1-16-10439/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-10439 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Robert Sprengk Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.E , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 14.09.2016 ja lõpp 25.01.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.08.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta S.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista S.E-lt menetluskuluna riigituludesse 136,80 eurot (ükssada kolmkümmend kuus eurot 80 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700087732 ning selgitusse märkida „S.E , 1-16-10439, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister Narva kasuks 136,80 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt süüdimõistetu S.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, S.E-le, kaitsjale ja prokurörile. 1 Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10439 tunnistati S.E süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.02.2005 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 16.09.2016 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus karistas S.E 2 aasta 4 kuu 11 päevase vangistusega. Kohus luges S.E karistuse kandmise alguseks 14.09.
2. Kohtuotsus jõustus 28.12.
3. Viru Vangla esitas 21.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades S.E ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta S.E tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta S.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, S.E ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil palus kinnipeetav S.E, et kohus annaks võimaluse vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ta on olnud vanglas peaaegu 24 aastat järjest. Vabanemise korral ei läheks ta kuskile omapead elama, vaid läheks rehabilitatsioonikeskusesse, kus teda hakkaksid aitama isikud. Rehabilitatsioonikeskuses tegeletakse ka tema sõltuvusprobleemiga. Isegi kui kohus teda tingimisi enne tähtaega ei vabastaks, siis läheks ta 5 kuu pärast ikkagi sinna, sest ta ei oskagi väljas elada kuna ta on terve enda elu vanglas elanud. Ta tunnistab, et tal on olnud palju rikkumisi, kuid ta on läbinud palju sotsiaalprogramme. S.E lisab, et tal on ka väike poeg, kes on alles xxxx ning ta tahaks pojaga suhelda. Esimene kord teda vanglast välja ei lastud, sest siis ei olnud tal isikuid, kes teda aitaks. Vanglasse läks ta 17-aastaselt ning 42-aastaselt ta ei saanud hakkama. Nüüd on aga tugiisikud, kes teda aitaksid ja suunaksid. Ta annab endast kõik, et vabaduses hakkama saada. Nüüd on ta 43 aastane. Ta ei näe põhjust, miks kohus ei saaks talle võimalust anda. S.E täpsustab, et on näha, et ta töötab enda kallal – ta töötab, maksab oma võlgasid ning üritab midagi teha. Kaitsja seisukoht Kaitsja palub kohtul vabastada S.E tingimisi enne tähtaega. S.E oli võimalus vabaneda alates 21.06.2018 ilma elektroonilise valveta, kuid S.E soovib vabaneda elektroonilise valve alla, millega ta soovib rõhutada seda, et usaldus oleks suurem. Vanglas on S.E pannud toime mitmeid rikkumisi. Kinnipeetava motivatsioon olla vabaduses on suur. Ta on saanud vanemaks ja elukogenumaks. Lisaks on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning ta ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, 2 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.E ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi võib kohtu hinnangul pidada heaks. S.E on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Tal on olemas vabanemisjärgne garanteeritud elukoht rehabilitatsioonikeskuses Uus Põlvkond ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval küll puudub, kuid rehabilitatsioonikeskuses on isikul võimalik teha koristus- ja majapidamistöid. Kinnipeetava head vabanemisjärgsed elutingimused ei veena aga kohut piisavalt selles, et isik suudaks vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevuse ning osalenud vestlusel ja psühholoogilisel nõustamisel. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab kohtu hinnangul, et isik on valmis tegema pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine ainuüksi ei veena aga kohut selles, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda, sest kohtul tuleb hinnata ka isiku käitumist vangistuse jooksul, et veenduda, et karistus on käesolevaks hetkeks oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S.E on käesoleval ajal 7 kehtivat distsiplinaarkaristust (mobiiltelefoni valdamine, ametniku korralduste eiramine, suhtlemise eeskirjade rikkumine, liikumise eeskirjade rikkumine, ravimid). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et S.E tuleks ka vabaduses pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui kinnipeetav ei ole suutnud järgida vangla reegleid, siis ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saab olema erinev ning isik suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S.E on diagnoositud narkosõltuvus ning et uute kuritegude toimepanemise oht on tõenäolisem muuhulgas juhul, kui isik ei loobu sõltuvusainete tarbimisest. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on läbinud käesoleva vangistuse jooksul sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isik on seadnud endale eesmärgiks sõltuvusest vabanemise. Siiski, kui võtta arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku ning asjaolu, et S.E on tarvitanud vangistuses korduvalt süstimise teel amfetamiini ja heroiini, mille eest on isik saanud ka korduvalt kriminaalkorras karistada, siis ei saa kohus välistada riski, et isik vabaduses sõltuvusainete tarvitamist jätkab. S.E näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetavat on varasemalt juba üritatud õiguskuulekale teele suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega (sealhulgas käitumiskontrollile allutamine, tingimisi enne tähtaega vabastamine, reaalne vanglakaristus), kuid isik ei teinud temale varasemalt mõistetud karistustest õigeid järeldusi, sest kuritegude toimepanemine isiku poolt jätkus. Kinnipeetav on avaldanud, et nüüd hakkaksid teda vabanemisjärgselt aitama tugiisikud, kuid kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tugiisiku olemasolu ei aidanud isikul ka varasemalt õiguskuulekalt käituda. Kohus tõdeb, et isik on senise karistuse kandmise ajal täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud 3 eesmärke ning tema vabastamist soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei saa olla veendunud, et isik suudaks vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduda. Käesoleval juhul ei ole kinnipeetav suutnud isegi vanglas range järelevalve tingimustes distsiplinaarrikkumistest hoiduda, mistõttu puudub kohtul ka alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Lisaks on S.E oma varasema käitumisega näidanud, et ka käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu S.E vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4