Obsah (4)

§ 139§ 195§ 176§ 1773

Kriminaalasi nr 1-11-1775 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 24.mail 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul prokurör Ruti Ki

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga; 2. Tallinna Linnakohtu 20.oktoobri 1993.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2aastase vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt eelmise kohtuotsuse järgi kandamata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust; 3. Tallinna Linnakohtu 27.aprilli 1994.

§ 195

lg 2 järgi 1-aastase vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 4. Tallinna Linnakohtu 19.septembri 1994.

§ 176

lg 1 järgi 5-kuulise vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust; 5. Rapla Maakohtu 19.juuni 1996.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega, mis loeti kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust; 6. Harju Maakohtu 10.juuni 1997.

§ 1773

järgi 8-kuulise vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vabadusekaotust; 7. Rapla Maakohtu 18.mai 1998.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 ja § 185 lg 2 alusel 1-aastase vabadusekaotusega, mis loeti kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust;

1. Tallinna Linnakohtu 26.jaanuari 1999.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.märtsi 1999.a otsustega KrK § 101 p 1, 3, 8 ja § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 15-aastase vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 15 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust;
2. Harju Maakohtu 28.jaanuari 2001.

§ 1773

järgi 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 10. Harju Maakohtu 24.aprilli 2001.

§ 1773

järgi 10-kuulise vabadusekaotusega, mis loeti kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 11. Harju Maakohtu 24.oktoobri 2001.

§ 1773

järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust;

1. Harju Maakohtu 30.jaanuari 2002.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.märtsi 2002.a otsustega KrK § 1773 järgi 1-aastase vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust;
2. Harju Maakohtu 17.jaanuari 2003.a otsusega KarS § 331 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega kandmata karistus võrra ja liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 5 kuud 7 päeva vangistust;
3. Harju Maakohtu 27.oktoobri 2003.a otsusega KarS § 331 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega kandmata karistus võrra ja liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 5 kuu 27 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on P.K mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 36%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on P.K vabanemisel võimalik asuda elama oma abikaasa juurde ning täidetud on ka vajalikud nõuded elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Abikaasa on valmis süüdimõistetut ka igakülgselt toetama. Kindel töökoht süüdimõistetul vabaduses puudub. P.K avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning on nõus võtma endale ka elektroonilisele järelevalvele allumise lisakohustuse. Ta asuks elama enda abikaasa juurde, kellega ta vangistuses olles on abiellunud. Loodab leida kiiresti tööd. Süüdimõistetu on arvamusel, et tema poolt ärakantud karistus on olnud piisav ja talle tuleks anda võimalus ennetähtaegse vabastamise näol. P.K on veendunud, et suudaks kriminaalhooldusnõudeid ja lisakohustusi vaatamata pikale tähtajale täitsa. Prokurör kohtuistungil P.K ennetähtaegset vabastamist ei toetanud ja leidis, et arvestades tema poolt toimepandud kuritegude arvu ja raskust ning ebakorrektset käitumist vanglas ei ole tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on P.K ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.K puhul on positiivne, et vabaduses on tal kindel elukoht enda abikaasa juures. Samuti on tal abikaasa näol olemas ka toetav lähisuhe. Positiivne on, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid „Vihajuhtimine“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Vabanemiseelne toimetuleku programmi“, osalenud vangla tööhõives ning on seadnud endale tulevikuks kindlad eesmärgid tööle asumiseks, peresuhetele pühendumiseks ja seadusekuulekalt elamiseks. Samas aga peab kohus P.K ennetähtaegsel vabastamisel arvestama, et teda kriminaalkorras karistatud juba viieteistkümnel korral. Kuigi reaalset vangistust kannab ta esimest korda, siis on suurem osa kuritegusid pandud toime vangistuse kandmise ajal ja seega on kantav vangistus moodustatud liitkaristusena. Tema suhtes on varasemalt ühel korral jäetud vangistust ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks oma varasemast väärkäitumisest aru saanud, mõistab oma käitumise muutmise vajalikkust ning on motiveeritud vabaduses seadusekuulekalt elama ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid täitma, siis on kohtul siiski alust kahelda, et ta seda ka tegelikult teha suudaks. Käesoleval ajal on süüdimõistetul üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, viimane nendest on määratud käesoleva aasta veebruarikuus. Seega ei ole P.K kinnipidamiskohas pikka aega viibides suutnud kohaneda kehtestatud reeglitega ega ole soovinud neid nõuetekohaselt täita. Nimetatud asjaolu viitab kohtu hinnangul sellele, et süüdimõistetu ei ole tegelikult veel valmis temale seatud kohustusi järgima ning võib enese heaolu saavutamise nimel oma käitumise tagajärgedega mitte arvestada. Kuna materjalide põhjal tuleb tagajärgedega mõtlematust ja probleeme enesekontrolli kehtestamisega käsitleda ka süüdimõistetu kuritegeliku käitumise mõjuteguritena, siis leiab kohtunik, et eeltoodu annab aluse kahelda, kas süüdimõistetu motivatsioon oma eluviisi muutmiseks on ikka praeguseks piisavalt tugev. Puudub kindlus, et ta suudaks edaspidiselt vabaduses oma käitumist vajalikul määral kontrollida ja suunata, et õiguskuulekalt käituda ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhooldusnõudeid järgida. Samuti tuleb arvestada millise pikkusega oleks määratav katseaeg seoses süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamisega. See oleks ilmselgelt liiga pikk, et tema praegust käitumist arvestades suudaks ta selle probleemideta tähtaja lõpuni kanda. Nimetatud riski suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanemisel ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, kuigi enda sõnul on ta nende kahjulikust mõjust aru saanud ning motiveeritud neist hoiduma. Kuna P.K on aastate jooksul pannud toime kaks raskeimat kuritegu, mis on seotud jõhkra vägivallaga, siis leiab kohus, et sellise isiku ennetähtaegset vabastamist tuleb eriti põhjalikult kaaluda ning arvestada, et lisaks kuriteoriskide maandatusele ei saaks vabastamise puhul liigselt riivata ka ühiskonna õiglustunne. Arvestades seda, et praeguseks on süüdimõistetule muuhulgas raskendavail asjaoludel toimepandud tapmiste eest mõistetud liitkaristusest veidi vähem kui viis aastat veel kandmata, siis leiab kohtunik, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks praegusel ajal ilmselgelt liigselt ühiskonna õiglustunnet riivav ega oleks seega põhjendatud. Arvestades kogu senist P.K kuritegelikku elukäiku, tema ebakorrektset käitumist kinnipidamiskohas ning kohati ennastõigustavat suhtumist tuleb väita, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole siiski tema puhul piisav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetule mõistetud karistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Puudub kindlus, et süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ja suudaks nõuetekohaselt väga pika katseaja jooksul kriminaalhoolduse tingimusi täita. Nimetatud kahtluseid ei hajuta kohtu seisukohalt piisavalt ka asjaolu, et süüdimõistetu on nõus võtma endale ennetähtaegse vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilisele järelevalvele allumiseks. Samuti oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine praegu ilmselgelt liigselt ühiskonna õiglustunnet riivav. Kohus leiab, et vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul näidata, et ta on ka tegelikult igati motiveeritud oma senist eluviisi ja suhtumist muutma ning suudab alluda temale seatud korrale, sealhulgas pidada kinni vangla sisekorrast. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta P.K (IK XXX) temale Harju Maakohtu 22.veebruari 2005.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik