) § 38 lõikes 1 nõutud andmed, mis on kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks kindlasti vajalikud: kaebuse nõue vastavalt
§-le 37, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu ja kaebuse faktiline põhjendus. Kohus tõi välja, missugused on halduskohtule esitatavad võimalikud nõuded ning palus kaebajal teatada, missuguse nõude ta soovib esitada. Kaebajal tuli selgitada, kas ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-tele 5 ja 8 ning esitada kohtule seda tõendavad dokumendid. Kaebajal tuli kaebus allkirjastada ning tasuda riigilõiv või esitada taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta
–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
lg 1 p 5 ja 7 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ning kaebuse faktiline põhjendus (kaebuse alus). Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (
Nõude ja selle aluse puudumine kaebuses on kaebuse menetlemist takistav puudus. 5. Kohus andis kaebajale võimaluse tuua välja kaebuse nõue ja põhjendused. Kaebaja esitas täiendava avalduse, kuid see ei sisalda 20.09.2022.a määruses küsitud andmeid, s.h ei ole kaebaja välja toonud kaebuse nõuet. Kohus ei saa oletada kaebaja võimalikke nõudeid ja sisustada kaebust üksnes haldusmenetluse dokumentide põhjal, ammugi otsida kaebaja võimalikke nõudeid mitmekümne erineva dokumendi hulgast. Missugused nõuded soovis kaebaja esitada käesolevas kohtuasjas, see kaebaja esitatud avaldustest ei selgu. Kaebaja on kogenud halduskohtumenetluses osaleja ning on korduvalt esitanud halduskohtule kaebusi, mille kohus sai menetlusse võtta ja sisuliselt lahendada. Kaebuse esitamine nii, nagu kaebaja tegi seda praeguses kohtuasjas, rikub kaebaja kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt (
Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (
Seda arvestades ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale veel ühte võimalust nõude korrektseks esitamiseks. 6. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks. 7.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kaebaja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus tõlgendab taotlust nii, et kaebaja soovis esindajat nõuetekohase kaebuse esitamiseks käesolevas kohtuasjas. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on seda halduskohtumenetluses korduvalt näidanud. Näiteks esitas kaebaja ligikaudu samal ajal käesoleva kaebusega kohtuasjas 3-22-1044 kaebuse, milles oli välja toodud kaebuse nõue ja alus ning millele olid lisatud andmed kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.