Obsah (10)

§ 178§ 162§ 143§ 177§ 175§ 657§ 456§ 654§ 174§ 477

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2022. a, Tallinn Kohtuasja nu

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Via3L Spedition OÜ (hageja) palus mõista X-lt (kostja I) ja C-lt (kostja II) solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 33 871.97 eurot ja viivis nimetatud summalt alates
2. juulist
3. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestatuna ning kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4. Hagiavalduse kohaselt olid kostjad
5. a hageja ainsad juhatuse liikmed.
6. detsembril
7. a allkirjastasid kostjad hageja nimel nõudest loobumise avalduse, millega hageja loobus mistahes vastusooritust saamata 33 871.97 eurosest rahalisest nõudest AS-i TERE vastu. Osanikud ei olnud nõudest loobumiseks nõusolekut andnud ega ole seda tehingut ka heaks kiitnud. Nõudest vastusoorituseta loobumine on igapäevasest majandustegevusest väljuv tehing. Nõudest loobumisega on kostjad rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning tekitanud hagejale kahju. Nõudest loobumise tegelik eesmärk oli meelitada AS TERE hageja asemel võtma teenust hageja konkurendilt Nordic Spedition OÜ-lt, mille kasuks kostjad juba alates
8. a lõpust tegutsesid. Kostjate vastuväited
9. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata. 2 2-20-10788 Maakohtu otsus ja põhjendused
10. Harju Maakohus rahuldas
11. mai
12. a otsusega hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 33 871.97 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates
13. juulist
14. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt hageja kasuks menetluskulu 15 667.80 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
15. Seoses solidaarvõlgnikest kostjate vastu esitatud hagi rahuldamisega jättis maakohus menetluskulud

§ 162lg 1 ning § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.

6. Maakohus tõi välja, et hagi esitamiselt tuli tasuda riigilõivu vastavalt hagihinnale 1000 eurot, hagi tagamise taotluselt tuli tasuda 50 eurot ning nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagejal lõivud tasutud.

§ 143

p 2 järgi on menetluskuluks mh dokumentaalse tõendi saamise kulu, hageja esitas asjas tõendina asjatundja arvamuse, mille saamisega seoses tekkis kulu arvelt nähtuvalt 1000 eurot (lisanduv 200 eurot on käibemaks, hageja on käibemaksukohustuslane). Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning nendele kulunud aega ning vähendas toimingutele kulunud aega 126.4 tunnilt 97.27 tunnini. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot mõistlikuks. 7. Seega pidas maakohus hageja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kokku 13 617.80 eurot ning hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 15 667.80 eurot (1000 + 50 + 1000 + 13 617.80). Maakohus rahuldas hageja

§ 177lg 4 järgse taotluse.

Apellatsioonkaebus

1. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu summas 15 66.80 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5) ning teha uus otsus, millega vähendada hageja menetluskulusid põhjendatud ja vajaliku suuruseni. Ringkonnakohtu menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
2. Kostjad tõid välja, et arvestades maakohtu otsuse punktis 7 väljendatud seisukohta, et kohustuste rikkumise tuvastamisel ei oma rikkumise põhjus tähendust, ei olnud järelikult hageja poolt
3. septembri
4. a menetlusdokumendis kohustuste rikkumise põhjuse käsitluse esitamine vajalik ega põhjendatud. Samas leidis maakohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel, et kuna hageja seisukoha maht kostja vastusele oli 21 lk ja hageja esitas ka täiendavaid tõendeid, siis puudub põhjus pidada märgitud ajakulu vastuse koostamiseks koos seonduvate toimingutega kokku 31.5 tundi selgelt ülemääraseks. Olukorras, kus kohustuste rikkumise tuvastamisel ei oma rikkumise põhjused tähendust, puudus hagejal vajadus kohustuste rikkumise väidetavaid põhjuseid kohtu ette tuua ja täiendavaid tõendeid esitada. Hageja
5. septembri
6. a arvamusest moodustas käsitlus rikkumise põhjustest pea poole (alates punktist 2.14), mistõttu tulnuks maakohtul hageja poolt menetluslikult ebavajalike väidete ja tõendite esitamist menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada.
7. Kostjad jäid ka muude hageja menetluskulude põhjendatuse osas enda
8. aprilli
9. a menetlusdokumendis esitatud seisukohtade juurde leides, et hageja menetlusdokumentide koostamise kulu on ülepaisutatud. 3 2-20-10788
10. Lisaks märkisid kostjad, et kostjate ja hagejate menetluskulude suurused on väga erinevad: kostjate esindajakulu oli maakohtumenetluses kokku 8103.64 eurot ning hageja esindaja väidetav kulu (v.a riigilõiv) 17 696 eurot, millest maakohus pidas põhjendatuks 13 617.80 eurot, mistõttu on põhjendatud väita, et hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus ei ole maakohtu otsusega välja mõistetud ulatuses

§ 175lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ega vajalik.

Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud.
2. Apellatsioonkaebuse esemest nähtuvalt on maakohtu otsust vaidlustatud ka riigilõivude ja dokumentaalse tõendi saamise kulu osas, kuid apellatsioonkaebuses puuduvad igasugused põhjendused, miks kostjad leiavad, et nad ei pea nende vastu esitatud hagi täieliku rahuldamise korral riigilõivusid või dokumentaalse tõendi saamise kulu vastustajale hüvitama. 14.

§ 175

lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on maakohtu diskretsiooniline otsus, millesse kõrgema astme kohus ei saa reeglina sekkuda. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust põhjalikult kontrollinud ega ole diskretsioonipiire ületanud, seda ei ole apellatsioonkaebuses ka väidetud. Kostjate mittenõustumine maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsusega ei tähenda, et maakohus oleks diskretsioonipiire rikkunud.

1. Kostjate vastuväide hageja
2. septembril
3. a toimingu ajakulule on põhjendamatu, sest hageja hinnangul omas kostjate poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise põhjus olulist tähendust; maakohus ei olnud
4. septembri
5. a menetlusdokumendi koostamise ajaks pooltele avaldanud, et ta ei pea juhatuse liikme kohustuste rikkumise põhjust oluliseks, mistõttu pidas hageja vajalikuks nimetatud asjaolu ja sellega seonduvad põhjendused kohtu ette tuua; kostjad ei ole
6. aprilli
7. a vastuväidetes hageja menetluskulude nimekirjale väitnud, et juhatuse liikme kohustuste rikkumise motiiv ei ole oluline. Lisaks on hageja kostjate poolt juhatuse liikme kohustustuste rikkumise motiivi
8. septembri
9. a arvamuses käsitlenud vaid 1 leheküljel menetlusdokumendi p-s 3 ehk ajakulu kõnealusele toimingule ei olnud suurem kui 1.5 tundi. Muus osas ei ole kostjad konkreetselt välja toonud, millistele menetlustoimingutele kulunud aeg ning miks on üle paisutatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus mõistis solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 14 057.80 eurot ületavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hageja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 14 057.80 eurot ületavas osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Ringkonnakohus märgib, et kuna Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kahjuhüvitise 33 871.97 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates
4. juulist
5. a kuni põhinõude täitmiseni ega osas, millega maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning määras, et kostjatel tuleb solidaarselt tasuda 4 2-20-10788 menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumiseni kuni täitmiseni ning et kohtuotsuse täitmise tagamiseks jääb jõusse
6. oktoobri
7. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 14, 6, 7), jõustus see

§ 456lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata.

Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled menetluskulude kindlaksmääramise üle (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5). 18. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
3. Kolleegiumi hinnangul on kostjate apellatsioonkaebus põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud otsusest nähtub, et maakohus on vähendanud hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aega ning pidanud põhjendatuks ajakulu 126.4 tunni asemel 97.27 tunni ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid leiab ringkonnakohus, et vähendada tuleb hageja
4. septembri
5. a menetlusdokumendi (kd II, tl 34-44) koostamisele kulunud aega. Kõnealuse dokumendi koostamisele on hageja menetluskulude nimekirja järgi kulunud 31.5 tundi, mida maakohus on pidanud täies ulatuses põhjendatuks märkides, et ajakulu ei ole põhjust pidada selgelt ülemääraseks. Arvestades, et käesolevas asjas on hageja esitanud kostjate vastu nõude ÄS § 187 lg 2 alusel, mille põhjendatuse hindamisel ei ole oluline, millistel põhjustel kostjad enda kohustusi rikkusid, ei ole hageja
6. septembri
7. a menetlusdokumendile kulunud aeg põhjendatud ega vajalik osas, milles hageja tõi esile, milline oli kostjate tegelik põhjus loobumast AS-i TERE vastu olevast nõudest (kd II, tl 41-41p). Kõnealune osa moodustab menetlusdokumendist ligi 1 lehekülje. Arvestades hageja dokumendi mahtu (21 lk) ning õiguslikke põhjendusi ca 18 lehekülge, mh teatud refereerimisi, ning kohtupraktikat, mille kohaselt võiks kuluda professionaalsel esindajal 1 lehekülje pikkuse teksti koostamiseks ca 40 minutit, aga ka mitmete lisade komplekteerimist ning keskmisest keerukamat tsiviilasja (juhatuse liikme kohustuse rikkumine), saab pidada hageja
8. septembri
9. a menetlusdokumendile kulunud aega põhjendatuks 20 tunni ulatuses. Seega vähendab ringkonnakohus hageja
10. septembri
11. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega 11.5 tunni võrra (31.5 – 20).
12. Apellatsioonkaebus ei sisalda ülejäänud hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas ringkonnakohtu hinnangul selliseid konkreetseid vastuväiteid, mida maakohus ei oleks kaalunud ning mille alusel saaks asuda kulude vajalikkuse osas maakohtust erinevale seisukohale. Kontrollides maakohtu hinnangut ülejäänud kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud 5 2-20-10788 ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga (mh teatud korduvustega), mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg-st 6 koosmõjus §-ga 659).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele osundab kolleegium, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Samuti ei pea esindajate ajakulu olema menetluse lõikes võrdne (vt nt Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 214-14536, p 17). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 174

lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni

1. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).
2. Seega hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg maakohtus kokku 85.77 tundi (97.27 – 11.5). Kuivõrd hageja esindaja tunnitasule ei ole kostjad vastuväiteid esitanud, saab pidada hageja lepingulise esindaja põhjendatuks tasuks 12 007.80 eurot (85.77 tundi x 140 eurot). Hageja menetluskulude nimekirja järgi ei lisanud esindajakuludele käibemaksu. Arvestades, et maakohus on pidanud põhjendatuks ka hageja tasutud riigilõive ning tõendi saamise kulu, kuulub kokku hüvitamisele 14 057.80 eurot (1000 + 50 + 1000 + 12 007.80), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

23.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6