Obsah (8)

§ 657§ 613§ 631§ 423§ 367§ 50§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-115371 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kang

§ 657lg 1 p 2).

22. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on tsiviilasja ekslikult lahendanud hagimenetluses.

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohus on 5 19.03.2021 määruses tsiviilasjas 2-18-13649 (p 23) selgitanud, et üldjuhul ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse kohtulahend tühistada. Ringkonnakohus leiab, et ka käesoleval juhul ei ole eeltoodu maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Lisaks ei ole apellatsioonimenetluses tuginetud sellele, et asi oleks tulnud lahendada hagita menetluses (

§ 631lg 4).

23. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei ole lahendanud hagi osalise tagasivõtmise avaldust. Hageja esitas maakohtule hagi põhivõla 1706,03 eurot ja viivise nõudes. 09.03.2021 avaldas hageja, et kostja tasus 27.01.2021 ära korteriga nr 1 seotud võla summas 1065,35 eurot ning märkis, et võtab selles osas hagi tagasi. Maakohtu 07.06.2021 kohtuistungil selgitas hageja, et hageja põhinõue on 1062,57 eurot, millele lisandub viivis. Hageja märkis, et kostja võõrandas korteri nr 1 ning võõrandamisel tasuti korteriga nr 1 seotud võlgnevused võõrandamise aja seisuga. Ringkonnakohtu 10.10.2022 istungil täpsustas hageja, et võtab tagasi põhinõude summas 643,46 eurot. Hageja nõudeks jääb korteriga nr 2 seotud põhivõlg 1062,57 eurot ja viivised. Kostja hagi tagasivõtmisele vastuväiteid ei esitanud.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Seega tuleb hageja nõue põhivõla 643,46 euro väljamõistmiseks jätta läbi vaatamata.

1. Hageja nõuab kostjalt perioodil 31.03.2018 – 31.07.2020 korteri nr 2 kohta esitatud arvete tasumist summas 1062,57 eurot ja viivist. Maakohus leidis, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja lõikas 2019.a läbi veetorud, mistõttu ei saanud kostja oma korterit kasutada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Vastavalt KrtS § 31 lõikele 2 on korteriomanik, eriomandi eseme korrashoidmisel, muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
3. Poolte vahel on vaidlus, millal torud läbi lõigati. Kostja on väitnud, et torud lõigati läbi 2018.a märtsis. Hageja väidab, et torud lõhkesid 2018.a veebruaris, kuid siis need parandati, torud lõigati läbi 2019.a veebruaris. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus puudub, et veeühendus taastati 2021.a, s.o pärast käesolevas asjas vaidluse all oleva perioodi lõppu. PK 08.08.2022 kirjalikust selgitusest nähtuvalt on ta käinud koos kostjaga korterites ning vett ei ole olnud alates 2018.a märtsist. Kostja enda poolt ringkonnakohtu 10.10.2022 kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et pärast torude lõhkemist 2018.a märtsis, ta ei kontrollinud, millal veeühendus taastati. RK 19.07.2021 kirjaliku selgituse kohaselt oli ta 2019.a veebruaris torude lekke kõrvaldamise juures, keldris oli torude purunemisest vesi põlvini, töömees keeldus kütmata korterite torustikke ühendamast, kuna siis oleks torud jälle külmunud ja purunenud. Arvestades, et kostja selgituste kohaselt ta ei kontrollinud, 6 millal veeühendus taastati, kuid samas toimus 2019.a veebruaris uuesti torude purunemine, siis võib ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et 2018.a talvel lõhkenud torud parandati ning torud lõigati läbi 2019.a veebruaris.
4. Pooled vaidlevad selle üle, mis põhjustas torude külmumise. Hageja hinnangul oli selleks korterite kütmata jätmine. Kostja hinnangul aga asjaolu, et keldri ja trepikoja aknad ning välisuksed olid lõhutud, mistõttu pääses külm õhk sisse. PK 08.08.2022 kirjaliku selgituse kohaselt oli 2018.a märtsis keldri ja trepikoja aknad katki ja väljas oli külm. Kuna ringkonnakohus luges tõendatuks torude läbilõikamise 2019.a veebruaris, siis omab kolleegiumi hinnangul asjas tähtust torude külmumise põhjus 2019.a veebruaris. PK kirjalik selgitus seda ei tõenda, kuna selle kohaselt olid aknad katki 2018.a märtsis. Kostja on esitanud fotod laudade ja plaatidega kaetud akende ja uste kohta, kuid nendest ei saa järeldada, et aknad ja uksed olid katki 2019.a veebruaris. RK 19.07.2021 kirjaliku selgituse kohaselt olid 2019.a veebruaris keldri aknad terved. Seega ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et torude külmumise võis 2019.a veebruaris põhjustada katkised aknad ja uksed. EA 19.07.2021 kirjaliku selgituse kohaselt ei ole ta 2018.a algusest kuni 2020.a suveni kordagi kostjat näinud ning 2018.a, 2019.a ja 2020.a talvel oli kostja korterid kütmata. RK 19.07.2021 kirjaliku selgituse kohaselt ei ole ta ajavahemikul 2018.a märts kuni 2020.a juuli kordagi kostjat näinud. 2018.a – 2020.a talveperioodil oli korter nr 2 kütmata, seetõttu on ka tema korteri seinad, mis paiknevad vastu korterit nr 2, talvel väga külmad olnud. PK 08.08.2022 kirjaliku selgituse kohaselt on kortereid köetud. Ringkonnakohtu 10.10.2022 kohtuistungil selgitas kostja, et ta korteris ei elanud, kuid küttis korterit elektriradiaatoritega ning korteris käies ka gaasiga. Samas möönis kostja, et korteris oli sooja vähem kui 18oC. Tõendeid kogumis hinnates saab ringkonnakohtu arvates lugeda tõendatuks, et kostja ei kindlustanud korterites temperatuuri, mis oleks taganud kaasomandi eseme säilimise. Kostja on kinnitanud, et ta ei elanud korterites ning EA ja RK kirjalike selgitustega saab lugeda tõendatuks, et kostja käis korterites harva. Kostja väitis, et küttis korterit elektriradiaatoritega, kuid kuna tema enda väitel küttis ta korteris käies korterit ka täiendavalt gaasiga, siis saab järeldada, elektriradiaatorid ei andnud sooja piisavalt. KK 19.07.2021 kirjalikust selgitusest nähtuvalt on tema korteri seinad, mis paiknevad vastu korterit nr 2, talvel olnud väga külmad. Ka see kinnitab, et kostja ei kütnud määral, mis oleks vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Lisaks puudub vaidlus selles, et kostja trepikoja keldris lõhkesid torud külma tõttu. Kuna tõendamata on, et 2019.a veebruaris oleksid trepikoja ja keldri aknad ja uksed olnud katki, siis saab asuda seisukohale, et torude külmumise 2019.a veebruaris põhjustas korterite ebapiisav kütmine. Kuna torud lõigati läbi 2019.a veebruaris, siis ei saa kostja, torude läbilõikamise väitele tuginedes, keelduda majandamiskulude tasumisest sellele eelnenud perioodi eest. Arvestades, et torude külmumine ning seetõttu ka 2019.a veebruaris nende läbilõikamine oli tingitud kostjast, siis ei saa kostja keelduda tasumisest ka sellele järgneva perioodi eest. Kostja on väitnud, et ta on soovinud võimalust ise torud parandada. Ringkonnakohus märgib, et maakohtule 14.02.2021 esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 2019.a sellised ettepanekud hagejale teinud, kuid on samas soovinud, et tema poolt tehtud kulud 7 arvestatakse maha tema võlgnevusest. Kuna kostja seadis torude parandamise tingimuseks selle, et parandamise kulud võetakse tema võlgnevusest maha, siis ei muuda torude parandamises hagejaga kokkuleppele mittejõudmine hageja nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
5. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu põhikirja p 19.2 järgi on korteriühistu liige kohustatud tasuma hooldustasu üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras. Põhikirja p 19.3 alusel on korteriühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid. Hageja üldkoosolekute poolt on kehtestatud ja heaks kiidetud hooldus- ja haldustasu ning remondifondi tariifid ning keskkütte võlgnevuse igakuise makse suurus (tdl 330-335, 386-390). Kostja on väitnud, et ta on 2018.a ja 2019.a kokku teinud hagejale makseid summades 220 eurot, 148,99 eurot ja 136,39 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud arvetest nähtuvalt oli kostjal võlgnevus ka varasema perioodi eest ning arvetest ning võlgnevuse arvestusest järelduvalt on need arvestatud valdavalt varasema, aga osaliselt ka vaidlusaluse, perioodi võlgnevuse katteks. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemikul 31.03.2018 – 31.07.2020 esitatud arvete tasumata osa summas 1062,57 eurot.
6. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlalt viivise 0,05 % päevas 06.06.2021 seisuga summas 325,22 eurot ning lisanduva viivise alates 20.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni (apellatsioonkaebuse p 4.30). Ringkonnakohus märgib, et hageja on ebaõigesti arvestanud viivist määraga 0,05 % päevas. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvestades seadusest tulenevat viivise määra ning hageja esitatud võla arvestuse tabelit, tuleb kostjalt välja mõista viivis 06.06.2021 seisuga 142,56 eurot. Edasiulatuva viivise on hageja palunud apellatsioonkaebuses välja mõista alates 20.07.
7. Seega tuleb

§ 367

lg 1 alusel kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivis alates 20.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni. 30. Kostja esitas 17.10.2022 ringkonnakohtule taotluse 10.10.2022 kohtuistungi protokolli täiendamiseks. Kolleegium leiab, et protokolli täiendamise alused puuduvad. Kohtuistungi protokoll vastab

§ 50lg 1 nõuetele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31. Arvestades asjaolu, et hageja võttis hagi osaliselt tagasi nõude rahuldamise tõttu ning seda, et ülejäänud osas rahuldatakse hagi osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta 8 menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 10 % ulatuses hageja kanda ning 90 % ulatuses kostja kanda (

§ 163lg 1 § 168 lg 5).

32. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 9