KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4827 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlu

§ 329järgi 9 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.12.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 11 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud 11 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti S.

§ 331järgi õigeks ning lõpetati kriminaalmenetlus, kuna tegu on väärteomenetlusega.

Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2018 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt S.

§ 331järgi õigeksmõistmises.

Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Karistuse kandmise aja algus 23.08.2018 ja lõpp 03.08.

2. 07.03.2019 esitas S.V kohtule avalduse, milles keeldub elektroonilise valve alla vabanemisest. Ka maakohtus toiminud 11.03.2019 istungil väljendas süüdimõistetu seisukohta, et ta ei soovi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabaneda.
3. Viru Maakohtu 11.03.2019 määrusega jäeti S.V ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis, et S.V tuleb jätta vabastamata, kuna süüdimõistetu ei toetanud vangla taotlust ning sellega sisuliselt loobus varem antud nõusolekust elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega ei ole vabastamine elektroonilise valve alla võimalik tulenevalt KarS §76 lg 1 p-st 1 ja § 75 lg 2 p-st
4. Määruskaebus
5. Viru Maakohtu 11.03.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S.V, kes palub tühistada maakohtu määruse, kuna kohtuistungit ei toimunud. Määruskaebuse kohaselt asjas istungit ei toimunud, kuna süüdimõistetu ütles, et keeldub elektroonilise valve alla vabastamisest, sest tahab vabaneda tavalise ennetähtaegse vabastamise korras. Kuna kohtunik enda arvates tegi istungi, siis ei saa tavalist ennetähtaegset vabastamist taotleda, mis on ebaõiglane. Süüdimõistetu keeldumine nähtub ka maakohtu määruses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu süüdimõistetuga, et asja arutamisel ei ole kohtuistungit toimunud. Kohtuistungi toimumist kinnitab kohtuistungi protokoll. Kohtuistungil lisaks avaldas süüdimõistetu, et ta keeldub elektroonilisest valvest. Küll ei toimunud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisulist arutamist, kuna formaalne eeldus, nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks puudus, sest süüdimõistetu loobus sellest. Seega ei saa nõustuda, et selline määruskaebuses väljatoodud väide tooks endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise. Määruskaebusest kumab läbi, et süüdimõistetu justkui leiab, et maakohus oleks pidanud jätma vangla taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et KarS § 76 ei võimalda kohtul vangla poolt edastatud materjale jätta läbi vaatamata. Nimelt tuleneb KarS § 76 sätte olemusest, et kohtul on, saades vangla poolt edastatud materjalid süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, kaks võimalust – vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt või vastupidi, jätta süüdimõistetu vabastamata. Käesoleval ajal leidis maakohus, et formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole saabunud, mistõttu pidigi maakohus jätma S.V ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Küll märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebuses toodule, et süüdimõistetu ei saa tänu eelnevale taotleda uuesti n-ö tavapärast ennetähtaegse vabastamist, järgmist. KarS § 76 lg-d 1 ja 2 sätestavad tähtaja, milliste jooksul saab asuda seisukohale, millal esinevad formaalsed alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Seejuures eristavad sätted elektroonilise valve alla vabastamist ja tavalist ennetähtaegset vabastamist. Seega, kui süüdimõistetu on ära kandnud seaduses sätestatud ulatuses karistuse, on tal õigus formaalsetel aluste täidetuse tõttu ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele. Tuleb eristada elektroonilise valve alla vabastamist ja n-ö tavalist vabastamist. Sellele viitab ka vangla iseloomustus, kus tuuakse välja kaks erinevat tähtaega. Võimalus vabaneda elektroonilise valve alla ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemine. Nende kahe võimaluse esinemine on üksteisest sõltumatu. Seega asjaolu, kas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla vaadati sisuliselt läbi või mitte, ei takista tähtaja saabumisel taotleda ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel. Vastava tähtaja saabumisel tuleb edastada materjalid tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele elektroonilise valve alla ei kehti VangS § 76 lg-test 4 ja 5 tulenev 1 aasta möödumise klausel ehk pärast elektroonilise valve küsimuse arutamist ei pea ootama 1 aastat tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, et saaks esitada ennetähtaegse vabastamise materjale uuesti kohtule. Oluline on, et süüdimõistetu oleks ära kandnud tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse esinemiseks seadusest tuleneva karistuse osa. Küll on maakohus ekslikult märkinud, et kehtib KarS § 76 lg 1 p 1 tähtaeg. Süüdimõistetu kannab muuhulgas karistust ka esimese astme kuriteo eest, seega kohalduvad KarS § 76 lg 2 tähtajad, millest ka vangla on tähtaegade arvutamisel lähtunud.
8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
9. märtsi 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau