Obsah (7)

§ 477§ 476§ 475§ 428§ 172§ 138§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Määruse teatavaks tegemise 31.10.2022, Tallinna Kohtumaja, tsiviilkantselei aeg ja koht Tsiviilasja number 2-21-13187 Tsiviilasi, hind Swedbank P

) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 476

lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 475lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad.

Kahjujuhtum, kahju tekkimine, nõude üleminek avaldajale 5 Vaidlustamata asjaolud 22. Avaldaja ja puudutatud isiku II vahel oli sõlmitud ettevõttekindlustus (hagi lisa 1, sertifikaat OK xxx, I kd lk 6) ja kindlustusvõtja omavastutus on 90 €. 23. Puudutatud isik II on Sõle 3-x, Tallinn asuva korteriomandi nr xxx omanik (kinnistusraamatu väljavõte, I kd tl 92). Korter oli juhtumi ajal antud üürile. 24. Puudutatud isik I on moodustatud Sõle 3 asuva kaasomandi mõtteliste osade hooldamiseks. 25. 2018. aasta septembris toimus Tallinnas Sõle tn 3 korteris nr x (vara) ehk eriomandi osas kahjujuhtum. Selle tõttu ei pea kohus täiendavalt hindama 01.10.18 avaldaja vastust, millega registreeriti kahju avaldus (I kd tl 209) ning E. R ja K. L kirjavahetust, milles E. R märgib, et 03.10.18 saatis kindlustusandja kahjusid korteris hindama ja et ühistu peaks täitma dokumendi. 26. Hoones oli kanalisatsioonipüstaku leke, mille tagajärjel sai puudutatud isiku II korteriomandi eriomandi siseviimistlus veekahju. 27. Avaldaja on hüvitanud puudutatud isikule II kui kannatanule kahjude kindlustushüvitisena 5928,26 eurot, millest 93 eurot oli majutuskulud. 28. Seega on asjas tõendatud, et puudutatud isikul II tekkis veelekke tõttu varaline kahju, milleks oli tema eriomandi osa kahjustus. 29. Kuna avaldaja ja kannatanu vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli avaldajal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul puudutatud isikule II kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on avaldaja kannatanule kahju 5928,26 eurot, hüvitatud, seega on avaldajale üle läinud kannatanu nõue hüvitatud ulatuses kahju tekitaja vastu kooskõlas VÕS § 476 lg 1. 30. Nii on avaldajal õigus esitada kahjunõue isiku vastu, kes on kahju põhjustamise eest vastutav. Kohustuse rikkumine 31. Korteriühistu ja korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 4 lg 4 kohaselt on korteriomandi kaasomandi osa esemeks maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis. 32. Seega ei kuulu eriomandi eseme hulka hoone kanalisatsioonipüstak, millest leke tungis puudutatud isiku II korterisse ning püstak kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. 33. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsetakse korteriomanike kaasomandi üle korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p-i 1 järgi on korteriühistu kohustusteks seega kaasomanikele kuuluvate korteriomandite mõtteliste osade, antud juhul püstaku korrashoidmine ja korrasoleku kontrollimine. 6 34. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et kui korteriomandi eriosas tekkib veekahju, mis lähtub kaasomandi mõttelistest osadest ja milleks on kanalisatsioonipüstak, siis on sellise kahju ärahoidmine hõlmatud KrtS § 34 lg-test 1 ja 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 tuleneva ühistu kohustuse kaitse eesmärgiga ja see on ka mõistlikult ettenähtav. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Korteriomaniku ja korteriühistu vaheline suhe on käsitatav lepingulaadse suhetena. Seega saab kahju tekkimise korral võlausaldaja võlgnikult kohustuse rikkumise korral VÕS § 127 lg 1, 4, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi nõuda kahju hüvitamist. 35. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab kohustuse rikkumine olema põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. VÕS § 128 lg 2 lause I poole järgi on kahju varaline kahju otsene varaline kahju. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. 36. Kuna kahju lähtus kaasomandi mõttelisest osast, siis oli Tallinn, Sõle tn 3 korteriühistu kohustuseks KrtS § 34 lg 2, 35 lg 2 p 1 järgi hoida hoone kanalisatsioonipüstak korras selliselt, et ei tekiks kahju korteriomanikule, tema eriomandile, seal asuvatele asjadele ja vajadusel see remontida. Järgnevalt vaatleb kohus, kas ühistu on rikkunud hoolsuskohustust. 37. Veekahju leidis aset 2018.a. septembris, selles menetlusosalised ei vaielnud. Avaldaja esitatud tehnilise ülevaatuse aktist (I kd tl 7-8) nähtub, et see on koostatud 03.10.18 avaldaja ja kindlustusvõtja (puudutatud isik II) esindaja poolt. Avalduses kohaselt teatas eelmine üürnik, et oli avastanud, et vannitoa kapis on veekahju, ülevaatuse ajaks oli korteris juba uus üürnik. Akti järgi olid pundunud kapi detailid, sellel oli hallitus. Muid kahjustusi ei olnud. Ühistu esindaja on E. R on kirjutanud alla 07.10.18 aktile. Ta on selles märkinud, et kahju tekkepõhjus on teadmata (I kd tl 208). 38. Ülevaatuse akti lisa kohaselt on vannitoal juba põranda pind kahjustunud 3,98 m2, seinad 17,65m2, lagi 3,98m2, põrandaplaadid on ukse juurest lahti, loksuvad, kuid seda, millal see kirjeldatu juhtus, ei tea. Lisatud on fotod elamu koridorist, kus sein on määrdunud, fotod määrdunud kapist ning laealustest plaatidest, millel on märgumise jäljed (fotod, I kd 11-12). Akti lisast ei nähtu, millal see on koostatud, kuna aktis 03.10.18 sellised kahjustusi (põrand, lagi, seinad) ei kajastu. Kahju käsitlustoimikust nähtub, et R OÜ on teavitanud kindlustusandjat 30.11.18 (I kd tl 15, 203), et kliendi seinad, lagi on märjad, põrandaplaadid on täiesti lahti tulnud. Ühistu lubas püstaku torude vahetamisega tegeleda kuu lõpus, ja keegi oli ühistust kliendiga ühendust võtnud ning seletanud, et torud on kontrollitud ja lekkeid pole. Kirjavahetusest kahjukäsitlejaga nähtub, et ühistu andmeil võib vesi korterisse tungida ülemiselt korruselt (tl 203p, I

1. kd)ja 04.12.18 kirja kohaselt on R OÜ suhelnud ühistuga, kes lubas kiiremas korras asja korda ajada (I kd tl 211p). Ri OÜ e-kirjast 09.11.18 nähtuvalt saab töötaja kahjule ligi 15.11 (tl 215, I kd). Käsitlustoimikust nähtuvalt on K. L kahjukäsitlejale kirjutanud ca kuu aega varem ehk 12.10.12, et ühistu käis üleval korteris ja seal oli kõik korras. 7 39. Neid eeltoodud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, kui kahju avastati 2018.a. septembris ja selle kohta tehti 03.10.18 akt, siis oli märg ja hallitanud vaid korteris nr x asuv kapp ning kahju ei olnud suurem, sest vannitoa seinad, laed ei olnud märjad ega põrandaplaadid lahti. Need viimased fikseeriti kuupäevata akti lisas ja et see pidi olema kohtu hinnangul selgunud alles 30.11.18 (vt eespool R OÜ kiri kahju käitlejale). Neid tõendeid hinnates leiab kohus, et R OÜ avastas ise ka kahju asukoha alles 15.11.18 ehk et ka kindlustusandjale endale ei olnud selge varem, kust sai alguse veekahju. Seda asjaolu, et kahju põhjus ei olnud täiesti selge veel sama aasta oktoobris, nähtub ka kindlustusandja kahjukäsitleja 30.10.18 e-kirjast K. Lle, kus käitleja kahtlustab veelekke põhjust ülemis(t)est korterist (I kd tl 217, II kd tl 20). 40. Avaldaja esitas kohtule ka R OÜ tehtud lisapildid (tl 16-19, I kd), kus on näha, et korteris oli kapp seinalt ära võetud, ja näha on seinas avaus, millest nähtub püstak, mille muhv on saanud kannatada, selle ümber on makrofleks (tl 16, I kd). Kapi tagasein on määrdunud (tl 17, I kd), lisaks on niiskuskahjustused WC poti ja ukse juures (tl 18p, i kd 9). Fotodelt nähtub, et püstak ise on oma šahtis suhteliselt seina vastas (tl 19, 69 I kd). 41. K. L vastusest nähtuvalt ei ole korteris varem veelekkeid olnud. Korter oli antud üürile, milles vaidlus puudus. 42. Eeltoodud tõendeid, aga ka K. L selgitusi hinnates, leiab kohus, et kuni 2018. septembrini ei viidanud miski sellele, et püstakutoru oleks olnud katki/mõranenud ja sellest oleks välja voolanud kanalisatsooni vedelik korteri nr x eriomandisse või rikkunud elamu/kaasomandi koridori seina. Nii ei saanud kohtu arvates ühistu sinnamaani kahtlustada, et torustik võib olla katki, mille tõttu pidanuks ühistu KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi täitma püstaku remondikohustust. 43. Ühistu esitas foto, mille saatis K. L 05.10.18 ja sellelt nähtub vaid kapi kahjustus (I tl 46p). Edasisest tema ja ühistu vahelisest sõnumivahetusest 22.11.18 nähtub, et ühistu soovib teha püstaku vahetust, kuid ei pääse K. L korterisse. K. L vastas ühistule, et üürnik võtab ühendust ja ühistu kinnitas 27.11.20, et saadi kokkuleppele. Kirjavahetuses selgitatakse püstaku vahetamisega seotud küsimusi nagu võimalikud tegijad, ajad ja et vahetatakse kogu püstik ja et tööd tehakse 7., 8. jaanuaril, kuid K. L pakutud firma tööde maksumus 4000 € on liiga kallis. Lisaks on vastus, et tööd on lõpetatud (tl 47 -51, I kd). 44. Ühistu esitas kohtule asjatundja arvamuse nr 21-512/2021 2021. aasta oktoobrist ja selle lisa 2022. aasta veebruarist (I kd k 80-84, 137-136, dtl 258jj). Arvamusest nähtuvalt on korteris nr x tehtud seina ava, kuhu oli paigaldatud kapp nii, et osaliselt ulatus see püstakutoru šahti. Seetõttu sai kanalisatsioonitorust tulnud kanalisatsioonivesi puutuda kokku kapiga ja selle taga oleva soojustusvillaga ning kappi kahjustada. Sellise ava tegemine seina ei ole lubatav, on vastuolus tuleohutusnõuetega. Arvamuse kohaselt peab olema nii, et torud paiknevad eraldi kinnises šahtis. Lisa kohaselt on elamus malmtorud, mis ei purune, kuid vigastused tekivad väände, löögi mõjul. Arvamuse kohaselt ei ole vaidlusalusel torul amortiseerumise jälgi. 45. Kohus kuulas M. P üle tunnistajana. M. P on vee- ja kanalisatsiooni insener ning hüdrotehnika insener, kes on märgitud alal töötanud alates 1979. aastast mõne aastase vahedega ca 30 aastat. Ta on riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjad, tegeleb vee - ja kanalisatsiooni ning hüdrotehnika ekspertiisidega, teinud alates 2015.a. 50-60 ekspertiisi. Seega on tal 8 eriteadmised vastaval alal. Ta selgitas, et vaidlusaluses elamus on püstakutorud malmist, mille eluiga on pea sada aastat, kuid malmtoru on tundlik löökidele. Ärakuulamisel selgitas ta oma arvamust (vt eriti lisa 1 veebruar 2022, dtl 258 jj, ts I kd tl 133p jj). Selgituste järgi on fotodelt näha toru katkine põlv ja kolmik, kust püstak jooksis ülevalt alla; 45- kraadise nurga all läheb ühendus korterisse ja seal on ära murtud serva täidetud makrofleksiga (fotod 2, 3, skeem 1). Muhvi serv oli saanud viga, ilmselt siis, kui M. P arvamuse kohaselt vahetati üleval WC potti (arvamuse lisa foto 3, I kd tl 134, dtl 262). Ta selgitas, et kui tahetakse WC potti vahetada, tuleb see lahti saada ja kui seda ei tehta korralikult (tehase väga räpakalt), võib kogu süsteem hakata logisema ja kui toru liigselt väänata, juhtubki see, et serv läheb puruks ning võib igalt poolt puruks minna. Ta selgitas, et vigast toru ei ole võimalik enne avastada, kui siis, kui see läbi jookseb. Selgitas, et korteris puhastusluuki ei ole. Selles majas on üks luuk maja all keldris ja teine kuskil üleval korrusel, ilmselt pööningul. Ta selgitas, et malmtorus jookseb vesi alla ning läbi hõõrdumise ei muutu see hapraks, mistõttu püstakus ei saa aja jooksul midagi tekkida. Selgitas, et nägi maja püstakut seetõttu, et kuskil kõrgemal korrustel toimus parajasti ehitustöö. 46. Ühistu juhatuse liige E. R andis ärakuulamisel selgitusi, et K. L üürnikuga ei saanud ühendust paar kuud, et püstakut vahetada. Kui tema vaidlusaluses korteris koos teise juhatuse liikme N. L käis, oli korteris vaid kapi kahjustus, muid kahjustusi polnud, midagi ei tilkunud. Lepiti kokku omanikuga, et üürnik võtan kapi seinast lahti ja siis käidi N. L , kes on samuti santehnik, korteris uuesti ning siis nad nägid, et toru oli muhvi otsast mõranenud. N. L pani ava kinni, et see kannataks välja kuni toru vahetuseni. Selgituste järgi sai ta teada kahjust üldse omanikult K. Llt septembris ning korterisse pääses novembris. Seejärel läks aega kuni kapi eemaldamiseni. Püstaku vahetuseks telliti firma. Veel selgitas ta, et kord kuus kontrollib ühistu püstakut keldrikorruselt. Kui kõik on korras, siis ei fikseerita midagi. Selliseid juhtumeid ei ole enne olnud. Samasuguse seletuse andis ta ka kirjalikult (I kd tl 137, II kd 4), sealjuures märkis, et alles 28.11. pääseti vaidlusalusess korterisse koos N. Liga ja tol korral oli kapp seinas. 30.11 said nad teada, et kapp on ära võetud ning pääsesid uuesti korterisse ja N. L tuvastas, kus oli probleem. Samasisulise seletuse koos joonisega andis ka N. L (I kd tl 138, 140; II kd tl 9), kes märkis, et parandas ka probleemse koha ning teavitas ühistu esimeest, et püstak on vaja välja vahetada. Selline ajutine lahendus oli ja pidas vastu seni kuni sai püstak vahetatud. Tema arvamuse kohaselt võis püstaku vigastus tekkida mingites korterites WC poti vahetuse käigus või seetõttu, et korterisse x oli paigaldatud kappi valesti. Ühistu ei ole jätnud oma kohustusi täitmata, sest kirjavahetusest korteriomanikuga 28.11 nähtub, et ühistu tahab püstakut vahetada. Lisaks ei olnud selliseid korteris kahjusid nagu on avaldaja märkinud oma ülevaatuse akti lisas. 47. Hinnates eelviidatud ühistu esitatud tõendeid (M. P ütlused ja tema kirjalikud arvamuse, N. Li kirjalikud selgitused, E. R seletused, kirjalikud selgitused) kogumis, samuti vaidlustamata asjaolu ja K. L vastust, et kunagi ei ole varem korteris x tuvastatud mingeid märgumisi, kahjujuhtumeid, leiab kohus, et kuigi kahju lähtus kaasomandi osast ehk kanalisatsiooni püstaku torust, ei saanud see tekkida põhjusel, et ühistu oleks jätnud KrtS § 35 lg 2 p-i 1 järgi oma kohustuse püstakut kontrollida, remontida täitmata. Kohtu hinnangul kinnitavad M. P ütlused, arvamused seda, et malmtoru ei olnud amortiseerunud ning selle püsivusaeg on pea 100 aastat. Lisaks kinnitavad eelviidatud tõendid seda, et püstaku toru vigastus sai tekkida põhjusel, kui keegi vahetas hooletult oma korteris WC-potti, tegi mingit ehitustöid, mis põhjustasid muhvi purunemise, mida omakorda kinnitab asjaolu, et muhvi oli üritatud parandada makrofleksiga. E. R selgitus ja seletus ärakuulamisel kinnitab seda, et ühistu teostab püstaku kontrolli kord kuus ja seda keldrikorruse kaudu, ning teisiti ei olegi neid 9 võimalik M. P arvamuse järgi kontrollida. E. R seletus kinnitab ka seda, et varem pole kordgi olnud sellised kahjujuhtumeid ja kanalisatsioonivee läbijookse. E. R ja N. L kirjalikud seletused ja E. R seletused ärakuulamisel kinnitavad seda, et kohe pärast juhtumist teadasaamist, asus ühistu välja selgitama kahju põhjuseid ja soovis saada korterisse nr x, milleks võttis ühendust K. L sõnumite teel, ja milleks pidid nad kokkuleppe saavutama üürnikuga. Kui see novembris aset leidis, siis parandas ühistu N. L isikus ka vaidlusaluse koha ajutiste vahenditega ja ühistu tellis ka detsembris püstaku vahetuse tööd, mis tehti 2019.a. jaanuaris. Mingeid tõendeid, et detsembris oleks veeleke jätkunud, ei ole. Kahjukäsitlustoimikus olev e-kirjavahetus R OÜ ja avaldaja kahjukäsitleja vahel kinnitab seda, et alles 15.11 sai avaldaja koostööpartner R OÜ ka ise teada mis kahju põhjus oli, mitte varem. 48. Kuna püstakutoru, kui kaasomandi osa mõranes seetõttu, et keegi vahetas korteris WC- poti või tegi ehitustöid, siis ei saa rääkida ühistu poolt hoolsuskohustuse rikkumisest ehk remondi tegemata jätmisest või kontrolli tegemata jätmisest enne kui selgus, et tekkis kahju. Pärast kahjujuhtumi aset leidmist üritas nii avaldaja koostööpartner kui ühistu selgitada välja kahju põhjust (15.11 selgus) ja ühistu asus kohe ohtu tõrjuma sellega, et soovis pääseda korterisse, milleks võttis kontakti omanikuga ja selle üürnikuga, parandas ajutiste vahenditega lekkekoha, tellis parandustööd ja tegi ka need. On ilmne, et püstaku vahetus ei saa toimuda üleöö. Selle eelduseks oli vaja kõigepealt selgeks teha, kust vesi tuleb, pääseda ka kannatanu korterisse nr x, mida ei saadud kohe (üürnikuga oli vaja saada kontakti). Põhjuse sai teada avaldaja ise ka alles 15.11 ehk poolteist kuud pärast esmase akti 03.10.18 tegemist. Püstakute vahetamine ise eeldab, et ühistu saaks leida töötegija, kes tuvastaks, kuidas tööd teha, teha hinnapakkumine ja tööde tegemise ajast informeerida korteriomanikke, vajadusel teisi elanikke (üürnikke), et uude püstakusse ühendada ka korterites asuvad kanalisatsioonitorud. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et ühistu on tõendanud, et ta pole rikkunud KrtS § 35 lg 2 p 1 tulenevat kohustust enne kahju tekkimist (tõendatud, et kontrolliti püstakut kord kuus) ja koheselt kahjust teadasaamisel asus ta selle järgselt remondikohustust täitma. Seega ei ole avaldaja väited, et ühistu rikkus oma kohustusi, põhjendatud ega õiged. Nii ei tõusetu küsimust korteriühistu vastutusest KrtS § 35 lg 2 p 1 tuleneva kohustuse rikkumise eest ning avaldaja ei saa nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 1, § 115 lg 1, 127 lg 1, 4 , § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1 järgi temalt kahju hüvitamist ega ka VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause järgi viivist. Kohus ei hinda seetõttu ka ühistu põhikirja (I kd tl 57jj). 49. Mis puudutab ühistu juhatuse liikme J. G seletusi, siis nendel ei ole tähtsust asja lahendamisel, kuna ta ei ole vaidlusaluses korteris nr x käinud ega teadnud midagi täpsemat püstaku vahetusest. 50. Kohus ei hinda seetõttu kahju ulatust ja vastavaid tõendeid ega asjaolu, kas kahju hüvitist saaks VÕS § 139, 140 alusel vähendada (avaldaja esitatud kalkulatsioonid, I kd tl 14, 20, 153154, 200-202, tööde garantiikirjad ja nende saatmise kirjad I kd tl 205- 206, 211, 214, II kd tl 21, tööde vastuvõtmise akt, Ikd tl 159, hüvitise maksmine maksekorraldused, I kd tl 23 -25, ühistu poolt esitatud kindlustusandja kiri hoopis korteri nr x kahjude kohta, I kd tl 55, 55p, ühistu esitatud Päästeameti kiri 28.10.21 nr 7.2-3.1/7889-2, I kd, tl 86, II kd tl 24, korteri Sõle 3-x, Tallinn turuväärtuse akt, I kd tl 9jj, 160jj, fotod korterist nr x/käsitlustoimikus/, I kd 183194,197-199, 207, 218-213, I. P e-kiri ühistule 13.10.21, II kd tl 26). 51. Ühistu väited, kas avaldaja hüvitas põhjendatult kahju ja millistel tingimustel ta kahju hüvitas, ei oma tähtsust, sest see on avaldaja ja kannatanu vaheline lepinguline suhe, mistõttu ei ole 10 vaja hinnata kindlustustingimusi (I kd tl 70jj). Samuti ei ole tähtsust sellel, kas korteris nr x leidis aset mingi kahjujuhtum, sest akti 25.02.22 järgi toimus see hoopis 25.02.22 (I kd tl 141142). 52. Eeltoodu alusel jääb avaldus kahju hüvitamiseks 5835,26 € (5928,26-93/loobutud osa/) rahuldamata koos sellelt nõutavate viivistega. Kohus ei hinda seetõttu ka viivisenõuet ning seda, millal avaldaja esitas ühistule tagasinõude (10.07.29, 04.08.20 tl 26-28 I
2. kd)ning millise vastuse esitas ühistu avaldajale (24.07.29, I kd tl 29). Menetluse lõpetamine 53. Kohus lõpetab

§ 428

lg 1 p 3 alusel osaliselt menetluse kahju hüvitamise ehk ööbimiskulude nõudes 93 € seoses avaldusest loobumisega (tõend, I kd tl 22). Menetluskulude jaotus 54.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 55. Menetluskuludeks on

§ 138

lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi lõiv, lepingulise esindaja põhjendatud kulud.

1. Avaldus jäi rahuldamata ja osaliselt loobus avaldaja avaldusest, sealjuures ei ole ühistu nõuet tunnustanud ega osaliselt kahju hüvitanud.
2. Seega jäävad

§ 172

lg 1 II lause, § 168 lg 4 järgi menetlusosaliste menetluskulud nii avalduse rahuldamata jätmise kui menetluse lõpetamise osas avaldaja kanda. 58. Kohus määrab kulude suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2, lg 2).

/digitaalne allkiri/ Kohtunik 11