KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-684

§ 440lg 1).

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus tutvus toimiku kõigi materjalidega ja asus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja 21.09.2022 taotlus

1. 21.09.2022 esitas kostja taotluse hagejal esitada ja esitamata jätmise korral hagejalt välja nõuda tõendid sularaha olemasolu kohta arvete maksmiseks vastavalt esitatud kassa sissetuleku orderitele tsiviilasjas 2-22-
2. 7.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama (

§ 176lg 6).

Hagejat esindab käesolevas tsiviilasjas advokaat ja hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Seega on hagejal tekkinud õigusabikulud.

1. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, kas hageja on oma kohustused esindaja ees täitnud. Seega puudub põhjus esitada tõendid sularaha olemasolu kohta arvete maksmiseks vastavalt esitatud kassa sissetuleku orderitele. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostja taotluse rahuldamata. Menetluskulud
2. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (

§ 162lg 1).

Hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (

§ 168lg 6). Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Kostja pole enne hagi esitamist kohustust täitnud ning vaidles enne 2

162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. 10. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 174lg 1).

Hageja menetluskuluks oli riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud 1485 eurot (käibemaksuga). Nimetatule lisandub õigusabikuluna kostja 21.09.2022 seisukohtadega tutvumine ja kohtunõude täitmine 1t ulatuses.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. 11. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust on põhjendamatu lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot + käibemaks. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuga). 12. Hageja on kandnud ka kohtueelseid õigusabikulusid seoses 26.04.2022 pretensiooni esitamisega. Hageja on teinud järgnevad toimingud: kohtumine kliendiga, dokumentidega tutvumine ja tõendite hindamine ja täiendavate tõendite saamise vajaduse hindamine – ajakulu 0,75 tundi; õigusliku positsiooni kujundamine, pretensiooni koostamine, lisade vormistamine ja esitamine – ajakulu 1 tund. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1).

Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt RKTKm nr 3-2-1-162-11, p 14). Hageja õigusabikulusid seoses 26.04.2022 pretensiooni esitamisega ei saa lugeda menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas. Kohus jätab nimetatud õigusabikulud tähelepanuta. 13. Hageja õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas hõlmavad järgnevaid õigusabitoiminguid: tõendite hindamine, hagiavalduse koostamine, lisade vormistamine ja esitamine

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on eraisik ja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga. 16. Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 910 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 630 eurot on õigusabikulud. 17. Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3

§ 178lg 1 ls 1).

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 ls 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4