1-20-47/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-47 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi E.F süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 200 lg 2 p-de 4,8 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. jaanuari 2020 otsus Apellatsiooni esitaja E.F (XXX) RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava E.F-i apellatsioon Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. E.F anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 järgi. E.F varem röövimise ja tapmise seoses röövimisega/omakasu motiiviltoime pannud isikuna (süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu
7. jaanuari 1999 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) § 101 p-de 1, 3, 8 ja § 141 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistatud 15 aastat 1 kuu pikkuse vangistusega, mis täideti
8. augustil 2019), pani uuesti toime röövimise. Ta võttis
9. novembril 2019 kella 09.00 paiku aadressil IdaVirumaa, Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Puru tee 77 Ahtme kaubanduskeskuses asuvast poest Maxima XX alkoholiletist ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks viinapudelit „Mernaya na moloke“ 40 % 0,7L ning möödus kassaliinidest nende eest maksmata. Kaubanduskeskuse ees õues jooksis poe turvamees Z.T. E. F-ile järgi, andes talle korralduse seisma jääda ning viinapudelid tagastada. E.F vastas turvatöötajale, et viimane teda rahule jätaks. Turvamehe uue korralduse peale jääda seisma ja viinapudelid tagastada, võttis E.F jope vasakpoolsest sisetaskust välja musta käepidemega kööginoa, võttis selle paremasse kätte ja suunas turvamehe Z.T. i suunas ning ütles turvamehele kurjalt: „sa saad nuga, ma tapan ära sind noaga“. Sellepeale turvatöötaja pani käed enda ette ja taandus. E.F lahkus koos varastatud kaubaga. Ta tekitas Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju summas kokku summas 29,98 eurot. Võõra vallasasja hõivamise eesmärgil kasutas ta vägivalda turvatöötaja suhtes. Turvatöötaja Z.T. võttis E.F -i poolt tehtud ähvardust reaalsena ning tundis ohtu oma elu ja tervise pärast.
10. E.F -i anti kohtu alla veel süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. E. F varem röövimise ja tapmise seoses röövimisega/omakasu motiivil toime pannud isikuna (süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu
11. jaanuari 1999 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) § 101 p-de 1, 3, 8 ja § 141 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistatud 15 aastat 1 kuu pikkuse vangistusega, mis täideti
12. augustil 2019), pani toime omastamise. S.O. usaldas
13. augustil 2019 kella 17.00 paiku aadressil XXX E.F-ile kuldsõrmused, et viimane annaks need S.O. i abikaasale I.O. le. Sõrmuste viimise asemel nende omanikule I.O. le viis E.F ebaseaduslikult enda kasuks pööramise eesmärgil kuldsõrmused (8tk) koguväärtuses 1800 eurot
14. augustil 2019 tuvastamata kellaajal aadressil Keskallee 12, Kohtla-Järve OÜ Luutar Kohtla-Järve pandimaja esindusse ning vormistas pandilepingu nr. K-11652 pantimaks kulda (summas 270 eurot): 6 sõrmust prooviga 585* (1,5g kivid); 1 lai abielusõrmus prooviga 585* - 16,36g, (~0,8g kivid); 1 kõver sõrmus proov 750* 1,24g. Sellega ta tekitas ta varalist kahju I.O. le ja S.O. ile. Sõrmused tagastati.
15. Viru Maakohus tegi
16. jaanuaril 2020 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas E.F-i süüdi § 200 lg 2 p-de 4, 8 järgi ning karistas teda 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Veel tunnistati ta süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti E.F iitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust algusega
17. november
18. E.F -i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Asitõendid CD plaadid jäeti kriminaalasja materjalide juurde. E.F-i kinnipidamisel tema jopetaskust leitud musta värvi käepidemega kööginuga ning korterist (XXX) välja antud pooleldi tarbitud viinapudel „Mernaya na Moloke“ 40 % 0,7 l ning viinapudelilt ja kööginoalt võetud DNA puuteproovid (4 tk) – määrati hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi katteks mõisteti kannatanu Maxima Eesti OÜ kasuks välja 14 eurot 99 senti. E. F-ilt mõisteti riigituludesse välja ka kriminaalmenetluse kulud: sundraha (1460 eurot) ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses (549 eurot 60 senti). Sundraha ja menetluskulud tuleb R.Z tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
19. E.F vaidlustab temalt välja mõistetud menetluskulusid. Ta leiab, et need on liiga suured. E.F on täistöövõimetu invaliid, kelle kuusissetulekuks on 420 eurot. Menetluskulusid ta maksta ei suuda. Teiseks küsib E. F, miks hävitatakse tema isiklik vara: taskunuga ja pool pudelit viina, mille eest ta maksab. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja põhjendab seda järgmiselt.
21. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS §
22. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, s.o tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS
23. peatüki
24. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
25. Praeguses asjas ei ole apellant osutanud ühegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. Kaebusest selgub, et ta peab menetluskulusid põhjendamatult suureks.
26. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
27. peatüki
28. jao või 2 KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Viidet eelnimetatud rikkumistele apellatsioonis ei ole.
29. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel.
30. Praegusel juhul nähtub kokkuleppest, et selles on saavutatud kokkulepe menetluse kulude hüvitamise osas, kui ka selles, et tekkinud kulud kannab E. F ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil on E. F kinnitanud: „Kokkulepe on arusaadav kõikides osades, selle sõlmimine oli minu vaba tahe. Soovin selle kokkuleppe kinnitamist“ (KoTo tl 148).
31. Ringkonnakohus leiab, et E. F-i apellatsiooni läbivaatamist ei tingi ka asjaolu, et tema arvates kuuluvad ära võetud nuga ja poolik viinapudel talle. Maakohus on need esemed määranud hävitada KrMS § 127 lg 3 p 4 alusel (väärtusetu asi hävitatakse). Ka kokkuleppes on kirjas, et nuga ning poolik viinapudel hävitatakse kohtuotsuse jõustumisel (KoTo, tl 140). Seega ei evinud nimetatud esemed E.F -i jaoks kokkuleppe sõlmimisel mingit väärtust. Varasemas menetluses ei ole ta pidanud neid enda omadeks, ega taotlenud esemete tagastamist. Seega on selles osas E.F-i apellatsioon ilmselgelt põhjendamatu ning jääks ringkonnakohtus läbi vaatamata.
32. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 ning KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus E.F-i apellatsiooni läbi vaatamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau