Obsah (5)

§ 200§ 201§ 64§ 120§ 76

Kriminaalasi nr 1-20-47 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-47 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi ja mõistetud karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust ning

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti D.S-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 04.04.

1. a.
2. D.S kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 27.11.
3. a ja lõpp 27.05.
4. a.
5. 18.02.
6. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid D.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
7. Prokurör esitas seisukoha D.S-i ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör, tuues välja D.S-i senise elukäigus ja vangistuses määratud distsiplinaarkaristused, ei toeta tema vabastamist. Lisaks märkis prokurör, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 21922900078, kus on D.S-ile esitatud kahtlustus

§ 120lg 1 järgi.

5. Süüdimõistetu D.S soovib vabaneda ja selgitas kohtuistungil, et läheb vabanemise korral elama xxxxxxxxxxxxx. Seal saaks ta võimaluse õppida käituma, leida uusi tutvusi ja minna rehabiliteerimiskeskuse kaudu ka tööle. Kinnipeetav tunnistas, et vangistuses on esinenud probleeme, täpsemalt keelatud esemete hoidmine ja joomine ning medõe ähvardamine, mille tõttu on ka hetkel käimas uus kriminaalmenetlus. Oma senist elukäiku kirjeldades tõi D.S välja, et on väga suure osas oma elust viibinud vangistuses ning vabaduses elada ei oskagi. Seepärast soovikski ta vabaneda ja võtta endale kohustused ja alluda kriminaalhooldusele, mis aitaks tal ellu tagasi pöörduda. Vangistusse edasi jäädes läbiks ta tagasilanguse ennetamise programmi ja jätkaks töö tegemist, mis talle meeldib. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 7. Käesolevaks ajaks on D.S temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxx. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. xxxxxxxxxxxx tegevjuht ja planeeritud elamus elavad isikud on andnud vastavad nõusolekud süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused D.S-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 8.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. D.S kannab karistust röövimise ja omastamise toimepanemise eest. Tegemist on tema kolmanda vangistusega, kriminaalkorras on teda kokku karistatud 18 korral. Varasemalt on D.S karistatud erinevate isiku- ja varavastaste kuritegude eest, sh tapmine. Tema õigusvastast käitumist on soodustanud mitmed asjaolud: alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, puudulik probleemilahendusoskus ja impulsiivsus. 2
2. Süüdimõistetu, kes on hetkel 46-aastane, on kohtuistungil avaldatu põhjal viibinud vangistuses enamuse oma elust. Isegi pikaaegsete vangistuste kandmise järel on ta kuritegude toimepanemist jätkanud. Seega tuleb kahetsusväärselt nentida, et õiguskuulekas eluviis on D.S-i jaoks võõras ning ta on sisuliselt kogu oma elu veetnud kuritegusid toime pannes ja nende eest mõistetud karistusi kandes. Senised karistused ei ole talle oodatud positiivset mõju avaldanud.
3. Sellegipoolest ei saa pelgalt D.S-i senise elukäigu põhjal leida, et ka käesolev vangistus ei võiks olla oma eesmärki saavutanud. Hinnates kinnipeetava käitumist vanglas, tuleb sellisele järeldusele siiski jõuda. D.S on viis kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud aine muretsemise, keelatud esemete omamise ja joovasti tarvitamise eest. Lisaks distsiplinaarrikkumistele on D.S pannud vangistuses toime ka uue kuriteo, nimelt medõe ähvardamise. Suutmatus või soovimatus käituda korrektselt isegi range järelevalve tingimustes ei anna põhjust arvata, et isik käituks õiguskuulekalt vabaduses ning seega ei anna alust teda ennetähtaegselt vabastada.
4. D.S-i käitumises karistuse kandmise ajal on ka positiivseid aspekte. Ta on osalenud vangla majandusabitöödel, millega probleeme esinenud ei ole, samuti riigikeeleõppes. Kinnipeetav on täitnud amfetamiini töövihiku, osalenud struktureeritud vestlustel ja läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Hinnates D.S-i käitumist kogumis, ei saa siiski pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust: korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21).
5. Süüdimõistetu puhul on murettekitav tema suhtumine ja hinnang oma käitumisele. Selgitades oma arvukaid korrarikkumisi vangistuses, leidis D.S kohtuistungil, et on ka temast palju hullemaid inimesi, kes iga kuu kartseris istuvad. Ka oma viimast kuritegu kommenteerides üritas süüdimõistetu toimunut ilustada, väites, et tema meelest oli see lihtsalt purjus peaga juhtunud poevargus. Eeltoodud selgitused näitavad, et D.S ei mõista reeglite vastast käitumist üheselt hukka, ei hinda oma käitumist adekvaatselt ning ei saa lõpuni aru, miks tema teod ei ole kooskõlas ühiskonnas aktsepteerituga.
6. D.S on pikaajaline alkoholi ja narkootikumide tarvitaja, mis on soodustanud tema kuritegelikku käitumist. Kahetsusväärselt puudub kinnipeetaval motivatsioon mõnuainetest loobuda. Sõnades võib ta sellist soovi küll väljendada, kuid tema käitumine kinnitab vastupidist. D.S on isegi vangistuses otsinud viise alkoholi tarvitamise jätkamiseks ning on joonud desinfitseerimisvahendit. Sellise käitumise põhjal ei saa uskuda, et vabaduses, kus võimalused joovastavate ainete tarvitamiseks on oluliselt laiemad, kavatseks isik olla kaine. Tal on läbimata ka tagasilanguse programm, mis ehk aitaks tal oma probleemidega paremini toime tulla.
7. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. D.S-i puhul see ülaltoodust nähtuvalt nii ei ole, vaid uute kuritegude toimepanemise riski tuleb tema senise elukäigu, vangistuses aset leidnud rikkumiste, sõltuvusprobleemide ning kinnipeetava suhtumise tõttu pidada väga suureks. Seda riski ei maanda kohtu hinnangul ka kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses koos sellega kaasneva järelevalve ja toega. D.S on oma käitumisega vangistuses veenvalt tõestanud, et ta ei pea kehtestatud korrast kinni ja eelistab käituda enda parema äranägemise järgi. Seetõttu on väheusutav, et tema viibimine Lootuse Külas, kus on samuti kindel kord ja reeglid, osutuks edukaks.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus D.S-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3 Kohtunik Marek Vahing 4