1-11-1775/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-1775 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.Z-i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning N.Z-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 24.05.2013 määrusega jäeti N.Z temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N.Z tunnistati süüdi Harju Maakohtu 22.02.2005 otsusega KarS § 331 järgi ning tema karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.10.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 13 aastat 2 päeva vangistust. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Maakohus, osundades Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja materjalidele ning kuulanud ära N.Z-i ja prokuröri ning arvestades KarS § 76 lg 2 -s 2 ja § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 N.Z-i puhul on positiivne, et vabaduses on tal kindel elukoht abikaasa juures. Samuti on tal abikaasa näol olemas ka toetav lähisuhe. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid Vihajuhtimine, Sotsiaalsete oskuste treening ja Vabanemiseelne toimetulek, osalenud vangla tööhõives ning on seadnud endale tulevikuks kindlad eesmärgid tööle asumiseks, peresuhetele pühendumiseks ja seadusekuulekalt elamiseks. 2.2 Samas aga peab kohus N.Z-i ennetähtaegsel vabastamisel arvestama, et teda on kriminaalkorras karistatud juba viieteistkümnel korral. Kuigi reaalset vangistust kannab ta esimest korda, on suurem osa kuritegusid pandud toime vangistuse kandmise ajal ja seega on kantav vangistus moodustatud liitkaristusena. Tema suhtes on varasemalt ühel korral jäetud vangistust ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks oma varasemast väärkäitumisest aru saanud, mõistab oma käitumise muutmise vajalikkust ning on motiveeritud vabaduses seadusekuulekalt elama ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid täitma, on kohtul siiski alust kahelda, et ta seda ka tegelikult teha suudaks. 2.3 Käesoleval ajal on süüdimõistetul üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, viimane nendest on määratud käesoleva aasta veebruarikuus. Seega ei ole N.Z kinnipidamiskohas pikka aega viibides suutnud kohaneda kehtestatud reeglitega ega ole soovinud neid nõuetekohaselt täita. Nimetatud asjaolu viitab kohtu hinnangul sellele, et süüdimõistetu ei ole tegelikult veel valmis temale seatud kohustusi järgima ning võib enese heaolu saavutamise nimel oma käitumise tagajärgedega mitte arvestada. 2.4 Kuna materjalide põhjal tuleb tagajärgedega mõtlematust ja probleeme enesekontrolli kehtestamisega käsitleda ka süüdimõistetu kuritegeliku käitumise mõjuteguritena, siis annab eeltoodu aluse kahelda, kas süüdimõistetu motivatsioon oma eluviisi muutmiseks on ikka praeguseks piisavalt tugev. Puudub kindlus, et ta suudaks edaspidiselt vabaduses oma käitumist vajalikul määral kontrollida ja suunata, et õiguskuulekalt käituda ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhooldusnõudeid järgida. 2.5 Samuti tuleb arvestada millise pikkusega oleks määratav katseaeg seoses süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamisega. See oleks ilmselgelt liiga pikk, et tema praegust käitumist arvestades suudaks ta selle probleemideta tähtaja lõpuni kanda. Nimetatud riski suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanemisel ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, kuigi enda sõnul on ta nende kahjulikust mõjust aru saanud ning motiveeritud neist hoiduma. 2.6 Kuna N.Z on aastate jooksul pannud toime kaks raskeimat kuritegu, mis on seotud jõhkra vägivallaga, tuleb tema ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda ning arvestada, et lisaks kuriteoriskide maandatusele ei saaks vabastamise puhul liigselt riivata ka ühiskonna õiglustunne. Arvestades seda, et praeguseks on süüdimõistetule muuhulgas raskendavail asjaoludel toimepandud tapmiste eest mõistetud liitkaristusest veidi vähem kui viis aastat veel kandmata, oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal ilmselgelt liigselt ühiskonna õiglustunnet riivav ega oleks seega põhjendatud.
6. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et arvestades kogu senist L. Segejevi kuritegelikku elukäiku, tema ebakorrektset käitumist kinnipidamiskohas ning kohati ennastõigustavat suhtumist tuleb väita, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole siiski tema puhul piisav. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetule mõistetud karistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Puudub kindlus, et süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ja suudaks nõuetekohaselt väga pika katseaja jooksul 2 kriminaalhoolduse tingimusi täita. Nimetatud kahtlusi ei hajuta kohtu seisukohalt piisavalt ka asjaolu, et süüdimõistetu on nõus võtma endale ennetähtaegse vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilisele järelevalvele allumiseks. Samuti oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine praegu ilmselgelt liigselt ühiskonna õiglustunnet riivav. Kohus leidis, et vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul näidata, et ta on ka tegelikult igati motiveeritud oma senist eluviisi ja suhtumist muutma ning suudab alluda temale seatud korrale, sealhulgas pidada kinni vangla sisekorrast. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N.Z, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Määruskaebuse esitaja on pikalt kirjutanud oma lapsepõlvest, mis oli väga kannatusterohke, samuti lastekodus viibitud ajast ning tema taassaatmisest koju ja sellele järgnenud allakäiguteest ning esimesest mõrvast. Samuti kirjutab ta vangistuse algusaastatest ja sellest, miks ta tappis vangistuses M. J. , kuidas ta end vangistuses teiste vangide eest agressiivsusega kaitses ning unustuse leidmiseks narkootikume tarvitama hakkas. Tema suhtumisse tõi pöörde õe külaskäik, misjärel alates
8. aastast on N.Z loobunud narkootikumidest. Algas uus ajajärk – ta abiellus, hakkas käituma seaduskuulekalt, läbis sotsiaalprogrammid, on pidevalt töötanud ja seetõttu heal järjel. Ta peab tähtsaks, et on leidnud inimese, kes teda armastab. Juba
9. korda on tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldutud ja N.Z märgib, et lõpuks võib ka tema abikaasa ootamisest tüdineda. N.Z saab aru, et tegi nooruses palju vigu, aga ta on muutunud (mida näitab seaduskuulekas käitumine 10 aasta jooksul). Samuti ei ole tal alates
10. aastast ühtegi rikkumist, mis oleks seotud vägivallaga. Talle mõrva eest määratud karistuse 15 aastat ja 1 kuu on ta peaaegu ära kandnud (jäänud on alla 10 kuu), ülejäänud osa karistusest moodustavad narkootikumide tarvitamise eest mõistetud karistused. Määruskaebuse esitaja märgib, et vangistusest vabastatakse ka palju raskete kuritegude eest karistatud isikuid, samuti näitab statistika, et vabastades isiku 3-6 aastat ennetähtaegselt, satuvad tagasi vangistusse vaid vähesed. Väär on ka arusaam, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine riivab ühiskonna õiglustunnet – just ühiskonnaliikmetel peaks hea meel olema, et üks ühiskonnaheidik üritab ühiskonda naasta, elada seaduskuulekalt, täita oma kodanikukohustusi ja teha kõik endast oleneva riigi ja ühiskonna heaks. Uue võimaluse andmist näeb ette inimlikkuse printsiip. N.Z palub anda endale võimaluse, sest kõik alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Samuti toetab ennetähtaegset vabastamist vangla – asutus, kes kõige paremini tunneb teda. Vangla on kindel, et N.Z saab hakkama ja on vabastamiseks valmis. Samuti on ta valmis võtma lisatingimusena elektroonilise valve kohustuse, millega on nõustunud ka kriminaalhooldusametnik. N.Z leiab, et teda on küll distsiplinaarkorras karistatud, ent nendest kaks on suitsetamise keelu rikkumised ja üks riidlemise eest, mida ei saa pidada suuremat sorti rikkumisteks.
11. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 15.06.
12. Seisukohti ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikale ja märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 31-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik N.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et N.Z ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kes kannab karistust m.h kahe inimese tapmise eest, keda on 15 korral kriminaalkorras karistatud ja keda on ka vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. 5.2 Käesoleval juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka N.Z positiivselt iseloomustavate asjaoludega (kindel elukoht abikaasa juures, sotsiaalabiprogrammide Vihajuhtimine, Sotsiaalsete oskuste treening ja Vabanemiseelne toimetulek läbimine, tööhõives osalemine ning tulevikuks seatud kindlad eesmärgid tööle asumiseks, peresuhetele pühendumiseks ja seadusekuulekalt elamiseks). Samuti on N.Z juhtinud istungil kohtu tähelepanu ennetähtaegset vabastamist toetavatele positiivsetele asjaoludele (kohtuistungi protokoll, tlk 6). Sellele vaatamata on kohus leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üle süüdimõistetu varasemast elukäigust tulenevaid negatiivseid asjaolusid. Maakohtul puudus veendumus, et süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ja suudaks nõuetekohaselt väga pika katseaja jooksul kriminaalhoolduse tingimusi täita. Nimetatud kahtlusi ei hajuta asjaolu, et süüdimõistetu on nõus võtma endale ennetähtaegse vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilisele järelevalvele allumiseks. Arvestades seda, et praeguseks on süüdimõistetule muuhulgas raskendavail asjaoludel toimepandud tapmiste eest mõistetud liitkaristusest veidi vähem kui viis aastat veel kandmata, oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal ilmselgelt liigselt ühiskonna õiglustunnet riivav ega oleks seega põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub sellise käsitlusega. 5.3 Ringkonnakohus leiab, et isiku varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.
15. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et kohtule esitatud asjaolud ja nende põhjal tehtavad järeldused ei võimalda N.Z tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et 4 eeltoodud asjaoludel on kohtul õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, mistõttu on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.
16. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas