TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1668 Määruse kuupäev 11.08.2022 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M. Simtsovi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalise
) § 491. Kuni 13.02.2022 kehtinud
redaktsiooni § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping.
§ 491
lg 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha.
§ 491
lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata.
§ 491
lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas,
§ 491
lg 5 kohaselt, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. 9.
§-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
- Viru Vangla asus kohtueelses menetluses seisukohale, et kaebaja oskab oma õiguste kaitsmiseks ehk eestikeelse kahjunõude koostamiseks piisaval määral eesti keelt ning sellest tulenevalt ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelsete kahjunõuete vangla kulul tõlkesse edastamist. 2 3-21-1668
- Kaebaja esitas 06.04.2021 (dateeritud 30.03.2021) vene keelse kahjunõude. Kuna kaebaja keeldus tõlke eest tasumast, ei edastanud vangla kaebaja kahjunõuet vangla kulul tõlkimisse (ette valmistatud dokument 6-16/57-2), sest vanglale teadaolevalt valdab kaebaja piisaval määral eesti keelt, et ta saaks kahjunõude esitada ka eesti keeles. Vangla tegi kaebajale puuduste kõrvaldamise ettepaneku (6-16/57-3), kus andis võimaluse esitada kahjunõude tõlge ning hoiatas, et tõlke esitamata jätmisel kahjunõue tagastatakse. Alles peale seda, kui kaebaja ei olnud puuduseid kõrvaldanud, tagastas vangla kahjunõude läbivaatamatult. Halduskohus nõustub Viru Vanglaga, et selliselt käitudes juhindus vangla kaebaja poolt viidatud kohtuasjades kohtute poolt antud juhistest (vt nt TrtRKK 29.04.
- a k/m 3-21-181 p-d 1820) ning kaebaja esitatud kahjunõue oli olulise puudusega, mis jäi kaebaja poolt kõrvaldamata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vangla on kaebaja kahjunõude tagastanud õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne kahjunõue.
- Kohus selgitab, et seonduvalt kaebuse tagastamisega jätab kohus menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest ja kohtudokumentide tõlkimise kuludest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3