Obsah (9)

§ 405§ 444§ 367§ 428§ 162§ 168§ 138§ 484§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks 14.09.2022.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tallinnas

§ 405

järgi, kuna hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 444

lg 1 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodu alusel on otsuse põhjendused lihtsustatud vormis. VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule täita. Kohustuse rikkumine on lepingu täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1,

§ 367

järgi lepingus kokkulepitud määras viivist ja alates hagi esitamisest protsendindus võlast kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Vaidlustamata asjaolud 21.09.2021 sõlmisid pooled lepingu, mille p 1.1 alusel andis hageja kostjale rendile tööjõu, kelle kohustuseks oli teostada kostja juhtimisel elektritöid. Kookõlas lepingu 9.3 kohustus kostja tasuma hagejale iga rendile antud töötaja töötunni eest 13,00 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 9.7 järgi oli tasu makse tähtaeg 30 päeva. Lepingu p 9.8 kohaselt tasub kostja hagejale viivist tasu maksmisega viivitamise eest 0,05% päevas (hageja lisa 1, leping). Hageja andis kostja kasutusse töötajad, kes täitsid kostja ülesandeid ja allusid kostja juhtimisele ja kontrollile.

1. aasta oktoobris töötas kostja juures 3 töötajat, kes tegid 3 kokku 410 töötundi, mille eest oli kostja kohustatud maksma hagejale tasu 5330 + käibemaks, kokku 6396 eurot (hagi lisa 4), mille tasumise tähtaeg oli lepingu p 9.7 järgi 01.11.
2. Kostja jättis tasu tähtaegselt maksmata, vastuväiteid ei esitanud.
3. aasta novembris töötas kostja juures 2 töötajat, tegid kokku100 töötundi. Kostja kohustus maksma hagejale tasu 1300 + käibemaks, kokku 1560 eurot (hagi lisa 7). Kostja kohustus maksma tasu lepingu p 9.7 järgi 31.12.2021, kuid jättis tähtaegselt tasumata, vastuväiteid ei esitanud. Lepingu p 9.8 järgi kohustub kostja maksma võlgnetava tasu eest hagejale viivist võlalt 0,05% päevas. Hagi esitamise ajaks 06.05.22 oli viivis oktoobrikuu tasu võlalt 594,83 € ja novembrikuu tasu võlalt 121,68 €, kokku 716,51 eurot. Kostja tasus hagejale 20.05.2022 6396 eurot, millest hageja arvestas 716,51 € ulatuses viivise katteks ja ülejäänud 5679,49 eurot põhinõude katteks. Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt andis hageja kostja kasutusse tööjõudu, kes töötasid kostja kontrolli ja juhendamise alusel kostja objektidel ning kostja pidi maksma hagejale tasu (lepingu p 1.1, 9.3, 9.7), siis on poolte vahel sõlmitud tööjõu rendileping VÕS § 8 lg 1, 2 järgi. Eeltoodu alusel puudub vajadus hinnata hageja poolt kohtule esitatud tõendeid. Kokkuvõte Kuna vaidlustamata asjaolude järgi kohustus kostja maksma hagejale tasu lepingu p 9.7 järgi vastavalt arvetele 30 päeva jooksul ja kostja jäi
4. a. oktoobris osutatud teenuse eest hagejale võlgu 6396 eurot (tähtaeg oli 01.11.21) ja
5. a. novembris osutatud teenuse eest võlgu vastavalt 1560 eurot (tähtaeg oli 31.12.21, lisa 7), siis rikkus kostja lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, olles viivituses. Tegemist on kostjapoolse tasu maksmise kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi. Kostja ei esitanud tõendeid, kuid hageja väitis, et kostja tasus 20.05.2022 6396 eurot, mille kohta esitas 25.05.22 kostja maksedokumendi (25.05.22 avalduse lisa). Seega tasus kostja hagejale ära vaid osa hageja nõutud võlast ja viivisest. Nii võis hageja osa ehk 716,51 eurot arvestada VÕS § 88 lg 8 alusel viiviste katteks ja ülejäänud 5679,49 eurot põhivõla katteks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks tasunud ära hagejale ülejäänud põhivõla 2276,51 € (7956 - 5 679,49 = 2276,51). Seega on kostja endiselt tasu maksmise kohustuse rikkumises ja viivituses VÕS § 100 järgi ja hageja saab nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1,

§ 367ja lepingu p 9.8 järgi viivist 0,05% päevas võlalt kuni selle tasumiseni.

Eeltoodud alusel on hageja põhivõla nõue ja edaspidise viivise nõue alates 06.05.22 põhjendatud, tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 2276,51 eurot, alates 06.05.22 viivist 0,05% päevas võlgnetavalt põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele kooskõlas

§ 405lg1 p 10.

Menetluse lõpetamine Hageja esitas 06.05.22 kohtule hagi kostja vastu. 25.05.22 esitas hageja avalduse, milles loobus osaliselt hagist, kuna kostja rahuldas osaliselt hageja nõude. Hageja loobus viivistest 716,51 eurot ja põhinõudest, mis ületab 2276,51 € ehk 5679,49 € (7956 -2276,51=5679,49). Kooskõlas

§ 428lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse, kui hageja on hagist (osaliselt) loobunud.

Eeltoodu alusel lõpetab kohus menetluse osaliselt hageja nõudes viivise saamiseks 716,51 € ja põhivõla saamiseks 5679,49 €. 4 Menetluskulude jaotus, suurus

§ 162

lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad

§ 162

lg 1, 2 alusel hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja rahuldas hageja nõude osaliselt pärast hagi esitamist, seega jäävad menetluse lõpetamisel hageja menetluskulud

§ 168lg 4, 5 järgi kostja kanda.

Kostja kulud jäävad tema enda kanda.

§ 138

lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi on kohtukuludeks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks lepingulise esindaja kulud.

§ 484

.2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488.1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. 25.05.22 esitatud avalduse järgi on hageja menetluskuluks järgi riigilõiv 770 eurot. Lisaks on esindaja kulud, mis on järgmised: asjaolude analüüs ja konsultatsioon 120 eurot 1 tunni eest, esindamine maksekäsu kiimenetluses 60 eurot 0,5 tunni eest, hagi koostamise ja menetlustoimingute tegemise eest kohtus 360 eurot 3 tunni eest. Kooskõlas

§ 175lg 1 kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust.

Kuna maksekäsu kiirmenetluse eest on maksimaalselt ette nähtud tasu 20 €

§ 484

.2 järgi ja muid kulusid ei hüvitata, siis ei ole hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse esinduse eest põhjendatud 40 euro ulatuses ja põhjendatud on vaid kulud 20 euro ulatuses. Ülejäänud esindaja kulud hagimenetluses 4 tunni eest 480 € (4x120) on põhjendatud, kuna vastavad tehtud tööle. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja lõivu kokku 770 €. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 138

lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, 484.2, leiab kohus, et hageja põhjendatud ja tõendatud menetluskulud on kokku 1270 € (770+20+480), mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kohus ei määra kindlaks kostja kulude rahalist suurust, kuna need jäävad kostja kanda. (digitaalne allkiri) Kohtunik 5