Obsah (7)

§ 113§ 121§ 424§ 64§ 68§ 50§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7258 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlu

§ 113lg 1, § 120 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi.

Sama kohtuotsusega karistati Z.V

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi (kannatanu T.K.

ja V.A. episoodid) 2 aasta 9 kuu vangistusega ja

§ 424

lg 2 järgi 2 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Z.V-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 26.10.2016 kuni 25.02.2017, s.o 4 kuud, karistusaja hulka ning mõisteti Z.V-le lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 08.03.2019 karistusaja hulka ning loeti Z.V vangistuse kandmise alguseks 08.03.2019.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Z.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Karistuse kandmise aja algus 08.03.2019 ja lõpp 08.11.

2. Viru Maakohtu 18.02.2020 määrusega jäeti Z.V elektroonilise valve alla vabastamata. tingimisi enne tähtaega 2.
3. Z.V on ära kandnud kolmandiku mõistetud vangistusest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Z.V avaldatud elukoht on sobiv, et kohaldada elektroonilise valve seadet, elukoha omanik on andnud nõusoleku Z.V sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Maakohus leidis, et Z.V on vabanemisjärgselt olemas elukoht ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Nõustumuse soovitud elukohta elama asumiseks on andnud ka seal elav täisealine isik, kinnipeetava ema. Formaalsed eeldused on täidetud. 2.
4. Maakohtu hinnangul on tuvastatav, et Z.V on asunud läbima sotsiaalprogrammi, on soovinud asuda õppima riigikeelt, millise grupiga liitujate nimekirja on ta ka lisatud. Z.V-le on vabanemisel tagatud elukoht ja toetavad lähedased. Olemas on garanteeritud elukoht. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ametnikega suheldes on viisakas. Maakohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Z.V ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
5. Maakohus, analüüsides

§ 76

lg 4 asjaolusid kogumis, leiab, et Z.V karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. Z.V tunnistati Viru Maakohtu 06.06.2019 kohtuotsusega eriliigiliste kuritegude toimepanemises süüdi. Tutvudes Z.V kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et Z.V pani talle süüks arvatud kuriteo toime küllaldaselt pika ajavahemiku kestel. Kuriteod, mille eest Z.V-le mõisteti karistuseks vangistus, on mh seotud vägivalla kasutamisega. Kohtuotsusest nähtuvalt on vägivalla intensiivsust kohus hinnanud suureks, mis väljendus ka mõistetud karistuses. Lisaks tuleb välja tuua, et Z.V on pidanud kohaseks asuda juhtima liiklusvahendit olukorras, mil ta oli joobeseisundis ja seejuures juhtis mootorsõidukit linnas, kus liiklustihedus on märgatavalt kõrgem. Eeltoodust järeldub, et Z.V ei ole väärtustanud enda kõrval olevaid isikuid ning nende ootust turvatundele. Endale teadaoleval põhjusel on Z.V korduvalt lubanud käituda viisil, mis tõi kaasa süüdimõistva otsuse tegemise. Viru Maakohtu 06.06.2019 kohtuotsus ei ole ainsaks Z.V suhtes kehtivaks süüdimõistvaks kohtuotsuseks. Nii on Z.V varasemalt süüdi tunnistatud ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumises. Süüdistuse järgi Z.V pidas võimalikuks asuda juhtima sõidukit olukorras, kus tema juhtimisõigus oli ära võetud. Z.V ei pidanud vajalikuks kanda mõistetud karistust vabaduses üldkasulikku tööd tehes ning kandmata karistuse osa pöörati kriminaalhooldusametniku ettepanekul kohtumääruse alusel täitmisele. Z.V on oma käitumisega korduvalt näidanud, et süüdimõistev kohtuotsus ei ole selliseks motivaatoriks, mis mõjutab tema edasist seaduskuulekat käitumist. 2 Lisaks järeldub eeltoodust, et varasem karistuse kandmine isikuõigusi enim piiraval viisil, vangistusena, ei ole mõjutanud Z.V kuritegelikku aktiivsust ning isik on jätkanud käitumisaktidega, sh oma lähedaste vastu, mis on toonud kaasa uue süüdimõistva kohtuotsuse tegemise ühes karistusena vangistuse mõistmisega. 2.

1. Z.V-le on iseloomulik kuritegude toimepanemine joobeseisundis. Iseloomustusest nähtuvalt, kui isik loobus narkootikumide tarvitamisest, siis sellele järgnes alkoholi kuritarvitamine. Z.V on kuritegusid toime pannes olnud kas alkoholi või narkojoobes. Z.V on varasemalt olnud metadooni asendusravil ning on saanud ka ravi. Siiski on toimunud tagasilangused ja Z.V on taas asunud tarvitama narkootilisi aineid, sealjuures on tarvitatavaks aineks n-ö kanged narkootilised ained. Karistuse kandmise ajal ei ole Z.V narkootilisi aineid tarvitanud range järelevalve tõttu ja seetõttu on olnud võimalus elada sõltuvusvaba elu, kuid sõltuvusvaba elu on Z.V elanud vaid vangistuse kandmise ajal. Kui isikule on iseloomulik varasemalt narkootiliste ainete tarvitamine ja ta ei ole suutnud narkootilistest ainetest vabaneda ja toimunud on tagasilangused ning kui narkootilise aine tarbimine on kuritegude toimepanemise põhjuseks, siis prognoos seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin ning isiku lubadused käituda edaspidi seadusekuulekalt ei ole piisaval määral veenvad. 2.
2. Individuaalse täitmiskava alusel on Z.V-le tegevusena ette nähtud ka töötamine vangistuse tingimustes. Z.V ise on avaldanud valmisolekut töö tegemiseks, ta on hinnatud töövõimeliseks ja vangla on tööd Z.V-le ka võimaldanud. On märkimisväärne, et kinnipeetav on otsustanud töö tegemisest keelduda ja eelistab tööd, mis oleks talle rohkem meelepärane. Z.V ei hinda võimalust teha tööd ja see nähtub ka tema varasemast käitumisest, kus talle antud võimalust, kanda karistus vabaduses üldkasulikku tööd tehes, ta ei väärtustanud ning üldkasulikku tööd terves mahus ei sooritanud, mistõttu pöörati karistus ka täitmisele. Kuigi Z.V enda sõnul on ta pidevalt tööd teinud, siis iseloomustusele tuginedes on viimatine ametlik töökoht tal olnud aastal 2010, s.o pikka aega tagasi. Z.V otsustab ise, kas, millal, millist tööd ja millisel viisil on kohane teha, mistõttu ei ole kantud karistuse osa oma eesmärki täitnud. 2.
3. Seda, et töö tegemine ei ole Z.V-le esmatähtis kinnitab ka tõik, et kinnipeetaval on alati olnud vanemapoolne tugi ja kes on avaldanud võimaliku vabanemise korral valmisolekut nii moraalseks kui materiaalseks toeks. Z.V on teadmine, et alati on võimalik saada elukoht ema juures. Iseloomustusest ei ole selgelt arusaadav, kas selle koostamise seisuga Z.V on võlakohustusi või ei. Kuid tunnustustväärivana tuleb välja tuua, et oma eluea jooksul hindab Z.V ise kõrgelt kahel korral nõuete tasumist. Z.V sissetulekutest on peetud vajalikuks teha väljamakseid nõuetefondi. Kui isikul puudub soov teha tööd ja saada töö tegemisest legaalset sissetulekut ning kui seejuures on isikul kohustused, sh alaealise lapse ees, siis järelikult on Z.V-le iseloomulik lähtuda vaid enda huvidest ja heaolust. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult. Z.V materiaalne toimetulek, ühes karistamise aluseks olnud kuriteo asjaoludega annab negatiivse prognoosi tema vabastamisele. 2.
4. Maakohus tõi ka eraldi välja, et Z.V on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Z.V on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega. Z.V on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse ajal kehtivaid nõudeid, sh on toimunud olulisima kohustusena registreerimisnõude rikkumine. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemisjärgselt võib Z.V naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt Z.V usaldusväärsust ja seda, kas Z.V positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles 3 tema varasema käitumise eksimused, siis leiab maakohus, et Z.V varasem kriminaalkorras karistatus ühes käitumisnõuete rikkumisega ning käitumisega/suhtumisega karistuse kandmise ajal ei võimalda teda elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada. Elektrooniline valve võimaldab küll jälgida, kas valvele allutatud isik viibib kindlal ajal valveseadme paigaldamise kohas, kuid ei võimalda jälgida millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Z.V on varemgi kuriteo toime pannud kodustes tingimustes. 2.
5. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. 2.
6. Seoses Z.V suhtes koostatud iseloomustusega pidas maakohus vajalikuks juhtida tähelepanu, et iseloomustus sisaldab viiteid Z.V varasematele, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse Z.V just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. Määruskaebus
7. Viru Maakohtu 18.02.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Z.V kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada Z.V ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. 3.
8. Maakohtu põhjendused ja arvamus Z.V ennetähtaegse vabastamisest keeldumise kohta pole objektiivsed. Maakohus ei põhjendanud oma seisukohta piisavalt. Määruskaebuse esitaja arvamuse kohaselt ei andnud maakohus süüdimõistetut iseloomustavatele positiivsetele momentidele vajalikku hinnangut. Tuleb arvestada, et määruskaebuse koostamise hetkel süüdimõistetu läbis edukalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Antud sotsiaalprogrammi läbimine oli tingitud individuaalsest täitmiskavast. Seoses sellega tuleb võtta arvesse, et süüdimõistetu individuaalkava on täidetud. Z.V karistusaeg algas 08.03.2019, sellega on ärakandmisele määratud karistusest kantud ära peaaegu 1 aasta. Pikaperioodilise kinnises asutuses viibimise aja jooksul süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, mida ei olnud maakohtu poolt vajalikul määral arvestatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Z.V käitumine vanglas on seaduskuulekas, kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Käesolevas asjas on see tingimus täidetud. 3.
9. Määruskaebuse esitajal kujunes arvamus, et maakohus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel võttis arvesse ka kustunud karistusi, mis on lubamatu. Z.V omab 2 kehtivat karistust teise astme kuritegude eest. Kohus, tehes otsuse, oleks pidanud just nimelt nendest asjaoludest lähtuma. 3.
10. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga selles osas, et süüdimõistetu individuaalne täitmiskava nägi ette töökohustuse. Vastupidi, vangla iseloomustusest seda ei tulene. On lihtsalt märge selle kohta, et süüdimõistetu keeldus majandustöödest. Ei saa nõustuda kohtuga ka selles, et süüdimõistetu eelistas neid töid, mis olid tema jaoks kasulikumad. Süüdimõistetu 4 sõnade kohaselt oli keeldumine tingitud sellest, et ta soovis olla tööga hõivatud igapäevaselt, siin aga pakuti tööd nädala jooksul ainult 1 tunniks. 3.
11. Määruskaebuse esitaja ei nõustunud maakohtu järeldusega selles, et süüdimõistetul oli viimane ametlik töökoht
12. Kui lähtuda Maksu- ja Tolliameti andmetest, siis on näha, et 2015 moodustas süüdimõistetu sissetuleku 749 eurot, 2016 – 454 eurot, 2018 – 2749 eurot. Tõendid on lisatud kaebusele. Seega ei ole Z.V selgitused temal töökoha olemasolu kohta paljasõnalised. 3.
13. Maakohus täiesti alusetult tõlgendab negatiivselt süüdimõistetul toetuse olemasolu tema ema poolt. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga, et süüdimõistetul on materiaalne ebakindlus. Vastupidi, tal on püsiv sissetulek pensioni näol ja garanteeritud töökoha võimalus. Samuti on süüdimõistetul piisavalt stabiilne töökogemus erinevates kohtades, s.o Rakvere kombinaadis, firmas Orvik. 3.
14. Süüdimõistetul on selleks kõik vältimatult vajalikud tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks – Z.V on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Z.V soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile XXX , kus elab tema ema I.M.. Rahvastikuregistri andmetel omab Z.V sissekirjutust eelnimetatud aadressil. Tegemist on neljatoalise korteriga. Korter on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ning ema andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetul on lähedased, kes on valmis teda toetama nii moraalselt kui esilagu ka materiaalselt. Samuti ei võtnud maakohus arvesse, et süüdimõistetu emal oli 2020 veebruaris tõsine operatsioon, rehabilitatsiooniperiood kestab peaaegu 6 kuud ning ta vajab pojapoolset abi. Garanteeritud töökoha olemasolu firmas OÜ Pallantis Grupp mööbli valmistamise spetsialistina või kantimispingi operaatorina, mis annab süüdimõistetule võimaluse olla kindel pidevas, stabiilses sissetulekus töötasu näol. Samuti suurendab töövõimetuspensioni saamine süüdimõistetu igakuist sissetulekut rohkem kui 200 eurot võrra. Z.V on võimalik toime tulla ja elada seaduskuulekat elu, kui tal on olemas tugi ja toeks on ka katseajaks määratav kriminaalhooldusametnik. 3.
15. Z.V on kaks kehtivat kriminaalkaristust, aga siiski ei kaalu neist kuritegudest tulenev ohtlikkus määruskaebuse esitaja arvates üles eelmainitud asjaolusid, mis räägivad vabastamise kasuks. Erinevalt vangla ja prokuröri seisukohast on määruskaebuse esitaja veendumusel, et Z.V puhul esineb lootus, et asjakohase toe olemasolul vabaduses viibides on võimalik teda suunata õiguskuulekale teele. 3.
16. Kohtuistungi käigus oli süüdimõistetu valmis võtma enda peale täiendavate kohustuste täitmise, nimelt läbima täiendavad sotsiaalprogrammid, läbima rehabilitatsiooniravi kursuse, viibima pikema aja elektroonilise valve all, kui tegi ettepaneku kriminaalhooldaja, ning süüdimõistetu veendunult väljendas soovi elada seaduskuulekalt. Tulevikuplaanide olemasolu annab lootust sellele, et vabanemise korral Z.V teeb kõik endast sõltuva nende täideviimiseks. Elektroonilise valve tingimused suurendavad isiku vastutust, kuna range kontroll tingib vastutustundliku käitumise. Maakohus, keeldudes süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest, samas ei selgita seda, mida veel peab Z.V tegema, tal avaneks võimalus vabanemiseks. Sellega on ilmne vastuolu kohtu järeldustes. 5 Kui Z.V rikub katseaja tingimusi, siis saab kandmata osa vangistusest täitmisele pöörata. Andes Z.V-le võimaluse vabaneda enne tähtaega, annab see ka Z.V-le võimaluse tõestada enda suutlikkust elada seaduskuulekat elu. Kui ka Z.V rikub katseaja kontrollinõudeid, siis on kriminaalhooldusametnikul võimalus sellele reageerida ning esitada kohtule erakorraline ettekanne. Maakohtu alusetu keeldumine tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest mõjub negatiivselt süüdimõistetu Z.V paranemisele ja tema edaspidisele resotsialiseerimisele.
17. Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 19.03.
18. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena või saaks tulenevalt sellest asuda seisukohale, et maakohus on toonud üksnes formaalseid põhjendusi. Maakohus on lähtunud konkreetsest süüdimõistetust ning sidunud vabastamata jätmist just konkreetse isikuga ning seadusest tulenevate alustega. Tutvudes maakohtu määrusega ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohtu järeldused oleksid kallutatud või ei oleks objektiivsed. Siinkohal juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu, et maakohtu määrusest on selgelt tuvastatav, et maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu arhiveeritud karistustega nagu üritatakse määruskaebuses välja tuua. Maakohus on selgelt määruses välja toonud, et kustunud karistuste arvestamine on lubamatu ega arvestanud vangla iseloomustuses toodud arhiveeritud karistustel põhinevat informatsiooni.
21. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus käesolevalt kaalutlusviga ei tuvastanud. See, et kaebuses ei nõustuta maakohtu määruse põhistustega, ei tähenda, et tulenevalt sellest saaks asuda seisukohale, et oleks tehtud kaalutlusviga. Samuti ei saa maakohtule ette heita positiivsete asjaoludega 6 mittearvestamist. See, et maakohus ei teinud asjaoludest süüdimõistetu jaoks soovitud järeldusi, ei tähenda, et neid asjaolusid ei oleks arvestatud. 8. Maakohus on arvestanud

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid.

Suurema osa sellest moodustavad süüdimõistetu isik, varasem elukäik ning ka käitumine vangistuse jooksul. Veelkordne maakohtu poolt arvestatud positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna nendele asjaoludele suuremat kaalu. Seejuures ei vähetähtsustata süüdimõistetul distsiplinaarkaristuste puudumist. Küll irdutakse määruskaebuses kõigi asjaolude kogumina arvestamise põhimõttest, tuues üksnes välja positiivsed asjaolud ning ei ole selge, kuidas negatiivsetest asjaoludest tulenevad riskid oleksid just käesoleva vangistuse jooksul muutunud või oleksid maandatud. Kohati jääb mulje nagu ei oleks kaitsja maakohtu määrusega tutvunud. Maakohus on käsitlenud, miks ei ole süüdimõistetu suhtes faktiliselt positiivselt tunduvad asjaolud need, mis hoiaksid süüdimõistetu puhul ära uue kuriteo toimepanemise või maandaksid uue kuriteo toimepanemise riski. Süüdimõistetul oli ka varasemalt olemas elukoht ja lähedaste teotus, sealjuures materiaalne toetus, kuid see ei motiveerinud süüdimõistetut käitumist muutma. Millest peaks järeldama, et käesoleval ajal on asjaolud muutunud, määruskaebuses ei nähtu. Süüdimõistetu poolt ärakantud karistuse pikkust on maakohus juba arvestanud formaalsete eelduste täidetusel ning materiaalsete eelduste täidetusele need kaalu ei anna. Süüdimõistetul oli ka vabaduses võimalus töötada, kord väidab süüdimõistetu, et töötas ametlikult, kord, et ta ei ole 2010 aastast ametlikult töötanud. Vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu on ise avaldanud, et ta viimati töötas

1. Seega kui süüdimõistetu on seda ise avaldanud, miks oleks pidanud kohus kahtlema süüdimõistetu poolt väljendatus. Koos määruskaebusega on esitatud lisadena tõend isiku maksustatava tulu kohta aastatel 2015, 2016 ja
2. Nimetatud tõenditest ei nähtu, et isik oleks ametlikult töötanud. Tegemist on maksustava tuluga. Nagu määruskaebuses välja tuuakse, siis on isik saanud ka sotsiaaltoetusi. Ringkonnakohus leiab, et ka teatava ametliku sissetuleku olemasolu ei mõjuta süüdimõistetu käitumist. Vangla iseloomustuses on välja toodud, et 16.01.2020 keeldus Z.V majandustöödele minemast. Kaitsja selgitused töötamise mittekohustuslikkusest ning asjaolud selle kohta, et oli keeldumine tingitud sellest, et süüdimõistetu soovis olla tööga hõivatud igapäevaselt, vanglas aga pakuti tööd nädala jooksul ainult 1 tunniks, on asjakohatud. Jääb arusaamatuks, miks peaks vangla iseloomustuses olema individuaalse täitmiskava all töötamisest keeldumine, kui see ei oleks täitmiskava järgi kohustuslik. VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetavad üldjuhul kohustatud töötama. Sama kätte lõige 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav (p 1); üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav (p 2); kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (p 3) ja kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav (p 4). Ühtegi eelnimetatud takistust ei nähtu. Vangla iseloomustusest tervist ja emotsionaalset seisundit puudutavast osast tuleneb, et kinnipeetav tervise üle ei kurda, kuid tema sõnade kohaselt on tal tugevad seljavalud, mille tõttu ei saavat töötada. 19.10.2019 hinnati kinnipeetav töövõimeliseks. 20.01.2020 meditsiiniosakonna poolt koostatud terviseseisundikontrollist nähtub, et Z.V on varasemalt diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetaval on krooniline haigus või puue. Saab ravimeid ning meditsiiniosakonna hinnangul tarvitab igapäevaselt ravimeid. Seega on süüdimõistetu hinnatud töövõimeliseks ning puudub alus arvata, et seejuures ei oleks arvestatud tema kroonilist haigust või puuet. Lisaks ei ole vähetähtis, et VangS § 38 lg 1 lause 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Seega on töötamine kohustus, mitte süüdimõistetu valik, kas ta on rahul pakutud töötundide, koha või tasuga. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid käesolevalt alust asuda teistsugusele seisukohale, et süüdimõistetu oskaks ja suudaks majanduslikult toime tulla. 7 Ringkonnakohus vastupidiselt kaitsjale ei leia, et süüdimõistetul on individuaalne täitmiskava läbitud. Vangla iseloomustuse kohaselt nagu eelnevalt käsitletud on süüdimõistetu keeldunud töö tegemisest. Samuti on kirjas, et süüdimõistetu alustas 18.01.2020 sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening. Kohtule informatsiooni selle kohta, kuidas ja kas süüdimõistetul sotsiaalprogrammi läbimine on möödunud, esitatud ei ole. Seega ei saa asuda seisukohale, et individuaalne täitmiskava oleks täidetud. Maakohus arvestas, et süüdimõistetul on olemas elukoht ja lähedasena ema toetus. See, et süüdimõistetul ema vajab hoolt ei ole asjaoluks, mis annaks aluse süüdimõistetu käesoleval ajal vabastada. Süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise risk on märkimisväärne ning seda riski ei aita maandada ka haige ema. Lähedase hoolitsemise vajadus on küll kohtule arusaadav, kuid süüdimõistetu emal on võimalik pöörduda abi saamiseks ka kohaliku omavalitsuse poole. Kaitsja leiab, et täiendava abiga – kriminaalhooldaja abiga – oleks süüdimõistetu käitumine õiguskuulekas. Ringkonnakohus sellist veendumust ei jaga, sest varasemalt ei ole see süüdimõistetu käitumist mõjutanud. Maakohus ei ole alusetult keeldunud süüdimõistetu vabastamisest, vaid analüüsides

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, on leidnud, et süüdimõistetu vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus peab siinkohal vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid tal ei ole subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. Väide, et keeldumine tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest mõjub negatiivselt süüdimõistetu Z.V paranemisele ja tema edaspidisele resotsialiseerumisele, loob pigem olukorra, kus süüdimõistetu tegutseb mitte muutumise eesmärgil, vaid üksnes ennetähtaegse vabanemise nimel. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suhtes oleks uue kuriteo risk maandatud miinimumini või et Z.V puhul saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal kriminaalhoolduse ja elektroonilise valvega. 9. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu maakohtu määrusega tutvumise ja analüüsi eest 30 minuti ulatuses ja määruskaebuse koostamise, esitamise, vestluse eest kliendiga määruskaebuse esitamiseks 90 minuti ulatuses, s.o kokku 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus sellises ulatuses on põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 129,60 eurot hüvitada süüdimõistetul. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 18. veebruari 2020 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 8 Aarne Sarjas