1-18-6891 16 lg.1, § 33 lg.1, § 35 lg.1/ ning sõitis kohta, mis on tähistatud liiklusmärgiga „sissesõit keelatud“ (
Samuti ta ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses (
lg.2 p.8) ning tagurdades ei ole andnud teed jalakäijale (
lg.5 p.6,
lg.2 p.1, § 49 lg.1), mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus – otsasõit alaealisele jalakäijale A. D., sünd. xxx.a, kes sõiduauto löögist kukkus, sattus ratta ja sõiduki põhja alla ja sai, kohtumeditsiinilise ekspertiisi kohaselt parema sääreluu kaugmise osa nihkega liigesesisene kildmurd, rebimishaav suure naha-, lihase ja kõõluse defektiga ning parema pindluunärvi vigastusega, kandluu-kuupluuliigese kapsli rebendiga, kontsluu liigesepinna osalise defektiga; vasaku õlavarreluu kaugmise luukeha killuline nihkega murd; marrastus vasaku põlveliigese piirkonnas – mitteeluohtlikud, kuid rasked kehavigastused, mis põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestuga rohkem kui 4 kuud. T.V rikkus järgmisi liiklusnõudeid:
lg.1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/;
lg.1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/;
lg.1 / juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit/;
lg.2 p.1, p.5 /sõidukit ei tohi peatada kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba (p.1) ja kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid (p.5)/;
lg.2 p.8/ juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;
lg.5 p.6 ja § 35 lg.2 p.1/ juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile (jalakäijale)/;
lg.1/ tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi/. Oma tegevusega T.V pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 423 lg 1 järgi. Kooskõlas T.V , tema kaitsja Irina Žurina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagoretsi vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus T.V süüdimõistmist KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tuleb mõistetud vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kui T.V ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör T.V-le lisakaristuse kohaldamist, võttes talt ära 3 kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse. T.V-lt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha 750 eurot, ekspertiisi maksumus 61 eurot ning kaitsjatasu 186,72 eurot. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel peab T.V temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 997,72 eurot tasuma ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Asitõendiks olev CD-plaat audiosalvestisega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. 25.09.2018 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel 3 1-18-6891 on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. / / Heili Sepp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.