4-22-511/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. aprill 2022 Kohtuasja number 4-22-511 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus F.S-ile (isikukood XXX) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2022 määrus Määruskaebuse esitaja F.S Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. augusti 2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,009238 karistati F.S liiklusseaduse § 207 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut summas 160 eurot. Otsus jõustus
6. septembril
8. F.S rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Andrei Krek teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
10. veebruaril 2022 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse F.S-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. F.S oli tasumata kogu trahvisumma.
11. Viru Maakohus rahuldas
12. märtsi 2022 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel F.S-ile PPA
13. augusti 2016 otsusega määratud rahatrahvi 4 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kandmisele koheselt pärast F.S-ile kohtuasjades 4-21-977, 4-21-978 ja 4-21-979 kohaldatud asendusaresti ärakandmist. Kohus märkis, et F.S ei ole rahatrahvi tasuma asunud ja rahatrahvi sissenõue ei ole ka aegunud, kuna F.S on viibinud pärast rahatrahvi määramise otsuse jõustumist korduvalt kinnipidamisasutuses, mil täitmise aegumine on vastavalt KarS § 82 lg-le 4 peatunud. Rahatrahvi tasumiseks puuduvad F.S rahalised vahendid ja tal ei ole ka vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Kuna mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei esine ja puuduvad ka aresti kohaldamist välistavad asjaolud, tuleb rahatrahv asendada arestiga. Aresti ei ole põhjendatud asendada üldkasuliku tööga, kuna ei ole veendumust, et üldkasulik töö oleks reaalselt täidetav. Varem on F.S-ile määratud rahatrahve juba arestiga asendatud ning võimaldatud tal teha aresti asemel üldkasulikku tööd (kohtuasjad nr 4-21-977, 4-21-978 ja 4-21979). Siiski tühistati üldkasuliku töö kohaldamine hiljem ja F.S saadeti aresti kandma. F.S on korduvalt viibinud vangistuses ja viibib seal hetkelgi. Vangistuse ajal ei ole üldkasuliku töö kohaldamine võimalik.
14. Maakohtu määruse peale esitas F.S määruskaebuse, milles palub asendada aresti üldkasuliku tööga, kuna nüüdseks on ta vabaduses ja ta ei näe põhjust, miks ei peaks ta üldkasulikku tööd tegema. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et F.S on PPA
16. augusti 2016 otsusega määratud rahatrahv 160 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna sissetulekut ja vara, millele sissenõuet pöörata, F.S ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud, on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.
17. Määruskaebuses soovib F.S, et tal võimaldataks teha aresti asemel üldkasulikku tööd. Ringkonnakohus seda põhjendatuks ei pea.
18. Aresti üldkasuliku tööga asendamisel tuleb hinnata üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Nagu maakohus asjakohaselt märkis, ebaõnnestus F.S-ile asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö juba varem. Seetõttu on igati alust kahelda, kas teisiti läheks nüüdki. Seda kahtlust süvendab asjaolu, et varem on F.S olnud seoses kriminaalasjaga ka käitumiskontrollile allutatud, kuid siis ei suutnud ta käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi järgida (kriminaalasi nr 1-17-7258). Kui isikul ei ole piisavat motivatsiooni, et järgida mitmeks kuuks vanglasse sattumise hirmus käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, ei pruugi tal olla motivatsiooni ka mõnepäevase aresti hirmus üldkasulikku tööd teha. Ka nähtub F.S varasema kriminaalasjaga seonduvatest materjalidest, et tal võib olla probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Sellised probleemid võivad samuti takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist.
19. Toodud põhjustel ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
20. märtsi 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2