järgi Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav L.S , isikukood XXX; kodakondsus Eesti, kõrgharidusega; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; varem väär- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 03.06.2015. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev (määratud korras) Prokurör Sofia Hristoforova Resolutsioon Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1 ja § 254, § 180 lg 3 ja
lg 1,3, kohus O T S U S T A S: L.S süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja põhikaristuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o summas 2796 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kuus) eurot.
lg 1 p 1 alusel võtta L.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada L.S viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates novembrikuust 2015.a tuleb igas kuus tasuda vähemalt 233 (kakssada kolmkümmend kolm) eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 31.10.
lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 705 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates novembrikuust 2015 igakuiselt vähemalt 58 (viiskümmend kaheksa) eurot ja 75 senti, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.10.
järgi II Süüdistuse sisu L.S süüdistatakse selles, et tema 01.06.2015.a kella 20.30 – 20.50 ajal Narva-Jõesuus, Suur-Lootsi-Vabaduse tänavatel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit xxxx reg.nr. xxxx ja oli politsei poolt kinnipeetud Narva-Jõesuus, Vabaduse 16 juures. Tema väljahingatavas õhus moodustas alkoholisisaldus 0,91+/- 0,09 mg/l, s.o. mitte vähem, kui 0,82 mg/l, mis ületab Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestatud alkoholipiirimäära 0,75 mg/l. Seega L.S , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses. L.S omab töökohta ja tema keskmine päevasissetulek 2014. aasta andmete alusel on 93,20 eurot. 2 Prokurör teeb ettepaneku tunnistada L.S süüdi
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses , mis arvestades päevamäära 93,20 eurot, moodustab 2796 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kuus) eurot ja
järgi määrata tasumine ositi alates novembrist 2015 igakuiselt vähemalt 233 eurot lõpptähtajaga 31.10.
näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava L.S karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav L.S kui varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata isiku puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega põhikaristusena ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õigusest ilmajätmisega üheks kuuks. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb L.S süüdi tunnistada
järgi ning põhikaristuseks mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk 2796 eurot arvestades keskmise päevasissetuleku alusel arvutatud päevamäära 93,20 eurot ja lisakaristusena jätta L.S ilma sõiduki juhtimise õigusest üheks kuuks. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt
lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse 3 tasumise ositi 12 osamaksena ühe aasta jooksul. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 120 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1 ja 3 alusel, võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ja tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 12 osamaksena ühe aasta jooksul. Anu Ammer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.