mis võimaldavad E.S-i paremat resotsialiseerumist, samal ajal ka tema üle järelevalve teostamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb E.S vabastada tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
10. E.S-ile tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 23.02.2018.

a. Kohus leiab, et katseajaks tuleb E.S allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse E.S-i poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu ja sellest tulenevat vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb E.S-ile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 21, 7 alusel täiendavad kohustused.

1 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi E.S-ile tuleb

§ 75

lg 2 p 2, 2 ning mitte omandada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohustused mitte tarbida mõnuaineid ja joovastavaid jooke vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab ka uute kuritegude toimepanemise riske.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb E.S-ile määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks ja E.S-i resotsialiseerumiseks, sealhulgas selleks, et E.S oleks tagatud piisav sissetulek ja seeläbi toimetulek, aga ka selleks, et E.S oleks tegevuses.

§ 75

lg 2 p 7 alusel tuleb keelata E.S suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ning narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik teostada järelevalvet ka E.S-i suhtlusringkonna üle. Kohus peab oluliseks, et lõpptulemusena (pikaajalise vangistuse tulemusena koosneb tõenäoliselt peamise suhtlusringkonna karistatud isikud) moodustaksid E.S-i suhtlusringkonna vabaduses inimesed, kes väärtustavad õiguskuulekat käitumist ja sellest ka oma käitumises juhinduvad. Välistada tuleb lähedased isikud. E.S on lubatud kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda üksnes kriminaalhooldusametniku eelneval loal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel tuleb E.S-ile määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata 5 E.S-ile sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Raina Pärn Kohtunik 6