KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4827 Kohtukoosseis Mati Kartau, Juhan Sarv

§ 331järgi süüks arvatud teo osas kriminaalmenetluse Kr

MS § 274 lg 1 alusel – jätta Viru Maakohtu

1. augusti 2018 otsus muutmata.
2. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
3. novembril 2018 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
4. novembrist
5. Süüdistus
6. M.A süüdistatakse KarS § 329 järgi selles, et kandes Viru Vangla avavangla osakonnas karistust ning olles lubatud Viru Vangla 26.07.2017 käskkirja nr 6-1/490-1 alusel vastavalt vangla poolt koostatud graafikule 13.08.2017 ajavahemikul kell 14.00 kuni 16.30 sisseostude tegemiseks kauplusesse, rikkus kohustust ilmuda 13.08.2017 kella 16.30-ks tagasi Viru Vanglasse. M.A hoidis karistuse kandmise jätkamisest eemale seni kuni Viru Vangla ametnikud ta 22.08.2017 kella 00.20 paiku Kohtla-Järvel XXX asuva hoone keldris kinni pidasid ja tagasi Viru Vanglasse toimetasid.
7. Samuti süüdistatakse M.A KarS § 331 järgi selles, et kandes Vigu Vangla avavangla osakonnas karistust, jättis ettenähtud ajaks Viru Vanglasse ilmumata, kuid olles endiselt vanglas karistuse kandmise kohustust omav kinnipeetav, tarvitas tuvastamata kohas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin, mis vastavalt toksikoloogiaekspertiisi aktile nr 125I kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 esimesse nimekirja. M.A oli Viru Vangla 26.07.2017 käskkirja nr 6-1/490-1 ja Vangistusseaduse § 671 lg 1 alusel kohustatud mitte tarvitama väljaspool vangla territooriumi alkohoolseid, narkootilisi, toksilisi ja psühhotroopseid aineid. Maakohtu otsus
8. Viru Maakohtu 23.08.2018 otsusega mõisteti M.A KarS § 331 järgi õigeks ning tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus, kuna süüdistuses toodud tegu on maakohtu hinnangul väärtegu NPALS § 151 järgi. M.A tunnistati KarS § 329 järgi süüdi ja karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 3 kuu võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.12.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 kuud ja 11 päeva vangistust võrra, mõistes M.A-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud ja 11 päeva vangistust. Maakohtu otsusega kohaldati M.A suhtes tõkendina vahistamist alates kohtuotsuse kuulutamisest ning tema karistusaja alguseks loeti 23.08.
10. Maakohus leidis, et M.A süü KarS § 329 järgi on tõendatud. M.A süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 329 järgi vaidlustatud ei ole.
11. M.

§ 331järgi esitatud süüdistuse osas leidis maakohus, et M.A teos on väärteo tunnused, mistõttu tuleb ta Kar

S § 331 järgi õigeks mõista. Tuvastamist on leidnud, et M.A hoidis 13.08.2017 alates kella 16.30-st kuni 22.08.2017 karistuse kandmiselt kõrvale. Tunnistaja S. S. ütlustega, kes tegi 22.08.2017 öösel M.A-le narkokiirtesti, on tõendamist leidnud, et M.A uriinist leiti amfetamiini, mille tarvitamiseks puudus tal arsti ettekirjutus. M.A on ka ise tunnistanud, et ta tarvitas 14.08.2017 amfetamiini.

1. KarS § 331 kaitseb õigusemõistmist just vabadusekaotusliku karistuse täitmisel. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et M.A tarvitas amfetamiini ajal, mil ta hoidis kõrvale karistuse täitmisest. VangS § 2 kohaselt on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. M.A kannab Viru Maakohtu 12.12.2016 otsusega alates 14.09.2016 2 kinnipidamiskohas vangistust, s.o M.A vanglakaristust Viru Vanglas. on erilise tunnusega isik, kes kandis
2. KarS § 331 süüteokooseisu objektiivne koosseis seisneb kinnipidamisasutuse sisekorraeeskirja vastases narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises või sellega seotud muus sätte dispositsioonis loetletud viisil narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises. Vangla sisekorraeeskirja § 641 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud muuhulgas narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained. Maakohtu hinnangul on KarS § 331 koosseis täidetud juhul kui kinnipeetav tarvitab narkootilist ainet kinnipidamiskohas. Käesolevas kriminaalasjas oleks selleks pidanud olema Viru Vangla, sest just selliselt oleks rikutud Vangla sisekorraeeskirja.
3. M.A-le esitatud süüdistuses on viidatud VangS § 67¹ lg-le 1 ja Viru Vangla 26.07.2017 käskkirjale nr 6-1/490-
4. VangS § 671 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud narkootilise aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta. Viru Vangla 26.07.2017 käskkirja nr 6-1/490-1 kohaselt on väljaspool vangla territooriumi viibival kinnipeetaval keelatud tarvitada narkootilisi aineid. Maakohus nõustub küll süüdistuses tooduga, kuid leiab, et M.A tegu, s.o narkootilise aine tarvitamine moodustab väärteokoosseisu NPALS § 151 järgi.
5. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kuna M.A tarvitas amfetamiini väljaspool vangla territooriumi, ei saanud talle laieneda vangla sisekorraeeskirjad, mistõttu ta ei saanud neid ka rikkuda. Asjaolu, et M.A ei kandnud ajavahemikul 13.08.2017 – 22.08.2017 kinnipidamiskohas karistust, on tõendamist leidnud tema süüdimõistmisega KarS § 329 järgi. Eeltoodud ajavahemikku ei arvestata M.A poolt kantud karistuse hulka. Apellatsioon
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni abiprokurör M. Luga, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o M.A õigeksmõistmise ja kriminaalmenetluse lõpetamise osas. Tühistatud osas taotletakse uue otsuse tegemist ja M.A süüdi tunnistamist KarS § 331 järgi. Kokkuvõtvalt taotletakse M.A-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 6 päeva vangistust.
7. Prokurör ei nõustu maakohtuga, et M.A-le ei laienenud 13.08.2017 kella 14.00–st kuni 22.08.2017 kell 00.20-ni, s.o ajal, mil ta hoidis kõrvale vanglakaristuse täitmisest, vangla sisekorraeeskirjad, mistõttu ta ei saanud neid ka rikkuda. Samuti ei nõustu prokurör maakohtuga, et kinnipeetav M.A tegu, millega ta rikkus Viru Vangla 26.07.2017 käskkirjaga nr 6-1/490-1 kohaldatud keeldu mitte tarvitada väljaspool vangla territooriumi narkootikume, moodustab väärteokoosseisu NPALS § 151 järgi.
8. Viru Vangla 26.07.2018 käskkirjaga nr 6-1/490-1 kohaldati Viru Vangla avavanglaosakonnas paiknevale kinnipeetav M.A suhtes soodustusi ning talle anti luba õiguslikul alusel liikuda väljaspool Viru Vangla territooriumit vastavalt vangla poolt koostatud graafikule seoses kaupluses sisseostude tegemisega. Sama käskkirjaga Viru Vangla laiendas Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 4 ja 7 sätestatud keelatud ainete tarvitamise keeldu ning keelas väljaspool vangla territooriumi viibival kinnipeetaval tarvitada alkohoolseid, narkootilisi, toksilisi ja psühhotroopseid aineid. Käskkirja kättesaamist on M.A kinnitanud oma allkirjaga.
9. Prokurör on seisukohal, et VSkE §-s 641 sätestatud „vanglat“ ei saa mõista üksnes kitsalt piiritletud territooriumil paiknevate hoonete kogumina, vaid vangistusena üldisemas mõttes. Maakohtu tõlgendus tähendaks seda, et iga kinnipeetava suhtes, kes lahkub töötamise või soodustuste kohaldamise eesmärgil väljapoole vangla territooriumit ning naaseb tähtaegselt vanglasse, ei laiene hetkest, mil kinnipeetav lahkub vangla territooriumilt, Vangla 3 sisekorraeeskirjas sätestatud keelatud ainete tarvitamise keeld ning tegemist ei ole kinnipeetavaga VangS § 2 tähenduses.
10. Samuti on prokurör seisukohal, et M.A oli ajavahemikul 13.08.2017 kell 14.00-st kuni 22.08.2017 kell 00.20-ni, mil ta hoidis kõrvale vanglakaristuse täitmisest, süüdimõistetu ja staatuselt Viru Vangla kinnipeetav. Asjaolu, et M.A otsustas soodustuse kohaldamise ajal vanglasse mitte naasta, ei muutnud tema staatust. M.A poolne vanglasse mittenaasmine oli õigusvastane omavoli, mis ei rehabiliteerinud tema õigusi elada nii nagu kodanikud tavaühiskonnas.
11. Maakohtu tõlgendus KarS § 331 osas on vastuolus VangS § 15 lg-ga 2, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis muuhulgas ohustavad inimeste julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad vanglateenistuse ametniku luba (p-d 1-6). Seadusandja eesmärk oli piirangu sidumine kinnipeetava staatusega, mitte territooriumiga.
12. Eeltoodule tuginedes leiab prokurör, et maakohtu poolt antud hinnang, et narkootilise aine tarvitamine moodustab kuriteokoosseisu KarS § 331 järgi ainult juhul, kui kinnipeetav tarvitab narkootilist ainet kinnipidamiskohas ehk käesolevas kriminaalasjas Viru Vanglas, sest just selle teoga rikub kinnipeetav Vangla sisekorraeeskirja, on ekslik. M.A hoidis küll vanglakaristuse täitmisest kõrvale, kuid väljaspool vangla territooriumit viibimise ajal ei muutunud ta automaatselt isikuks, kes on vanglast vabanenud ja temale ei kohaldu ükski vangistust reguleeriv õigusakt. Vastused apellatsioonile
13. M.A kaitsja advokaat R. Sprengk leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas on kinnitust leidnud, et M.A tarvitas amfetamiini pärast 13.08.2017, s.o 13.08.2017 kuni kell 16.30-ni tema amfetamiini ei tarvitanud. See on tõendatud M.A enda ütlustega, et ta tarvitas amfetamiini 14.08.
14. Tõendid selle kohta, et M.A oleks amfetamiini tarvitanud 13.08.2017 enne kella 16.30, puuduvad. M.A võis 13.08.2017 olla väljapool Viru Vangla territooriumi kuni kella 16.30-ni. Nimetatud kellaajaks ta Viru Vanglasse ei naasnud. Kaitsja on seisukohal, et pärast 13.08.2017 kella 16.30 ei kohaldunud M.A-le enam Viru Vangla sisekorraeeskirjad (kuna ta ettenähtud ajaks avavanglasse ei naasnud) ning ta ei saanud toime panna KarS § 331 järgi ette nähtud kuritegu. Seda kinnitab ka asjaolu, et ajavahemikku alates 13.08.2017 kell 16.30-st kuni 22.08.2017 ei arvestata M.A karistusaja hulka.
15. Seisukoha prokuröri apellatsioonile esitas ka süüdistatav M.A, kes toob välja, et KarS § 329 järgi mõisteti talle karistuseks niigi üheksa kuud vangistust, kuigi taolise teo eest karistatakse tavapäraselt kolme kuu pikkuse vangistusega. M.A on temale mõistetud karistusega nõus. Samuti leiab M.A , et inimene, kes on avavanglast paaripäevasel puhkusel ning tarvitab selle aja jooksul narkootilist ainet, jäädes vahele, siis sellisel juhul kohaldatakse tema suhtes KarS §
16. Kui inimene on vanglast puhkusel, siis need päevad lähevad tema karistusaja hulka, kuna ta on vanglast bilansi peal. Sama kehtib neile, kes on vanglast tööle läinud ja selle aja jooksul midagi tarvitanud. Maakohus tegi M.A suhtes õige otsuse, kuna ta oli jooksus ning jooksus oldud aega tema karistusaja hulka ei arvestata. Sellest tulenevalt ei saa keegi väita, et M.A tarvitas midagi vanglas. Kokkuvõtvalt taotleb M.A maakohtu otsuse muutmata jätmist. 4 Ringkonnakohtu järeldused
17. Kriminaalkolleegium, tutvudes kohtuotsuse, apellatsiooni, kirjalike seisukohtade ja kriminaalasja materjalidega ning arvestades, et tegemist on lühimenetlusega, leiab, et maakohus on põhjendatult lõpetanud M.

§ 331

järgi esitatud süüdistuse osas kriminaalmenetluse, sest tema tegu vastab väärteo tunnustele. See seisukoht on kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Sellest tulenevalt jääb apellatsioon rahuldamata.

1. Samas on maakohus ekslikult M.A KarS § 331 järgi õigeks mõistnud. Süüdistatavat ei saa ühes ja samas teos nii õigeks mõista kui ka tema selle teo osas kriminaalmenetlust lõpetada.
2. KrMS § 274 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul (puudub kriminaalmenetluse alus) vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus.
3. Kuna maakohus leidis õigesti, et süüdistatavale süüdistuses ette heidetav tegu vastab väärteo tunnustele, siis tuleb kriminaalmenetlus lõpetada (mida maakohus ka tegi) ja õigeksmõistmiseks alust ei ole. Seega M.A osalist õigeksmõistmist puudutavas osas tuleb maakohtu otsus tühistada, kuid maakohtu otsustus lõpetada M.

§ 331järgi süüksarvatud teo osas kriminaalmenetlus Kr

MS § 274 lg 1 alusel jääb muutmata.

1. Vastusena apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Vaidlus on selles, kas isikule, kes hoiab kõrvale vanglakaristuse täitmisest, laienevad vangla sisekorraeeskirjad (VSkE). Lisaks viitab prokurör apellatsioonis ka Vangistusseaduse (VangS) mõnedele sätetele, s.o §-le 2, § 15 lg-le 2 ja 671 lg-le
4. Süüdistuse kohaselt M.A rikkus VangS § 67 nr 6-1/490-1 nõudeid. 1 lg 1 ja Viru Vangla 26.07.2017 käskkirja
5. VangS § 671 lg 1 kohaselt kinnipeetaval on keelatud tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Ringkonnakohus märgib, et see säte asub VangS
6. jaos, mis käsitleb julgeoleku tagamist vanglas.
7. Viru Vangla 26.07.2017 käskkiri nr 6-1/490-1 reguleerib kinnipeetava M.A õigusi ja kohustusi seoses tema avavanglasse paigutamisega. Käskkirja kohaselt on väljaspool vangla territooriumi viibival kinnipeetaval keelatud tarvitada alkohoolseid, narkootilisi, toksilisi ja psühhotroopseid aineid (lk 4-5).
8. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohtuvaidlustes oleks rohkem normatiivakte käsitletud kui need, mis on toodud süüdistuses (lk 143-144).
9. Maakohtu otsuses on süüdistust käsitledes lisaks viidatud VangS §-le 2 ja VSkE §-le 641 (maakohtu otsuse lk 8).
10. VangS § 2 kohaselt kinnipeetav vangistusseaduse tähenduses on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu.
11. VSkE § 641 sätestab keelatud esemete ja ainete loetelu, millised on kinnipeetavale vanglas keelatud. Nende hulgas on ka narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained. Ringkonnakohus märgib, et VSkE § 1 lg 1 kohaselt sisekorraeeskirjas sätestatakse Vangistusseadusega kehtestatud vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise kord.
12. Maakohus leidis, et kuna M.A hoidis vanglakaristuse täitmisest kõrvale ja tarvitas amfetamiini väljaspool vangla territooriumi, siis sel ajal talle ei laienenud vangla sisekorraeeskirjad ja ta ei saanud neid rikkuda. Seega tema tegu, millega ta rikkus keeldu mitte tarvitada narkootikume, moodustab väärteokoosseisu NPALS § 151 järgi. 5
13. Prokurör eeltooduga ei nõustu ja leiab, et maakohus on õigusnorme valesti tõlgendanud (vt käesoleva otsuse p-d 13-16).
14. Apellatsioonis on lisaks süüdistuses toodule ja maakohtu otsuses käsitletule lisandunud veel viide VangS § 15 lg-le 2, mis loetleb ained ja esemed, mis on kinnipeetavale keelatud. Nende hulgas on ka sellised, mis võivad ohustada inimese või vangla julgeolekut või korda ning ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega.
15. Ringkonnakohus märgib, et prokuröri arvates seadusandja eesmärk oli piirangu sidumine kinnipeetava staatusega, mitte territooriumiga.
16. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et KarS § 331 eesmärk on vangla territooriumil sisekorra tagamine. Selle kuriteo objektiivne koosseis seisneb kinnipidamisasutuse sisekorraeeskirja vastases narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises või sellega seotud muus sätte dispositsioonis loetletud viisil narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises. Seega peab olema rikutud vangla sisekorraeeskirja. VSkE § 641 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud muuhulgas narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained. Seega on KarS § 331 koosseis täidetud juhul kui kinnipeetav tarvitab narkootilist ainet kinnipidamiskohas.
17. Kuna M.A tarvitas amfetamiini väljaspool vangla territooriumi ajal, mil ta hoidis karistuse kandmisest kõrvale, siis ei saanud talle laieneda vangla sisekorraeeskirja sätted, mistõttu ta ei saanud neid ka rikkuda. Asjaolu, et M.A ei kandnud ajavahemikul 13.08.2017 – 22.08.2017 kinnipidamiskohas karistust, on tõendamist leidnud tema süüdimõistmisega KarS § 329 järgi. Eeltoodud ajavahemikku ei arvestata M.A poolt kantud karistuse hulka.
18. Ringkonnakohus leiab, et kuna KarS § 331 asub KarS-i
19. peatüki
20. jaos, mis käsitleb karistuse täitmise vastaseid süütegusid, siis on selle normi eesmärk kaitsta julgeoleku tagamist vanglas (vt ka käesoleva otsuse p-d 26 ja 31). Prokuratuuri pakutav teistsugune tõlgendus viiks muu hulgas olukorrani, kus KarS § 331 järgi tuleks karistada ka kinnipeetavat, kes on täitmisele pööratud vangistuse kandmise jätkamisest juba pikka aega kõrvale hoidunud ja kes tarvitab aastaid pärast kinnipidamisasutusest põgenemist või sinna ette nähtud ajaks naasmata jätmist narkootilist ainet. Seejuures oleks isikut sellise teo eest KarS § 331 järgi ähvardav karistus – kuni kolmeaastane vangistus – oluliselt raskem, kui KarS §-s 329 ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Ringkonnakohus peab sellist tulemust kaitstavaid õigushüvesid silmas pidades ilmselgelt ebamõistlikuks. Seetõttu tulebki asuda seisukohale, et KarS § 331 kohaldub üksnes juhul, kui tegu pannakse toime kinnipidamisasutuses, ohustades nii selle sisekorda ja turvalisust. Teisalt võiks prokuratuuri poolt KarS §-le 331 antud tõlgendus viia järelduseni, et karistuse kandmisest kõrvale hoidev kinnipeetav, kes käitleb väljaspool kinnipidamisasutust narkootilist või psühhotroopset ainet suures koguses või väikeses koguses grupis või korduvalt, vastutab üksnes KarS § 331 kui erinormi järgi, mitte aga KarS § 184 või § 183 lg 2 järgi. See looks vangistusest kõrvalehoidvale kinnipeetavale narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel põhjendamatu priviligeeringu. Seegi räägib selle kasuks, et KarS § 331 kohaldamisala piirdub vaid kinnipidamisasutuse territooriumil toime pandud tegudega.
21. Ringkonnakohus leiab, et kuigi süüdistuses viidatud käskkirja kohaselt on väljaspool vangla territooriumi viibival kinnipeetaval keelatud tarvitada alkohoolseid, narkootilisi, toksilisi ja psühhotroopseid aineid, ei too see endaga kaasa kriminaalvastutust KarS § 331 järgi.
22. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 23.08.2018 otsuse osaliselt, s.o M.A õigeksmõistmises KarS § 331 järgi. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata. 6
23. Menetluskulu hüvitamise nõuet ei ole apellatsioonimenetluses esitatud. Mati Kartau, Juhan Sarv, Tiit Lõhmus 7