Obsah (8)

§ 171§ 29§ 22§ 85§ 87§ 173§ 2§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2644 Kohtuasi X a

) § 171 lg-st 11 kuulutada välja võlgniku pankrot. Aruande kohaselt ei kuulu võlgnikule pankrotimenetluse algatamise seisuga kinnisasju. Kuni

1. märtsini 2020 kuulus võlgniku ja Y XXX XXX korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX), mille müügi tulemusena rahuldati eeskätt eluasemelaenust tulenev nõue ning võlgnik on saanud 22 308,24 eurot. Pankrotimenetluse algatamise seisuga ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Võlgnik on Luminor Bank AS-ile kuuluva sõiduauto Audi A7 (reg. märk XXXXXX) vastutav kasutaja. Võlgniku seletuse järgi kinkis ta liisinguauto kolmandale isikule enne Eestist äraminekut. Luminor Bank AS-i esindaja avaldatud info kohaselt on liisinguleping seoses võlgnevusega üles öeldud, sõiduk on tagastamata. Sõiduki orienteeruv keskmine turuväärtus on 15 000 eurot. Luminor Bank AS nõue on ca 14 000 eurot. Võlgnik kuulub laskespordiga tegeleva spordiklubi Mittetulundusühingu X juhatusse. Võlgniku pensionikonto saldo on null, pensioniosakud maksti välja rahas
2. septembril 2021, kokku summas 12 723,80 eurot. Võlgnikul on arvelduskonto AS-is LHV Pank, mille saldo oli
3. märtsi 2022 seisuga null, Swedbank AS-is, mille saldo on negatiivne ning Revolut konto, mille saldo jääk on alates
4. aasta veebruarist null. Võlgniku nimele on registreeritud vintraudne püstol Glock-17, mis on võlgniku seletuse kohaselt üle viie aasta vana ja sellel puudub esinduslik välimus (kriimud, värvikahjustused, täkked), KPK oksjonikeskkonnas pakutakse analoogseid relvi hinnavahemikus 100-250 eurot, kuid halduri kogemuse järgi on relva realiseerimine ebatõenäoline. Sissenõutavaks muutnud kohustused moodustavad kokku vähemalt 20 144,04 eurot. Täitemenetlused on peatatud. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole. Haldur leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on tahtlikult jätnud oma rahalised kohustused täitmata. Võlgnik on üle viinud oma rahalisi vahendeid Revolut kontole, takistades sellega ka võlausaldajate nõuete rahuldamist täitemenetluste raames. Taoline käitumine ning ka võlausaldaja vara tagastamata jätmine on käsitatav vara raiskamisena, mistõttu esinevad alused võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks

§ 171lg 2 p 4 alusel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus lõpetas
2. mai 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, vabastas ajutise halduri tema kohustustest pärast pankrotimenetluse toimingute lõpetamist, määras ajutise halduri tasu ning mõistis selle välja. 4.
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli pankrotimenetlus

§ 29lg-te 1 ja 3 alusel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata lõpetada.

Ajutise halduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 20 144,04 eurot ja aruande koostamise hetkel võlgnikul vara 2 2-22-2644 puudus. Võlgniku väitel temal igakuine sissetulek puudub. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena märkinud töökoha puudumise viimase nelja aasta jooksul. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku tahtlus jätta oma kohustused võlausaldajate ees täitmata. Maakohus avaldas

§ 29

lg 3 järgi üleskutse pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmiseks, kuid võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik ei avaldanud soovi seda tasuda. 4.2. Maakohtu hinnangul ei kuulu rahuldamisele võlgniku avaldus pankrot väljakuulutamiseks kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamise tõttu, kuivõrd esinevad

§ 171

lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: võlgnik on raisanud rahalisi vahendeid, millega on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ning kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku äärmise pahameele käesolevas menetluses kutsus esile ajutise halduri tegevus, mille tulemusel ei õnnestunud võlgnikul varjata kohtu eest enda Revolut konto olemasolu ning seal olevaid rahalisi vahendeid.

§ 22

lg 3 p 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Seetõttu on võlgniku etteheited põhjendamatud. Ajutine haldur on kohtu hinnangul käitunud ausale ja hoolsale haldurile kohaselt ning avaldanud kohtule teavet, mis on vajalik asja õigeks lahendamiseks. 4.3.

§ 85

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.

§ 87

lg 1 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Võlgnik ei avaldanud kohtule enda tegelikke sissetulekuid, kuivõrd võlgniku hinnangul mitteametlikke sissetulekuid avaldama ei pea (kohtuistung ajamärk 00:05:02). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on jätnud Luminor Bank AS-ile tagastamata sõiduki Audi A7 (reg. märk XXXXXX). 2016 sõlmitud liisingulepingu ütles võlausaldaja üles

1. juunil 2020, kuna võlgnik jättis 1363,53 euro suuruse kohustuse täitmata. Võlgniku Revolut kontolt on näha, et sel ajal oli võlgniku kontol ca 14 000 eurot. Piisavad rahalised vahendid (s.o korteriomandi müügist saadud raha) olid ka enne liisingulepingu ülesütlemist ning ka pärast seda. Luminor Bank AS-i ees kohustuse täitmise asemel on võlgnik tema enda kinnitusel
2. a lõpus Luminor Bank AS-ile kuuluva sõiduki ära kinkinud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudus ka objektiivne põhjus Swedbank AS-i rahalise kohustuse täitmata jätmiseks, kuivõrd
3. aastal on võlgnik saanud pensioniosakute rahalise hüvitisena ca 12 000 eurot. Maakohtu hinnangul tuleb võlgniku eelpool nimetatud vara raiskamist ja võlausaldajate ees kohustuste täitmata jätmist pidada tahtlikuks võlausaldajate huvide kahjustamiseks. 4.
4. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt võlgnik igapäevaselt tööd ei tee, võlgniku väitel on ta proovinud töökohta leida, kuid tulutult. Maakohtu hinnangul ei vasta võlgniku poolt kohtule avaldatu tegelikkusele. Maakohus tuvastas, et võlgnikul on tarbimisharjumused, millele kulub igakuiselt ca 3000 eurot (kohtuistung ajapunkt 00:11:57). Võlgniku täitmata kohustuste põhjuseks on seega võlgniku tahtlik tegevus kohustuste täitmata jätmisel, mitte objektiivselt raske majanduslik olukord.

§ 173

lg 1 järgi on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohus on seisukohal, et võlgniku menetluslik huvi ei ole käesoleval juhul suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes passiivsele ootusele, mis tooks kaasa kohustustest vabanemise. See ei ole aga kooskõlas

§ 2sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga.

Samuti puudus maakohtul veendumus, et 3 2-22-2644 võlgnik asub täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, mis eeldab võlgniku töist tegevust ning aktiivset osavõttu menetlusest. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub enda pankrot välja kuulutada. Maakohus jättis arvestamata tõendid võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgnik soovib Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt kahjutasu 300 000 eurot ajutise halduri Svetlana Pildeni tegevuse tõttu.
2. Ajutine haldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et alates
6. juulist 2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
7. aasta
8. juunini. Võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud
9. veebruaril 2022 (täiendatud
10. märtsil 2022), mistõttu tuleb praeguses asjas kohaldada kuni
11. juunini 2022 kehtinud pankrotiseadust.
12. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.

§ 29

lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Maakohus leidis, et ajutise halduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 20 144,04 eurot ja võlgnikul vara puudub, samuti ei ole võlgnikul igakuist sissetulekut ning tal pole enda väitel olnud töökohta neli aastat. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Seega tuvastas maakohus õigesti, et täidetud on

§ 29

lg 1 eeldused, kuivõrd võlgnikul ei ole vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ning vara ei ole võimalik ka tagasi võita ega nõuda. Võlgnik ei ole menetluses ka väitnud, et tal oleks vara pankrotimenetluse kulude katteks. 4 2-22-2644 12.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus sama paragrahvi lg 1 alusel menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ükski eelnimetatud isikutest ei avaldanud soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu esines alus menetlus lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 13.

§ 29

lg 1 suhtes sätestab erikorra

§ 171

lg 11, mis võimaldab kohtul raugemisele määratud menetluse puhul siiski pankrot välja kuulutada, kui füüsilisest isikust võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks ning kui ei esine

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid.

Praegusel juhul esitas võlgnik koos pankrotiavaldusega maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Seega sai maakohus jätta pankroti välja kuulutamata üksnes juhul, kui esines mõni

§ 171lg-s 2 sätestatud alus.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul on

§ 171

lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte ning kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab

§ 171lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele.

Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (vt Riigikohtu

1. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10).
2. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et võlgniku avaldus pankrot väljakuulutamiseks ei kuulu rahuldamisele ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamise tõttu, kuivõrd esinevad

§ 171

lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltoodud asjaolud õigesti tuvastanud ega ole kaalutlusõiguse piire ületanud. 15.

§ 171

lg 2 p 4 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Nimetatud säte eeldab seega võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 171

lg 2 p 4 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (vt Riigikohtu

1. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10).
2. Võlgnik andis ajutise halduri aruande kohaselt
3. aasta lõpus Luminor Bank AS-iga sõlmitud liisingulepingu alusel võlgniku kasutuses olnud sõiduki Audi A7 (reg. märk XXXXXX; sõiduk) üle kolmandale isikule, kuigi võlgnik oleks pidanud sõiduki lepingu ülesütlemise tõttu Luminor Bank AS-ile üle andma (tl 47). Võlgnik enda sõnul kinkis sõiduki kolmandale isikule (tl 69). Luminor Bank AS on
4. juunil 2022 teatanud, et sõidukit ei ole endiselt üles leitud (tl 96). Luminor Bank AS-i nõue võlgniku vastu oli ajutise halduri aruande kohaselt aruande esitamise ajal 14 184,31 eurot tulenevalt võlgnikuga
5. aastal sõlmitud sõiduki liisingulepingust. Kuna võlgnik on kinnitanud, et ta andis sõiduki valduse
6. aasta lõpus tasuta kolmandale isikule, liisingulepingu esemeks olevat sõidukit ei ole Luminor Bank AS-il õnnestunud leida ning asjas esitatust ei nähtu, et võlgnik oleks muul viisil Luminor Bank AS nõuet peale võlgnevuse tekkimist täitnud, on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnik on aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Samuti on võlgnik saanud
7. septembril 2021 pensioniosakute väljamakse summas 12 723,80 eurot, kuid võlgnik selle summa arvelt võlausaldajate nõudeid ei täitnud, vaid kandis 5 2-22-2644 raha oma Revolut kontole (tl 43, 68). Ringkonnakohtu hinnangul saab pensioni väljamakse kandmist välisriigi arvelduskontole pidada samuti võlausaldajate nõuete tahtlikuks takistamiseks, kuivõrd võlgnik on selle tegevusega teadlikult välistanud nõuete rahuldamise nimetatud vara arvelt. Seoses võlgniku etteheitega, et ajutine haldur on esitanud tõendina Revolut arveldusarve väljavõtte, märgib ringkonnakohus, et väide ei ole praeguses asjas asjakohane, kuivõrd pensioni väljamakse ülekandmine Revolut kontole nähtub ka võlgniku AS-i LHV Pank arvelduskonto väljavõttest. Ajutisel halduril on

§ 22

lg 2 p 4 järgi õigus saada ülesannete täitmiseks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. 17. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et esineb lisaks

§ 171

lg 2 p-s 5 sätestatud asjaolu, st et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Võlgniku avalduse kohaselt ei tee ta alates

1. aastast igapäevaselt tööd ning on töökohta proovinud leida, kuid tulutult. Kohtuistungil avaldas võlgnik, et ta on töötanud mitteametlikult ning ei märkinud seda avalduses, kuna ei teadnud, et seda peab tegema (tl 67 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raske hooletusega esitanud kohtule ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta, kuivõrd võlgnik on kinnitanud sissetulekute olemasolu, mida pankrotiavalduses ei olnud märgitud, samas ei ole ta menetluses oma mitteametlikke sissetulekuid avaldanud. Eeltoodust võib järeldada võlgniku poolt vähemalt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist, kuivõrd võlgnikult oleks saanud mõistlikult oodata, et ta avaldab kohtule oma tegelikud sissetulekud hiljemalt vastuseks kohtu küsimisele kohtuistungil, kuid võlgnik seda ei teinud.
2. Lisaks ei esine kolleegiumi arvates muid asjaolusid, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ringkonnakohus nõustub asjas esitatut arvestades maakohtu seisukohaga, et võlgniku menetluslik huvi ei ole suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes passiivsele ootusele, mis tooks kaasa kohustustest vabanemise. Pankrotimenetluse eesmärk on

§ 2

esimene lause järgi eelkõige võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamine, st võlausaldajate varaliste huvide kaitse (vt Riigikohtu 3. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p 12). Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (vt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-146-13, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta võlgniku käitumine eeltoodule ega ole kooskõlas

§-s 2 sätestatud eesmärgiga, mistõttu puudub alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks vastavalt

§ 171lg-le 11.

19. Võlgnik on määruskaebuses palunud kahjuhüvitise väljamõistmist ajutise halduri tegevuse tõttu. Kolleegium selgitab, et eeltoodud nõue ei ole praeguses menetluses asjakohane, kuna kohus lahendab praegusel juhul määruskaebust pankrotimenetluse lõpetamise peale. Kahjuhüvitise saamiseks on võlgnikul soovi korral võimalus uue avaldusega maakohtusse pöörduda.

§ 24

lg 1 kohaselt vastutab ajutine haldur oma kohustuste rikkumisega 6 2-22-2644 võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest.

§ 24

lg 2 järgi on nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajutise halduri tegevuse lõppemise päevast arvates. 20. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) 7