Obsah (6)

§ 75§ 424§ 68§ 74§ 50§ 76

< KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2020, Võru Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-5377 Kri

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. E.Z peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
6. Keelata E.Z

§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada E.Z

§ 75

lg 4 alusel registreerima ennast 1 kuu jooksul vabanemisest riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“, et hinnata vajadust läbida alkoholismivastane sõltuvusravi, ja vajadusel läbima ravi. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. E.Z tunnistati Tartu Maakohtu 28. augusti 2018. a otsusega süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 5 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 8.

– 9 juuni 2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti E.Z kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 4 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui E.Z ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.

Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 28. augustist 2018.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti E.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks.

1. Tartu Maakohtu
2. märtsi 2019 määrusega pöörati Tartu Maakohtu
3. augusti 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele, sest E.Z rikkus talle Tartu Maakohtu
4. novembri 2018 määrusega pandud täiendavat kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.
5. E.Z karistuse kandmise aeg algas
6. mail 2019 ja see lõpeb
7. oktoobril
10. jaanuaril 2020 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid E.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
11. Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi seisneb tema ohtlikkus mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis. Ta võib alkoholijoobes asuda mootorsõidukit juhtima hetke ajel, arvestamata liiklusreeglitega ja mõtlemata tagajärgedele, ning puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22%. Kinnipeetav osales majandustöödel ajavahemikul
12. september kuni
13. oktoober 2019 ja ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tema käitumine vangistuse jooksul on olnud positiivne ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav saab vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis kuulub tema emale ja kus ta elas ka enne vangistust. Kinnistu on heas seisukorras ja hooldatud. 2 Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht ning ta ei pea töötamist oluliseks. Kinnipeetaval on tuvastatud töövõimetus 50% ja tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension, mida ta saab alates
14. aastast ja mille suurus enne vangistust oli 218 eurot kuus. Kinnipeetava sõnul oli töövõimetuspension äraelamiseks piisav ning tal pole võlgnevusi. Ka andmebaasi K-raha järgi pole kinnipeetaval
15. detsembri 2019 seisuga võlgnevusi ja vabanemisfondis on tal 269,25 eurot. Kuni
16. aastani on ta töötanud erinevatel töökohtadel ja alates
17. aastast teeb ta juhutöid ümberkaudsetes külades. Kinnipeetav leiab, et ta saab ka edaspidi töövõimetuspensionist ära elada. Kinnipeetavat on nõus majanduslikult toetama tema õde.
18. Kinnipeetava risk ja ohtlikkus seisneb suhetes ja elustiilis, alkoholis, mõtlemises ja käitumises. E.Z on head suhted oma pereliikmetega ja tema lähedastel puudub kriminaalne taust. Parimad suhted on tal oma õega, kes on pärast alkoholiprobleemi ilmnemist teda toetanud, mõjutanud ja suunanud minema alkoholi võõrutusravile. Kinnipeetaval on head suhted ka täditütre, venna, vennanaise ja õemehega, kes aitavad tal korras hoida tema elukohaks olevat Ruusa kinnistut. Kinnipeetava sõnul tunneb ta ühte endist vanglast vabanenut, kuid peale ühe kunagise ühise alkoholitarvitamise pole ta temaga suhelnud. Sõbrad ei kogune kinnipeetava elukohas. Kinnipeetaval käib külas ainult üks naabrimees. Kinnipeetaval on pärast alkoholi tarvitamist tekkinud soov sõita sõprade juurest üksinda koju ja tema tutvusringkonnale saab ette heita mõtteviisi, millega pole taunitud tema joobes juhtimist. Tartu Vangla meditsiiniosakond diagnoosis
19. juunil 2019 E.Z alkoholisõltuvuse. Ta on kõik kuriteod (5 joobes juhtimist) toime pannud alkoholijoobes ja ta on katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kinnipeetava sõnul astus naabrimees tema juurest läbi, nad võtsid viina ja naabrimees läks ise õhtul koju. Viimastel aastatel ei kannatanud tema tervis väga suuri alkoholi koguseid. Õe mõjutusel läks ta
20. aasta lõpus alkoholi võõrutusravile ja oli ravil poolteist aastat. Esmase riskihindamise ajal oli tal väline motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Pärast sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist tahab ta olla alkoholi tarvitamisest eemal vähemalt kolm aastat.
21. E.Z on sõbralik ja hästi kohanev inimene. Samas kuritegudest rääkimisel on ta häbelik ja kehva eneseväljendusoskusega. Ta taunib väga selgelt 90.ndate metsavargusi, kuid tal on raske mõista joobes juhtimise taunitavust ja keelatust. Puuduvad igasugused viited kinnipeetava võimaliku vägivaldsuse suhtes. Kinnipeetav pole muutusteks valmis, ta ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ning ei saa aru oma tegude põhjustest ja võimalikest tagajärgedest. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist.
22. Kriminaalhooldusametnik leidis, et E.Z-ile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata käitumiskontroll kuueks kuuks. E.Z tuleb keelata alkoholi tarvitamine, sest alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt uute kuritegude toimepaneku riski ja süvendab riskeerivat ja hoolimatut käitumist. E.Z tuleb kohustada otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas arvele 14 päeva jooksul peale vabanemist ja registreerima ennast esimesel võimalusel riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“, et hinnata vajadust läbida alkoholivastane sõltuvusravi, ja vajadusel läbima ravi. 3
23. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
24. E.Z selgitas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kohtumääruse põhjendused
25. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. Karistuse kandmise aeg algas
26. mail 2019.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on E.Z temale mõistetud 1 aasta 4 kuu ja 18 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud ning kinnipeetaval on õigus avalduse menetlemisele. 12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.

§ 76

lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks

§ 75kohasele käitumiskontrollile.

Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt saab E.Z elama asuda emale kuuluvas majas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega saab E.Z suhtes kohaldada käitumiskontrolli. 13.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid (RKKK 3-1-112-17 p 19). Kohtu hinnangul tähendab

§ 76

lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest kuriteo raskusele antakse hinnang juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel mõistetava karistusega (vt nt RKKK 1-09-14104/142, p 20).

1. Uute kuritegude toime panemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime 4 pandud kuritegude põhjal. Tartu Vangla iseloomustuse järgi on E.Z kriminaalkorras karistatud viiel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja praegu kannab ta teist vangistust. Toimikus pole karistusregistri väljavõtet. Tartu Maakohtu
2. augustil 2018 otsusest nähtub, et E.Z karistati viimati Tartu Maakohtu
3. juuli 2013 otsusega ja talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Arvestades asjaolusid, et Tartu Maakohtu
4. juuli 2013 otsusega määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks aastat kohtuotsuse jõustumisest, Tartu Maakohtu
5. juuli 2013 otsus jõustus
6. augustil 2013 ning Tartu Maakohtu
7. juuli 2013 otsusega mõistetud karistust pole täitmisele pööratud, möödus karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 7 järgi karistusandmete kustutamise tähtaeg
8. augustil
9. Seega on Tartu Maakohtu
10. juuli 2013 otsusega mõistetud karistus praegu kustunud ja E.Z on praegu vaid üks kehtiv karistus, mis mõisteti talle Tartu Maakohtu
11. augusti 2018 otsusega. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole karistusregistri arhiivi kantud andmetele lubatud tugineda muu hulgas

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel (RKKK 1-14-10087/66 p 31). Kohus kustunud karistustega ei arvesta. Sellegipoolest on võimalik prognoosida uusi mootorsõiduki juhtimisi alkoholjoobes, sest praegu kannab ta karistust mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis. Kohtu hinnangul on uute kuritegude toimepanemise oht mõõdukas. Kui ta suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda, on uute kuritegude toimepanemise risk väga väike.

1. E.Z on pärast
2. aastat toime pannud vaid ühe kuriteo, kusjuures uue kuriteo pani ta toime alles ligi viis aastat pärast Tartu Maakohtu
3. juuli 2013 otsuse jõustumist. Ta pole toime pannud uusi kuritegusid ka pärast Tartu Maakohtu
4. augusti 2018 otsust. Vabaduses suutis ta hoiduda uute liiklusalaste kuritegude toimepanemisest kaheksa kuu jooksul, mis jäi Tartu Maakohtu
5. augusti 2018 otsuse kuulutamise ja täitmisele pööratud vangistuse kandmisele asumise vahele.
6. E.Z on olnud aastaid probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Ta pöördus
7. aastal alkoholivastasele ravile ja oli poolteist aastat kaine. Vangistuse ajal on E.Z läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis andis talle vajalikke teadmisi alkoholi tarvitamisega kaasnevatest halbadest tagajärgedest ja alkoholi tarvitamisest loobumise võimalustest. Pärast seda seadis ta endale eesmärgiks hoiduda alkoholi tarvitamisest vähemalt 3 aasta jooksul.
8. E.Z on head suhted õega, kes motiveerib teda loobuma alkoholi tarvitamisest ja minema sõltuvusravile ning aitab lahendada probleeme, mis võivad tarvitamisest loobumisel tekkida. Kohtu hinnangul aitab õe toetus vanglas tekkinud motivatsiooni säilitada ja vähendab riski, et E.Z hakkab töökoha puudumise tõttu tekkivat vaba aega sisustama alkoholi tarvitamisega.
9. Edaspidise õiguskuuleka käitumise prognoosi aluseks on hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud. Süüdimõistetul distsiplinaarkaristused puuduvad. E.Z kannab vangistust esimest korda. Seega on võimalik, et vangistus on muutnud tema väärtushinnanguid ja mõjutanud teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. 5
10. Eeltoodud asjaolud kogumis loovad arvestatavalt suure tõenäosuse, et E.Z suudab vabanemisel hoiduda alkoholi tarvitamisest ning ei pane toime uusi liiklusalaseid kuritegusid. Kohus vabastab kohus E.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega. 20.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb E.Z-ile määrata katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 1.

oktoobrini 2020.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus E.Z katseajaks käitumiskontrollile.

Süüdimõistetule tuleb panna lisakohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata käitumiskontrolli ajal alkohol tarvitamine.

§ 75

lg 4 alusel kohustada teda registreerima ennast 1 kuu jooksul vabanemisest riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“, et hinnata vajadust läbida alkoholismivastane sõltuvusravi, ja vajadusel läbida ravi. Kriminaalhooldusametnik on nõudnud riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ pöördumise kohustuse panemist süüdimõistetule

§ 75lg 2 p 8 alusel.

Kuna kõigepealt hinnatakse programmis „Kainem ja tervem Eesti“ isiku alkoholisõltuvust ja vajadust ravi järele ja ravis osalemine või sotsiaalprogrammi läbimine määratakse alles siis, kui ravi vajadus on tuvastatud, pole pöördumine programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esialgu sotsiaalprogrammis osalemine. Seetõttu ei saa määrata programmi „Kainem ja tervem Eesti“ pöördumise kohustust

§ 75lg 2 p 8 alusel.

Selle kohustuse saab süüdimõistetule määrata tema nõusolekul

§ 75lg 4 alusel süüdistatava poolt endale võetud täiendava kohustusena.

/allkirjastatud digitaalselt/ 6