← Eesti

1-15-7783/4

Obsah (4)§ 424§ 66§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2015, Narva kohtumajas, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-15-7783 (15233000726) Kohtunik Anu Ammer Krimina

§ 424

järgi Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav L.S , isikukood XXX; kodakondsus Eesti, kõrgharidusega; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; varem väär- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 03.06.2015. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev (määratud korras) Prokurör Sofia Hristoforova Resolutsioon Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1 ja § 254, § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1,3, kohus O T S U S T A S: L.S süüdi tunnistada

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja põhikaristuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o summas 2796 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kuus) eurot.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta L.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada L.S viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates novembrikuust 2015.a tuleb igas kuus tasuda vähemalt 233 (kakssada kolmkümmend kolm) eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 31.10.

  1. Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank 1 EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915400011193 ning selgitus: „L.S, 1-15-7783, rahalise karistuse osamakse.“ Mõista L.S-ilt riigituludesse menetluskuluna: 585,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel ning 120 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Sergei Politševi poolt õigusabi osutamise eest.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 705 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates novembrikuust 2015 igakuiselt vähemalt 58 (viiskümmend kaheksa) eurot ja 75 senti, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.10.

  1. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700071590 ning selgitus: „L.S , 1-15-7783, menetluskulu osamakse.“ Kui rahalise karistuse ja menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.S kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. kahtlustatakse

§ 424

järgi II Süüdistuse sisu L.S süüdistatakse selles, et tema 01.06.2015.a kella 20.30 – 20.50 ajal Narva-Jõesuus, Suur-Lootsi-Vabaduse tänavatel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit xxxx reg.nr. xxxx ja oli politsei poolt kinnipeetud Narva-Jõesuus, Vabaduse 16 juures. Tema väljahingatavas õhus moodustas alkoholisisaldus 0,91+/- 0,09 mg/l, s.o. mitte vähem, kui 0,82 mg/l, mis ületab Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestatud alkoholipiirimäära 0,75 mg/l. Seega L.S , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses. L.S omab töökohta ja tema keskmine päevasissetulek 2014. aasta andmete alusel on 93,20 eurot. 2 Prokurör teeb ettepaneku tunnistada L.S süüdi

§ 424

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses , mis arvestades päevamäära 93,20 eurot, moodustab 2796 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kuus) eurot ja

§ 66

järgi määrata tasumine ositi alates novembrist 2015 igakuiselt vähemalt 233 eurot lõpptähtajaga 31.10.

  1. Lisaks teeb prokurör ettepaneku võtta L.S-ilt sõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt L.S süüdistuses saabus kohtusse 23.09.
  2. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud 23.09.
  3. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud tunnistaja V K ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja kahtlustatava L.S ütlustega. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus L.S käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.

§ 424

näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

§ 56lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava L.S karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav L.S kui varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata isiku puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega põhikaristusena ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õigusest ilmajätmisega üheks kuuks. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb L.S süüdi tunnistada

§ 424

järgi ning põhikaristuseks mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk 2796 eurot arvestades keskmise päevasissetuleku alusel arvutatud päevamäära 93,20 eurot ja lisakaristusena jätta L.S ilma sõiduki juhtimise õigusest üheks kuuks. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt

§ 66

lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse 3 tasumise ositi 12 osamaksena ühe aasta jooksul. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 120 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1 ja 3 alusel, võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ja tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 12 osamaksena ühe aasta jooksul. Anu Ammer kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.