Obsah (7)

§ 414§ 175§ 181§ 180§ 310§ 126§ 301

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutiivosa Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7258 (16244001358) Kohtunik Tiit Kullerkupp R

§ 414

lg 2 alusel lugeda Andrei Nastavnikovi vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. Menetluskulud

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.H-lt menetluskuluna sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel välja mõista T.H-lt ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku summas 351,50 eurot (kolmsada viiskümmend üks eurot 50 senti) riigituludesse. Ülejäänud ekspertiisikulud kriminaalasjas kokku summas 7345,50 eurot jätta

§ 181

lg 1 alusel riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista T.H-lt menetluskuluna osa kaitsjatasust summas 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Ülejäänud kaitsjatasu kokku summas 2584 eurot jätta

§ 181

lg 1 alusel riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel võimaldada T.H menetluskulud kokku summas 2411,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul vähemalt 211,50 eurot ning järgneval 11-l kuul igakuiselt vähemalt 200 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Nordea Pank EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700030197 ning selgitusega: „T.H, 1-17-7258, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 180

lg 3 alusel jätta kriminaalasjas

§ 175

lg 1 p-s 2 märgitud menetluskuluna tunnistajatele ja kannatanule makstud tasu kokku summas 60,38 eurot riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 456 eurot (sh on käibemaks 20 %) vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt süüdistatava T.H kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Andrei Nastavnikovilt menetluskuluna sundraha summas 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Andrei Nastavnikovilt menetluskuluna osa kaitsjatasust summas 1250 eurot (üks tuhat kakssada viiskümmend) riigituludesse vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest. Ülejäänud kaitsjatasu kokku summas 2465,20 eurot jätta

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

3

§ 180

lg 3 alusel võimaldada Andrei Nastavnikovil menetluskulud kokku summas 2600 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul vähemalt 224 eurot ning järgneval 11-l kuul igakuiselt vähemalt 216 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Nordea Pank EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700030210 ning selgitusega: „Andrei Nastavnikov, 1-17-7258, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 388,80 eurot (sh on käibemaks 20 %) vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevi poolt süüdistatava Andrei Nastavnikovi kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Tsiviilhagid

§ 310

lg 2 alusel jätta kannatanu T A tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 169 eurot ning mittevaralise kahju nõudes läbi vaatamata. Kannatanu I A tsiviilhagi rahuldada ning mõista Andrei Nastavnikovilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja I A kasuks 40 (nelikümmend) eurot, mis kanda I A arveldusarvele xxxx Swedbank. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: - V A riided, 2 nuga, DNA-proovid, suitsukonid ja toolijalad, mis on antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 4524J hoiule Ida prefektuurile; - DNA-proovid, haamer, 4 klaastopsikut, pudel, kruus, plastpudelid ja sigaretipakk, mis on antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 4454J hoiule Ida prefektuurile.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada T.H-le temale kuuluv kampsun, mis on antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 4524J hoiule Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 13.06.

1. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 27.06.
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 12.07.
3. T.H ja Andrei Nastavnikovi süüdistus KarS § 113 järgi, T.H süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi.
4. T.H süüdistati KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 13.10.2016 õhtusel ajal aadressil xxxx tn xxxx, asuvas korteris, tegutsedes 4 tahtliku tapmise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult koos Andrei Nastavnikoviga, otsitud põhjustel peksis kannatanut V A kätega, jalgadega ja toolijalgadega, tekitades V. A kehavigastusi ja valu. Viibides korteri väikeses toas, toetas T.H Nastavnikovi ebaseaduslikku tegevust. Ta võttis samast toast katkise tooli jalad ja kõrvaldades kannatanu vastupanu, lõi kannatanut toolijalgadega jõuga vastu pead, tekitades temale valu ja paremal pool kukla-kiirupiirkonnas sakiliste servadega põrutushaava pikkusega 6cm. Samuti ta jätkas V A löömist, tekitas kannatanule kehavigastusi ja valu, lüües rusikatega, jalgadega ja toolijalaga vastu pead ja keha ajal, kui A. Nastavnikov tekitas kannatanule torke-lõikehaavu kööginoaga. Samal ajal T.H toetas Nastavnikovi tegevust, piirates A liikumist. Tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, toetades teineteist, peksid T.H ja A. Nastavnikov kannatanut V. A. T.H lõi korduvalt rusikate ja kängitsetud jalgadega kannatanule elutähtsate kehaosade piirkonda, mille tagajärjel V A kukkus korteris korduvalt põrandale. Kannatanule kehavigastuste tekitamise ajal, tegutsedes kooskõlastatult, hõivasid T.H ja Nastavnikov V. A telefoni, selleks, et ta ei saaks teavitada toimepandavast kuriteost ja kutsuda abi. Jätkates oma plaani tappa V A ja viibides korteri koridoris, lõi T.H jõuga kannatanut, mille tõttu A järjekordselt kukkus maha. Siis, kui kannatanu üritas saada põrandalt püsti, piiras T.H kannatanu tegevust, samal ajal A. Nastavnikov lõi kööginoaga V A südame piirkonda, tekitades vasakusse rindkereõõnde ja südameõõnde tungiva torke-lõikehaava, mille tagajärjel mõne sekundi jooksul saabus V A surm. Saades aru, et kannatanu on surnud, T.H ja Andrei Nastavnikov, tegutsedes sooviga varjata oma kuritegu ning põgenedes sündmuskohalt ära, võtsid kaasa V A mobiiltelefoni eesmärgiga, et telefoni heli kannatanu korterist ei ärataks naabrite tähelepanu ja kannatanu surnukeha avastataks võimalikult hilja. Korterivõtmetega lukustasid T.H ja Andrei Nastavnikov korteri ukse väljastpoolt ning põgenesid sündmuskohalt. Hiljem viskasid A. Nastavnikov ja T.H ära V A mobiiltelefoni ja korterivõtmeid. Samuti viskas T.H ära oma riideesemed, mis olid kannatanu verega määrdunud, xxxx erinevates kohtades asuvatesse prügikonteineritesse. Nastavnikovi riietuse, mis oli samuti kannatanu verega koos, pesi puhtaks tema elukaaslane. Sel moel süüdistatavad kõrvaldasid asjas tähtsust omavaid asitõendeid. T.H, kartes, et V A surnukeha avastatakse ja teda seostatakse toimepandud kuriteoga, varjas ennast ning rohkem kui 10 päeva pärast toimepandud kuritegu, oli kinni peetud oma endise elukaaslase T K korteris. A. Nastavnikov asus ennast alates 15.10.2016 varjama xxxx. 24.10.2016 avastati V A surnukeha. Selleks ajaks hävitasid Andrei Nastavnikov ja T.H asitõendeid, s.o verega määrdunud riided ning leppisid kokku edasises tegevuses ja võimalike politseiametnikele antavate ütluste osas. Sel moel pani T.H toime teise inimese tapmise, s.o pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi.
5. T.H süüdistati selles, et ta 13.10.2016 õhtusel ajal, viibides xxxx tn xxxx korteri köögis, keeldus kannatanu palvel korterist lahkumast, võttis kätte kööginoa ning ähvardas V A ja M T tapmisega. Käitudes agressiivselt ning toetamaks ähvardusi, hoidis T.H nuga oma käes nii, et noa tera oli suunatud kannatanute poole. V A ja M T olid nimetatud ähvardusest häiritud, neil tekkis alus karta ähvarduse täideviimist. M T tundis hirmu oma elule, seoses millega läks V. A korterist minema. Ähvardades teist isikut tapmisega, kui on alus karta ähvarduse täideviimist, pani T.H toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
6. Andrei Nastavnikovi süüdistati KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 13.10.2016 õhtusel ajal aadressil xxxx tn xxxx, asuvas 5 korteris, tegutsedes tahtliku tapmise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult koos T.H-ga , otsitud põhjustel peksis kannatanut V A kätega, jalgadega ja toolijalgadega, tekitades V. A kehavigastusi ja valu. Peale selle tekitas ta köögist leitud nugadega kannatanu erinevatele kehaosadele, muuhulgas ka südame piirkonda, torke-lõikehaavu. Nastavnikovi tegevust toetas T.H, kes lõi V A rusikatega, jalgadega ja toolijalaga vastu pead ja keha, tekitades kannatanule kehavigastusi ja valu. Jätkates oma tapmise plaani, lõi Andrei Nastavnikov korteri väikses toas voodi peal istuvat V A musta värvi käepideme ja kitsa teraga kööginoaga parema reie piirkonda, tekitades kannatanule vertikaalset torkelõikehaava pikkusega 0,8cm. V A takistas A. Nastavnikovit ja võttis kätte samas toas olnud katkise toolijala, millega püüdis ennast kaitsta. Hoides V. A kinni, surus A. Nastavnikov teise noaga vastu kannatanu kaela esipiirkonda, tekitades talle kaks lõikehaava kaela eespinnal. V A, kaitstes ennast, haaras Nastavnikovi kaelast kinni ja hakkas parema käega noaterast kinni haarama, üritades sel viisil tõmmata nuga Nastavnikovi käest ära. Selle tagajärjel tekkis V. A parema labakäe V sõrmele pindmine lõikehaav. A õnnestus haarata nuga ja ta viskas selle kõrval asuvasse kööki. Samal ajal T.H toetas Nastavnikovi tegevust, piirates A liikumist. T.H haaras V. A käest toolijala ja lõi sellega kannatanule vastu pead, tekitades kannatanule paremal pool kukla-kiirupiirkonnas sakiliste servadega põrutushaava pikkusega vähemalt 6cm. Tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, toetades teineteist, peksid A. Nastavnikov ja T.H kannatanut V. A, lõid korduvalt rusikate ja kängitsetud jalgadega kannatanule elutähtsate kehaosade piirkonda, mille tagajärjel V A kukkus korteris korduvalt põrandale. Kannatanule kehavigastuste tekitamise ajal, kooskõlastatult tegutsedes, T.H ja Nastavnikov hõivasid V. A telefoni, selleks, et ta ei saaks teavitada toimepandavast kuriteost ja kutsuda abi. Jätkates oma plaani tappa kannatanu V A ja viibides korteri koridoris lõi A. Nastavnikov kitsama lõiketeraga musta värvi käepidemega kööginoaga V A südame piirkonda, tekitades vasakusse rindkereõõnde ja südameõõnde tungiva torke-lõikehaava, mille tagajärjel mõne sekundi jooksul saabus V A surm. Saades aru, et kannatanu on surnud, T.H ja Andrei Nastavnikov, tegutsedes sooviga varjata oma kuritegu ning põgenedes sündmuskohalt ära, võtsid nad kaasa V A mobiiltelefoni eesmärgiga, et telefoni heli kannatanu korterist ei ärataks naabrite tähelepanu ja kannatanu surnukeha avastataks võimalikult hilja. Korterivõtmetega lukustasid T.H ja Andrei Nastavnikov korteri ukse väljastpoolt ning põgenesid sündmuskohalt. Hiljem viskasid A. Nastavnikov ja T.H ära V A mobiiltelefoni ja korterivõtmeid. Samuti viskas T.H ära oma riideesemed, mis olid kannatanu verega määrdunud, xxxx erinevates kohtades asuvatesse prügikonteineritesse. Nastavnikovi riietuse, mis oli samuti kannatanu verega koos, pesi puhtaks tema elukaaslane. Sel moel kõrvaldati asjas tähtsust omavaid asitõendeid. A.Nastavnikov, kartes, et V A surnukeha avastatakse ja teda seostatakse toimepandud kuriteoga, asus ennast alates 15.10.2016 varjama xxxx nakkushaiguste osakonnas. T.H aga varjas ennast mujal ning oli kinni peetud oma endise elukaaslase T K korteris. 24.10.2016 avastati V A surnukeha. Selleks ajaks hävitasid Andrei Nastavnikov ja T.H asitõendeid, s.o verega määrdunud riided ning leppisid kokku edasises tegevuses ja võimalike politseiametnikele antavate ütluste osas. Sel moel pani Andrei Nastavnikov toime teise inimese tapmise, s.o pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi.
7. Kohtuistungil loobus prokurör T.H ja Andrei Nastavnikov süüdistusest KarS § 113 lg 1 järgi, samuti T.H süüdistusest KarS § 120 lg 1 järgi. Juhindudes

§ 301, teeb kohus nimetatud osas õigeksmõistva kohtuotsuse. T.H süüdistus Kar

S § 121 lg 1 järgi 6

1. Prokurör, loobudes süüdistamast T.H KarS § 113 lg 1 järgi (V A tapmine), leidis, et tõendamist on leidnud osa tapmisepisoodi kohta esitatud süüdistusest, selles, et T.H 13.10.2016 õhtusel ajal, xxxx tn xxxx asuvas korteris, peksis omavahelise tüli käigus kannatanut V A, lõi korduvalt rusikatega kannatanule vastu pead ja seejärel võttis kätte samas toas olnud katkise toolijala ning lõi kannatanut toolijalaga jõuga vastu pead nii, et peast hakkas verd tilkuma ning tekitas sellise tegevusega V A valu ja paremal pool kukla-kiirupiirkonnas juustega kaetud peanahal sakiliste servadega põrutushaava pikkusega 6 cm. Seega T.H , kahjustades oma tegevusega teise inimese tervist ning põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Kohus nõustub prokuröriga ja leiab, et KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine T.H tegevuses on tõendatud T.H enda ütlustega ja ka kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. T.H on kohtueelsel menetlusel andnud erinevaid ütlusi, kuid kohtuistungil võttis ta omaks kannatanu löömise rusikate ja toolijalaga (kd 2 lk 79-86). Objektiivselt kinnitab T.H ütlusi surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt (Tõendid kd 1 lk 135-144) ja täiendekspertiisi akt (Tõendid kd 1 lk 146-148), millest nähtub, et V A esines muuhulgas põrutushaav paremal kuklakiirupiirkonnas juustega kaetud peanahal, mis võis olla tekitatud löögist toolijalaga. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Antud juhul on kehavigastuse tekitamine tõendamist leidnud kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, vaieldamatu on seegi, et rusikate ja toolijalaga inimest korduvalt pähe lüües tundis kannatanu valu.
3. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kannatanule korduvalt rusika ja toolijalaga vastu pead lüües sai T.H aru, et realiseerib sellega kehalise väärkohtlemise süüteokoosseisu ja tahtis või vähemalt mõõnas kehavigastuse ja valu tekitamist ning pani süüteo toime seega vähemalt otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul esinevad süüdistatava T.H käitumises KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. T.H süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4 järgi
4. T.H süüdistatakse selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja omastamise eesmärgil 21.09.2016 kella 12.00 ajal oma elukaaslase T K korteris aadressil xxxx, lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku ja nõudis tema käest raha summas 30 eurot. Saades eitava vastuse, lõi T.H korduvalt T. K rusikaga näkku, seejärel haaras käekotist T. K rahakoti väärtusega 30 eurot ning väljudes korterist põgenes. xxxx diagnoositi T. K pindmine peavigastust, pea muude osade pindmised vigastused, turse alalõuapiirkonnas, hematoom alalõuapiirkonnas vasakul pool ja turse paremas reiepiirkonnas. Oma teoga tekitas T.H T K füüsilist valu ning varalise kahju summas 30 eurot. Seega oma tahtliku tegevusega pani T.H toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
5. Süüdistatav T.H ennast T K röövimises süüdi ei tunnista, tunnistab ennast süüdi T K löömises. Tema kohtus antud ütlustest (kd 2 lk 79-86) nähtub, et 21.09.2016, kui leidis aset konflikt, oli ta T K koos elanud umbes 3 aastat, nad elavad koos ka käesoleval ajal. Elasid koos 7 aadressil xxxx. Kooselu oli normaalne, mõlemad töötasid. Kuna tema vastu oli mitmeid haginõudeid, siis oli ta korraldanud nii, et tema pension kanti T K arvele, palk läks tema enda arvele, sisseoste tegid ühistest rahadest. Sellel päeval nad tarvitasid koos alkohoolseid jooke, tekkis riid armukadeduse pärast, T lõhkus ära tema tahvelarvuti. Tüli käigus tekkis rüselus, mõlemad lõid üksteist, ta nagu kaitses ennast ei tahtnud lüüa aga kätega vehkides siiski lõi, sai T pihta. Tal oli raha tarvis, ta ütles seda T aga T hakkas pirtsutama, ta vehkides siis lõi T pikali. Lihtsalt ühe korra vehkides lõi T jalust maha, ütles, et mis sa teed, et rahune maha, võtad mu 30 eurot mu arvelt maha ja siis helistad mulle, tabas T ühe korra. Võttis enne lahkumist kaasa T rahakoti aga ei tea miks, arvab, et seetõttu, et oli joonud ja ärritatud, ta teadis, et seal ei ole raha. Rahakotiga ei kavatsenud midagi ette võtta. Ta läks jooma edasi, tal koti lukk läks katki ja ta kaotas kogu sisu ära, rahakoti, oma telefoni ja võtmed.
6. Kannatanu T K keeldus kohtus ütluste andmisest, kuna ta on T.H elukaaslane (kd 1 lk 84-85). Kohtuistungil avaldati T K kohtueelses menetluses kolmel korral antud ütlused (Tõendid kd 1 lk 1-19). Tema
7. ja 29.09.2016 antud ütlustest nähtub, et T.H on tema elukaaslane. 21.09.2016 tarvitasid nad tema korteris, mis oli olnud nende ühiseks elukohaks umbes aasta, koos alkoholi, jõid koos ära 05- liitrise viski, tekkis sõnavahetus ja riid, nad mõlemad rääkisid kõrgendatud toonil, ta teatas Valerile, et soovib lahku minna ning hakkas teda oma korterist välja ajama. Kui ta soovis helistada Valeri vennale, et viimane manitseks Valerit rahulikult lahkuma, haaras Valeri tema mobiiltelefoni ja virutas selle põrandale, telefoni ekraan purunes. Seejärel lõi Valeri teda ühe korra rusikaga vastu lõuga, vasakule, seejärel küsis 30 eurot, ta ei selgitanud, milleks talle raha vaja oli. Kui ta vastasin, et raha pole, siis lõi ta jälle mind ühe korra rusikaga vastu lõuga paremale, ta ei mäleta, kas ta kukkus tema löökidest. Pärast teist lööki võttis Valeri tema diivani peal olevast käekotist rahakoti ning jooksis sellega korterist välja. Rahakoti maksumus oli 30 eurot, selles oli ID kaart ning erinevate kaupluste kliendikaardid, Valeri võttis kaasa ka tema korteri võtmed. Hiljem Valeri helistas ning lubas tagastada rahakoti koos dokumentidega, kuid ei tagastanud. Dokumente uue ID kaardi saamiseks pole ta siiani esitanud, kuna loodab, et Valeri siiski tagastab kaardi. Samal päeval kutsuti kiirabi, mis viis ta traumapunkti. 23.11.
8. ülekuulamisel on T K keeldunud ütluste andmisest oma endise elukaaslase kohta“.
9. Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid. xxxx patsiendikaardist (Tõendid kd 1 lk 49-51) nähtub, et T K saabus kiirabiga 21.09.2016 kell 17:
10. 21.09.2016 kella 14.00 paiku oli patsienti pekstud tuttava inimese poolt aadressil xxxx, objektiivselt tuvastati turse ja hematoom alalõuapiirkonnas vasakul, turse pareema reie piirkonnas, alkoholi lõhn suust. Lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et 21.09.2016 xxxx tee xxxx meesterahvas tungis kallale naisterahvale tema korteris, lõi teda, võttis ta rahakotti ja põgenes. Kannatanu T K, vägivallatseja T.H. Sotsiaalkindlustusameti õiendist (Tõendid kd 2 lk 173) nähtub, et T.H-le on määratud rahvapension töövõimetuse alusel alates 02.06.2014 suurusega alates 01.04.2016 66,96 eurot. SKA kandis T.H avalduse alusel pensioni teiste isikute arvelduskontodele.
11. KarS § 200 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Ülalnimetatud tõenditega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud T.H poolt T K suhtes vägivalla tarvitamine, samas pole kohtu hinnangul võimalik tuvastatuks lugeda võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseaduasliku omastamise eesmärgil. 8 T K ja T.H ütluste ja T K patsiendikaardiga on kohtu hinnangul tõendatud, et T.H lõi T K vähemalt ühel korral käega näkku, tekitas sellega viimasele valu ja tervisekahjustuse. T K ja T.H ütlustest nähtub veel, et löömine oli jätkuks ühise alkoholitarvitamise käigus, kas armukadeduse või muude isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetusele ja tülile, mille käigus T K soovis T.H lahkumist. Eelnevalt oli väidetavalt lõhutud asju (T.H tahvelarvuti, K telefon). Mõlema ütlustest nähtub, et alles peale seda küsis või nõudis T.H T K 30 eurot, toimus ka rüselus ja T K löömine T.H poolt. Raha mitte saades oli T.H ärritunud, võttis diivanil olevast T K käekotist rahakoti ja lahkus. Nõutud raha ei saa kohtu hinnangul lugeda T.H suhtes võõraks varaks, samuti ei saa T.H poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivalda lugeda viimaselt vara ära võtmise vahendiks. T.H ja T K polnud abielus ja seega ei saa rääkida abikaasade ühisvarast aga on tõendamist leidnud, et nad elasid koos, neil oli ühine majapidamine ja mis kõige olulisem T.H pension laekus T K arveldusarvele. T.H on kinnitanud, et just seda raha, s.o enda raha ta sooviski. Kuigi vägivald oli antud juhul ajaliselt seotud asja hõivamisega, puuduvad kohtu hinnangul tõendid selle kohta, et vägivald oleks olnud asja äravõtmise vahend, et see oleks olnud suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Selleks, et oma elukohas diivanil olevast käekotist rahakott võtta, polnud vaja mingit vägivalda. Puuduvad usaldusväärsed tõendid ka selle kohta, et T.H oli selle rahakoti ebaseadusliku omastamise eesmärk. Ka tema tegevust hinnates ei saa temale sellist eesmärki inkrimineerida. Pigem on eluliselt usutavad ja tõesed T.H ütlused, et ta rahakoti tüli käigus tõesti lihtsalt vihast ja ärritusest kaasa võttis.
12. Kohtu hinnangul sisaldab T.H tegevus kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kuna kannatanuks oli elukaaslane, siis on tegemist vägivallaga lähisuhtes ja esineb KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivne süüteokoosseis. Kehaline väärkohtlemine eeldab subjektiivsest küljest tahtlust, süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vehkides rusikatega naisterahva näo juures ja teda seejuures näkku lüües sai T.H aru, et sellise tegevusega kaasnevad valu ja võimalik, et ka tervisekahjustused, ta soostus selliste tagajärgedega ja kiitis need heaks pannes süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ülaltoodut arvestades tuleb T.H süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi õigeks mõista ja kvalifitseerida tema tegevus T K episoodis kehalise väärkohtlemisena. V A ja T Ka kehaline väärkohtlemine kogumis tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi. T.H süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi
13. T.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 03.10.2014 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi, uuesti s.o korduvalt 06.12.2017 kella 13.18 ajal xxxx, xxxx linnas, xxxx tn xxxx juures juhtis mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx, juhile keelatud seisundis, nimelt oli ta narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Vastavalt 13.12.2017 EKEI uuringuakti nr 2192T tulemusele, tuvastati T.H uriinis narkootiliste või psühhotroopsete ainete (amfetamiin, diasepaam, nordasepaam) sisaldus ning ta oli tarvitanud joovastavaid aineid ja asunud nende ainete tarvitamisest tingitud terviseseisundis sõidukit juhtima. T.H terviseseisund avaldus häiritud reaktsioonikiiruses ja koordinatsioonihäiretes, ta oli rahutu, unine ja agressiivne ning käitus ebaadekvaatselt. 9 Sellise käitumisega rikkus T.H liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) nõudeid. Seega süüdistatakse T.H KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.
14. Süüdistatav T.H ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest (kd 2 lk 79-86) nähtub, et – 06.09.2017 juhtis mootorsõidukit. Diasepaami ja valogordiini tarvitab arsti ettekirjutusel, ta ei tea kuidas sattus tema organismi amfetamiin, ta oli eelnevalt peol, kus jõi viskit Coca Colaga, võibolla sinna pandi midagi hulka. Seoses selle 06.09.2017 sündmusega karistati teda 200 eurose trahviga. Kinnitab, et ta ei tarvita narkootilisi aineid, samas tunnistab, et on narkosõltlane, ta terve elu võitleb sellega. Tal on uus kriminaalasi, kus teda süüdistatakse narkojoobes auto juhtimises.
15. Kohtu hinnangul on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine T.H tegevuses tõendatud järgnevate tõenditega. Tunnistaja I H, patrullpolitseiniku, kohtus antud ütlustest (kd 1 lk 168-169) nähtub, et 06.12.2017 pidas ta kinni autoroolis T.H, juht tundus ebaadekvaatne, ta oli hästi aeglase reageerimisega, küsimustest ei saanud õigesti aru, tundemärgid olid nagu narkoaine tarvitamisel, ta otsustas isiku ekspertiisi toimetada. Indikaatorvahendi kastumise protokollist (Tõendid kd 2 lk 62) nähtub, et T.H esinesid 06.12.2017 kell 13.30 joobeseisundile viitavad tunnused ja ta saadeti ekspertiisi joobe väljaselgitamiseks. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (Tõendid kd 2 lk 63) nähtub, et T.H kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, juhil ebakindel kõnnak ja sõidustiil, klaasistunud pilk. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri - aktist (Tõendid kd 2 lk 65) nähtub, et T.H-lt võeti uriiniproov 06.12.2017 kell 14:07 ja saadeti EKEIsse, kus tuvastati uriinis amfetamiin, deasepaam, nordasepaam. Terviseseisundi kirjeldamise protokollist ning hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (Tõendid kd 2 lk 66-68) nähtuvalt tuvastati, et T.H esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Karistusregistri väljavõttest (Tõendid kd 2 lk 123-126) nähtub, et T.H on aastail 2015-2017 seitsmel korral karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi. 03.10.2014 kohtuotsusest (Tõendid kd 2 lk 131-133) nähtub, et T.H on süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes, (oli tarvitanud amfetamiini).
16. T.H-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohus ei pea usaldusväärseiks T.H ennastõigustavaid ütlusi kuna need on kummutatud teiste asjas olevate tõenditega. T.H on tunnistanud, et on narkosõltlane, teda on korduvalt karistatud väärteokorras narkootilise aine käitlemise (tarvitamise) eest, samuti kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Eelnevast tulenevalt oli tal piisavalt kogemusi narkootiliste ainete tarvitamisega ja seega pole eluliselt usutav, et keegi võis tema teadmata talle neid aineid sisse sööta. Kogenud narkomaanina oli ta teadlik narkootiliste ainete toimest ja nende ainete tarvitamise keelatusest. Asudes eelnevale vaatamata peale narkootilise aine tarvitamist autorooli, realiseeris ta KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo koosseisu vähemalt otsese tahtlusega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 10 Kuna T.H omab karistatust KarS § 424 järgi, tuleb tema poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi korduvalt toimepandud süüteona.
17. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et T.H süüdimõistmine KarS § 424 järgi oleks KarS § 2 lg 3 sätestatud sama süüteo eest korduva karistamise keelu rikkumine. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokku kuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Käesoleval juhul on T.H poolt toime pandud teod erinevad. Üks neist on 06.12.2017 kella 13.18 ajal mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis, narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Teiseks teoks on tuvastamata ajal enne autorooli istumist narkootilise aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta. Tegemist ei ole ajaliselt ja ruumiliselt ühel ajal kulgevate tegevustega, vaid üks neist on toime pandud varem kui teine. 14.02.2018 otsusest väärteoasjas (Tõendid kd 2 lk 175-176) nähtub, et T.H-le on karistuseks NPALS § 151 lg 1 alusel määratud rahatrahv 200 eurot. Kuigi teo toimepanemise ajana märgitakse 06.12.2017 kell 13:20, koht xxxx linn, nähtub teokirjeldusest selgelt, et isik on eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt EKEI uuringuaktile nr 2192T kohaselt oli T.H-lt võetud uriiniproovist tuvastatud amfetamiin ja diasepaam. Märgitakse, et T.H rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid ja väärtegu on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. Väärteootsuses ega ka 25.01.2018 koostatud väärteoprotokollis (Tõendid kd 2 lk 177) ei nimetata teokirjelduses mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Väärteomenetluse osalise lõpetamise määrususest (Tõendid kd 2 lk 61) nähtub, et juba 12.01.2018 lõpetati T.H suhtes väärteomenetlus osaliselt, kuna ta juhtis mootorsõidukit sellises seisundis, kui esinesid sõiduki juhtimist keelavad terviseseisundile viitavad tunnused, mis võivad tingitud olla mingist ainest. Kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines T.H narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Osaliselt lõpetatud väärteomenetluse materjalid edastati Jõhvi Politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitusele kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Andrei Nastavnikovi süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4 järgi
18. Andrei Nastavnikovi süüdistatakse selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja omastamise eesmärgil 15.09.2016 kella 13.00 paiku xxxx pst xxxx maja juures nõudis pingil istuvalt 79 aastaselt I A 2 eurot ja pärast seda kui kannatanu keeldus, kasutas ta vägivalda, mis seisnes selles, et haaras kätega kannatanult ümbert kinni, paiskas ta pingile pikali ja väänas kannatanu käed selja taha, hakates samal ajal läbi otsima taskuid ning võttes erinevatest taskutest ära I A kuuluvad 40 eurot sularaha (väikestes kupüürides), pensionitunnistuse ja sõidupileti väärtusega 13 eurot. Oma teoga tekitas Andrei Nastavnikov I A füüsilist valu ning varalise kahju summas 53 eurot. Seega oma tahtliku tegevusega pani Andrei Nastavnikov toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
19. Süüdistatav Andrei Nastavnikovi kohtus antud ütlustest (kd 2 lk 71-78) nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi selles, et tahtis raha varastada ja ära joosta. Sündmus võis olla 15.09.2016 päeval kella 13 paiku. Kaitsja küsimustele vastates väitis Andrei Nastavnikov, et ta jalutas, nägi eakat meest, kes istus pingil ja jõi õlut. Ta astus ligi, küsis, et vabanda, kas teil ei 11 oleks 2 eurot, täpselt ei mäleta, vist istus korraks mehe kõrvale. Mees ütles, et ta vaatab taskutest, hakkas otsima taskutest 2 eurot, võttis mingid rahatähed välja. Ta ei mäleta, millised kupüürid olid, mingid rahatähed olid. Meesterahvas tahtis talle raha anda, aga kui ta neid rahatähti mehe käes nägi, siis ta otsustas meesterahva nö oimetuks lüüa ja ära joosta. Ta proovis mehe käest raha haarata aga ei saanud, keegi hakkas karjuma, ta ehmatas ja pani jooksu, vägivalda mehe vastu ei kasutanud. Prokuröri küsimustele vastates Andrei Nastavnikov tunnistas, et mehelt raha haarates hoidis või haaras mehel käest või näppudest, väitis, et sai raha enda kätte aga kuna keegi hakkas karjuma, lasi raha lahti, hiljem kinnitas, et ei saanudki raha enda kätte. Kohtuistungil avaldati 16.09.2016, s.o päev peale sündmusi toimunud Andrei Nastavnikovi ülekuulamise protokollist järgnev: „Meesterahvas otsis taskust raha. Ma otsustasin raha talt käest ära tõmmata. Ma haarasin meesterahval käest kinni ja rebisin raha ära. Nägin 20-ne eurost kupüüri, ülejäänut ei vaadanud. Meesterahvas oli vana, ei saanud vastupanu osutada, püüdis mind pudeliga lüüa, aga tal ei tulnud midagi välja. Kui ma olin raha ära võtnud, kuulsin hüüduSeisa!. Kõik mis ma olin taskust rebinud, lendas pingi juurde laiali. Ma ei hakanud raha üles korjama, panin kohe jooksu.“ Kohtuistungil Andrei Nastavnikov selgitas, et kuidagi nii oligi, ta täpselt enam ei mäleta, kui küsitleti eeluurimisel, siis mäletas loomulikult paremini. Väidab, et ei mäleta, kas kasutas raha haaramisel ühte või mõlemat kätt, raha haaramise ajal istus mees pingil toetudes kumerale seljatoele. Kinnitab, et mehe käsi ta selja taha ei väänanud ja mehe taskust ise raha ei võtnud.
20. Kannatanu I A kohtus antud ütlustest (kd 1 lk 83-84) nähtub, et võis olla 15.09.2016, ta käis poes ja poest tulles puhkas pingil. Meesterahvas istus kõrvale ja küsis enne seda, kui ta pikali pani, ta käest 2 eurot. Väänas käed pingile ja lauba pani vastu pinki, taskud tegi tühjaks ja kõik. Rohkem talle röövel mingit viga ei teinud, ainult pani pikali, tegi taskud tühjaks. Vastupanu ei saanud osutada vanuse tõttu ja tervis ei olnud ka kõige parem, liikus kepiga. 40 eurot oli tal pükste taskus, ühes 20 ja teises 20 eurot. Tema ise ei andnud raha, ründaja võttis raha tema taskust välja, ta lamas sel ajal kõhuli pingil laup vastu pinki. Raha võtmise ajal väänas tal käsi selja taha ja surus kinni, hoidis käsi selja taga kinni. Sõitis auto, pidurdas ja peatus, autost väljusid mees ja naine. Autojuht jooksis röövlile järgi, püüdis kinni ja tõi tagasi. Tal oli taskus 40 eurot, sõidupilet ja sõidukaart. Teab, et oli 40 eurot, käis poes ju, võttis raguud, leiba ja pudeli õlut ja kõik. See raha anti talle tagasi 50-st. Sõidupileti ostis postkontorist uue, 3 eurot maksis. Soovib 40 euro hüvitamist.
21. Tunnistaja B G kohtus antud ütlustest (kd 1 lk 106-107) nähtub, et - 15.09.2016 kella ühe aeg sõitis koos abikaasa N G mööda xxxx pst, nägi pingil noormeest ja eakat meest. Need isikud köitsid tema tähelepanu kuna eakas meesterahvas toetus pingi peale aga noormees oli nö tema peal. See eakas meesterahvas toetas seljaga pingi vastu, aga noorem mees oli tema kohal, nö surus teda sinna pingi vastu. Nad sõitsid edasi, kui nad keerasid oma maja juurde, siis ta nägi, et see noorem mees hoidis vanemat meest kinni, hakkas jooksma majade poole. Ta jooksis noormehele järgi, oli selge, et oli toimunud mingisugune õigusrikkumine, võttis välja telefoni, helistas politseisse, umbes 4-5 min pärast tuli kaks politseiekipaaži, andis mehe politseile üle.
22. Tunnistaja N G kohtus antud ütlustest (kd 1 lk 107 p) nähtub et – 15.09.2016 peale kella 12 sõitis koos abikaasaga autoga mööda xxxx pst-d. Pingil, millest mööda sõitsid, istus 2 meesterahvast. Neile tundus, et ühel oli paha olla, kuna teine kummardus teise kohale. Sõitsid ja vaatasid neid, hiljem abikaasa märkas, et meesterahval ei ole halb olla, vaid teda röövitakse. Siis keerasid selle maja hoovi ja tema mees jooksis sellele teisele mehele järgi, kes ära hakkas jooksma, tema ise läks selle vanema meesterahva juurde. V anem meesterahvas oli erutatud, hirmul, tal käed värisesid, ütles, et tuli poest, istus pingile, tema kõrvale istus noormees, hakkas tal taskust midagi välja võtma, kas rahakotti, ei mäleta täpselt. 12
23. Tunnistaja M L (politseiametniku) kohtus antud ütlustest (kd 1 lk 108-109) nähtub, et 15.09.2016 sai väljakutse umbes 12.00 päeval. Neid teavitati, et meesterahvas varastas eakalt meesterahvalt raha, et tunnistaja jookseb selle meesterahva järgi, pärast tuli info, et meesterahvas koos tunnistajaga on xxxx pst xxxx maja juures. Liikusid xxxx pst xxxx juurde, kus esimese trepikoja trepil avastasid siis kahtlustatava ja tunnistaja. Pidasid isiku kinni, tegid talle turvakontrolli ja toimetasid jaoskonda. Kinni peetud isik oli Andrei Nastavnikov. Isikul oli seljakott, vaatasid seljakoti ka läbi. Varastatud raha või nuga nad ei leidnud.
24. Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid. Isiku kahtlustatava kinnipidamise protokollist ja Isikusamasuse tuvastamise protokollist (Tõendid kd 1 lk 32-39) nähtub, et kahtlustatavana kinni peetud isik osutus Andrei Nastavnikoviks, peeti kinni 15.09.2016 kell 13.20 ja vabastati 16.09.2016 kell 12.
25. Asitõendi vaatlusprotokollist koos CD-plaadil oleva salvestise ja väljatrükiga (Tõendid kd 1 lk 40-46) nähtub, et tunnistaja B G helistab häirekeskusesse ja teatab, et mööda kvartalit jookseb narkomaan, kes varastas midagi vana mehe käest.
26. Kuivõrd kohtu hinnangul jäi Andrei Nastavnikovi poolt toime pandud röövimine katsestaadiumisse, siis alustab kohus süüteokatse koosseisu tuvastamist süüteo subjektiivsetest tunnustest, teiste sõnadega tuleb esmalt tuvastada millist kuritegu süüdistatav plaanis, milline oli tema tahtlus. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastamist nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes, lisaks tuleb tuvastada hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüteo objektiivse koosseisu käsitlemisel nähtub, et Andrei Nastavnikov kasutas kannatanu suhtes vägivalda määral, mil see oli vajalik oma eesmärgi saavutamiseks - kannatanult raha ära võtmiseks. Oma eesmärgi kohta on Andrei Nastavnikov ise öelnud, et selleks oli raha ära võtmine, selle omastamine ja selle eest alkoholi ostmine - „otsustasin meesterahva nö oimetuks lüüa ja ära joosta“. Tema tegevusest nähtub, et just sellise plaani järgi ta tegutseski kuni momendini, mil sekkus juhuslik möödasõitja B G. Sekkumise hetkeks oli Andrei Nastavnikov kannatanu raha enda kätte saanud, kuid ta ehmus sekkumisest, pillas rahatähed ja pani jooksu. Eelnevalst nähtub, et Andrei Nastavnikov tegutses kavatsetusega nii vägivalda kasutades, kui raha ära võttes, samuti oli tal eesmärk see raha omastada. Kohtupraktika kohaselt loetakse asja äravõtmine lõpuleviiduks, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu, kui vara on süüdlase käes ja tal on võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama või käsutama. Kuna arutatava kuriteoepisoodi puhul Andrei Nastavnikovil sellist võimalust temast mitteolenevatel põhjustel ei tekkinud, siis tuleb tema poolt toimepandu kvalifitseerida röövimise katsena.
27. Objektiivsest küljest eeldab röövimine võõra vallasasja äravõtmist vägivalla abil. Kohus ei pea usaldusväärseks Andrei Nastavnikovi ennastõigustavaid vastuolulisi ütlusi vägivalla mittetarvitamise kohta.. Andrei Nastavnikov on andnud erinevaid, omavahel ja teiste tõenditega vastuolus olevaid ütlusi öeldes kord, et haaras kannatanut käest ja sai raha enda kätte, seejärel seda eitades, väites, et kannatanu ise ulatas talle raha. Samas on ta kohtueelsel menetlusel muuhulgas kinnitanud, et ta ise rebis raha kannatanu taskust välja, kannatanu oli vana ei saanud vastupanu osutada, püüdis teda pudeliga lüüa. Kohtuistungil möönas Andrei Nastavnikov, et nii see võiski olla. Kohus loeb KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Andrei Nastavnikovi tegevuses tõendatud eelkõige kannatanu I A ütlustega. Kannatanu kinnitas, et mees küsis temalt raha, väänas käsi, pani lauba vastu pinki, tegi taskud tühjaks. Rohkem talle röövel mingit viga ei teinud, ainult pani pikali ja tegi taskud tühjaks, raha võtmise ajal väänas ta käsi selja taha ja hoidis käsi selja taga kinni. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja B G ütlused, kes nägi, et eakas meesterahvas toetus pingi peale aga noormees oli nö tema peal, oli tema kohal, surus teda sinna pingi vastu. Kuigi 13 kannatanu ja tunnistaja B G ütlused ei kattu detailides, loeb kohus mõlemaid ütlusi usaldusväärseiks. Tunnistaja nägi juhtunut autost nö möödasõidul ja seetõttu ei saanud ta jälgida kogu süüdistatava ja kannatanu vahelist tegevust, samas on oluline, et nii tunnistaja B G kui ka tema abikaasa, tunnistaja N G nägid süüdistatava tegevust piisavalt, et aru saada, et situatsioon on vägivaldne ja vajab sekkumist. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et ütlusi andes pole ta püüdnud süüdistatavat liigselt süüdistada, korduvatele küsimustele vastates on ta kinnitanud, et süüdistatav talle mingit muud häda või valu ei teinud. Tähelepanuväärne on, et ühes langevad kannatanu ja süüdistatava ütlused kokku, mõlemad on tunnistanud, et kannatanu püüdis vastupanu osutada aga vanuse tõttu polnud selleks võimeline.
28. Olles tuvastanud Andrei Nastavnikovi vägivaldse käitumise kannatanu suhtes ja viimaselt sellise vägivaldse käitumise abil raha hõivamise, tuleb hinnata, kas tuvastatud vägivald on piisav, et kvalifitseerida toimepandu röövimisena. Riigikohtu praktikas on seni leitud, et vägivallana röövimise tähenduses saab mõista vaid neid tegusid, mis on eraldivõetult süütegudena kriminaliseeritud KarS
29. peatüki
30. jaos, ennekõike §-des 120-
31. Käesoleva kriminaalasja kontekstis tuleks seega kõigepealt leida vastus küsimusele, kas Andrei Nastavnikov kannatanult raha hõivates pani samaaegselt toime kehalise väärkohtlemise KarS § 121 mõttes. Prokurör vastab sellele küsimusele jaatavalt ja leiab, et antud juhul on tegemist KarS § 121 lg 1 ühe koosseisualternatiiviga, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, kus tagajärjeks ei ole tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Hinnates valu tundmise reaalsust keskmise mõistliku kõrvalseisja seisukohast leiab prokurör, et Andrei Nastavnikov oma tegevusega põhjustas kannatanule valu ja puudub igasugune kahtlus selles, et kannatanu ka valu tundis. Prokuröriga tuleb nõustude selles, et valu tundmine käte väänamisel ja pingile surumisel on tõesti üpris tõenäoline ja eluliselt usutav, kuid tõendid valu tekitamise kohta siiski puuduvad. Vastupidi, kannatanu väidab, et temale valu ei põhjustatud. Senist kohtupraktikat ja hõivatud raha väärtust (40 eurot) arvestades taanduks Andrei Nastavnikovi tegevus KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaks väärteoks, mis käesoleval juhul Andrei Nastavnikovi teo ebaõiglust ja süü suurust arvestades oleks lubamatult leebe hinnang tema tegevusele. Muuhulgas oleks selline lahendus ka sügavas vastuolus kohtu õiglustunde ja siseveendumusega. Kohtu hinnangul on antud juhul toime pandud inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Veel enam, jõu kasutamisega ja kehalise väärkohtlemisega on maha surutud kannatanu vastupanu, selline kohtlemine on olnud kannatanu vara hõivamise vahend. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et senise kohtupraktika vägivallakäsitlus vajaks muutmist. Ülalkirjeldatud probleemile on tähelepanu juhitud ka Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2015 lahendis 1-15-2301: Kohus leiab, et jäädes vägivalla nn kitsendatud mõiste juurde jätaks see kohase ja vajaliku kaitseta just ühiskonna nõrgemad liikmed, lapsed ja vanurid. Andrei Nastavnikov kasutas vägivalda just sel määral, mil see oli vajalik kannatanult raha äravõtmiseks. Kuna tegemist oli eaka inimesega, kes küll soovis vastupanu osutada, kuid polnud selleks suuteline, siis piisas antud juhul käte väänamisest, kinnihoidmisest ja kannatanu vastu pinki surumisest. Kuna just selline väheaktiivne vägivald oli antud juhul vara hõivamise vahend ja suutis murda kannatanu vastupanu, on kohtu arvates põhjendatud kvalifitseerida Andrei Nastavnikovi tegevus 14 röövimisena, (et süütegu jäi Andrei Nastavnikovi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, siis röövimise katsena). Kuna Andrei Nastavnikov omab karistatust röövimise eest (karistusregistri registriteade Tõendid kd 2 lk 128), siis tuleb tema poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi. Andrei Nastavnikovi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus
32. T.H on varem kohtu poolt korduvalt karistatud isik, tema karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü osalist tunnistamist ja kahetsust kehalise väärkohtlemise episoodides, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T.H süü suurust hinnates arvestab kohus, et KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on T.H-le omistatud kaks kvalifitseerivat tunnust - toimepanemine lähisuhtes ja korduvus. Vägivalla intensiivsust hindab kohus kannatanu T K episoodis keskmisest väiksemaks V A episoodis aga suureks. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kehalise väärkohtlemise eest tuleb T.H karistada vangistusega keskmisest suuremal määral. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 võimaldab isikut karistada ka rahalise karistusega, kuid arvestades T.H varasemat korduvat karistatust, samuti asjaolu, et tal puudub alaline töökoht ja sissetulek, ei pea kohus T.H puhul rahalise karistuse kohaldamisega karistuse eesmärke saavutatavateks. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul leiab kohus, et T.H süü suurus on keskmine ja karistuseks tuleb mõista vangistus selle keskmises määras. Kohtu hinnangul tuleb T.H-le mõista liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka. KarS § 424 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades asjaolu, et T.H on narkootilisi aineid sageli tarvitav isik ja on liiklusalaseid kuritegusid varemgi toime pannud, on tema ohutustamiseks vajalik KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.
33. Andrei Nastavnikov on toime pannud esimese astme süüteo, s.o röövimise katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud vangistus 3-15 aastat. Andrei Nastavnikov on varem kohtu poolt korduvalt karistatud isik, tema karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 58 p 3 alusel kannatanu kõrget iga, karistust kergendavad asjaoluna süü osalist tunnistamist. Samuti arvestab kohus asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumisse. Arvestades röövimisel tarvitatud vägivalla vähest intensiivsust ja röövitu väikest väärtust, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur. Kõige eeltoodu alusel leiab kohus, et Andrei Nastavnikole tuleb karistus mõista minimaalmääras, s.o 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg alates 15.09.2016 kuni 16.09.2016, s.o 2 päeva arvestada karistusaja hulka. Kohus ei tuvastanud kuriteo toimepanemise tehiolude ja Andrei Nastavnikovi isiku selliseid märkimisväärseid erisusi, mis tingiksid tema karistusest tingimisi vabastamise. Menetluskulud 31.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 181

lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab 15 menetluskulud riik.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb välja mõista T.H-lt menetluskuluna sundraha summas 810 eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel tuleb välja mõista T.H-lt osa ekspertiiside tegemisega tekkinud kuludest kokku summas 351,50 eurot riigituludesse. Seoses süüdistatavate osalise õigeksmõistmisega tuleb ülejäänud ekspertiisikulud kriminaalasjas kokku summas 7345,50 eurot jätta

§ 181

lg 1 alusel riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel tuleb välja mõista T.H-lt menetluskuluna osa kaitsjatasust summas 1250 eurot riigituludesse vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Seoses süüdistatava osalise õigeksmõistmisega tuleb ülejäänud kaitsjatasu kokku summas 2584 eurot jätta

§ 181

lg 1 alusel riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel tuleb jätta kriminaalasjas

§ 175

lg 1 p-s 2 märgitud menetluskuluna tunnistajatele ja kannatanule makstud tasu kokku summas 60,38 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb välja mõista Andrei Nastavnikovilt menetluskuluna sundraha summas 1350 eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Andrei Nastavnikovilt menetluskuluna osa kaitsjatasust summas 1250 eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest. Seoses süüdistatava osalise õigeksmõistmisega tuleb ülejäänud kaitsjatasu kokku summas 2465,20 eurot jätta

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

Arvestades väljamõistetud summade suurust ja süüdistatavate materiaalset olukorda, tuleb kohaldada menetluskulude osas

§ 180lg 3 sätteid ja määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi.

Tsiviilhagid 32.

§ 310

lg 2 alusel tuleb kannatanu T A tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 169 eurot ning mittevaralise kahju nõudes jätta läbi vaatamata. Kannatanu I A tsiviilhagi tuleb rahuldada ning mõista Andrei Nastavnikovilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja I A kasuks 40 eurot, mis tuleb kanda I A arveldusarvele xxxx Swedbank. Asitõendid 33.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada V A riided, 2 nuga, DNA-proovid, suitsukonid ja toolijalad, mis on antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 4524J hoiule Ida prefektuurile; DNA-proovid, haamer, 4 klaastopsikut, pudel, kruus, plastpudelid ja sigaretipakk, mis on antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 4454J hoiule Ida prefektuurile.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tuleb T.H-le tagastada temale kuuluv kampsun, mis on antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 4524J hoiule Ida prefektuurile. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Võrno, Karin Piirsalu 16