← Eesti

1-20-8668/7

Obsah (7)§ 50870§ 50871§ 386§ 326§ 387§ 171§ 390

1-20-8668 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2022. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8668 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud k

§ 50870

p-st 1 on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus keskkonnavastase kuriteo eest. Käesoleval juhul on isik Soome Vabariigis süüdi tunnistatud ja teda on karistatud nimelt keskkonnavastase kuriteo eest. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei esine

§ 50871nimetatud tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid.

Petri Marko Juhani Mela ilmus isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti.

  1. Petri Marko Juhani Melale üritati pea kahe aasta jooksul edastada määrust tähitud kirjana, mis aga ei õnnestunud. Seejärel edastati talle määrus elektrooniliselt
  2. oktoobril
  3. a, millele Petri Marko Juhani Mela reageeris
  4. oktoobril
  5. a, märkides, te ta ei saa lisatud dokumenti avada. Seepeale edastas maakohus
  6. oktoobril
  7. a isikule määruse sobivas formaadis, mille peale Petri Marko Juhani Mela kinnitas kohtumääruse kättesaamist
  8. novembril
  9. a.
  10. Määruse kättesaamise kinnitusele lisas Petri Marko Juhani Mela palve tühistada või peatada vaidlustatava maakohtu määruse täitmine Eesti Vabariigis või edastada see Soome Vabariigi kohtule, sest ta ei ole Eesti resident ja ei ela enama alates
  11. veebruarist
  12. a Eestis, millisest ajast alates on ta Soome resident ja omab püsivat registreeritud elukohta Soome Vabariigis Lohja linnas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Esiteks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi Petri Marko Juhani Mela määruskaebusena käsitletav e-kiri ei vasta üldse oma sisult ja vormilt määruskaebusele esitatavatele nõuetele

§ 386

mõttes, mis annaks aluse jätta selline määruskaebus käiguta, et isik määruskaebuses esinevad puudused kõrvaldaks, siis olukorras, kus ringkonnakohus jätab isiku määruskaebuse nagunii läbi vaatamata, puudub selleks mõistlik põhjendus ja see pole otstarbekas. 6. Ringkonnakohus jätab Petri Marko Juhani Mela määruskaebuse

§ 326

lg 2 p-st 1 tulenevalt läbi vaatamata, sest möödunud on kaebuse esitamise tähtaeg. 7. Nimelt,

§ 387

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Petri Marko Juhani Mela pidi vaidlustatavast maakohtu määrusest teada saama tegelikult juba

  1. oktoobril
  2. a, mil talle määrus elektrooniliselt edastati, sest samalt e-posti aadressilt, kuhu määrus toimetati, Petri Marko Juhani Mela kohtule
  3. oktoobril
  4. a ka vastas. Seega hiljemalt
  5. oktoobril
  6. a, mil
  7. oktoobri
  8. a kohtumääruse edastamise kirjale isik kirjaga vastas, oli ta vähemalt määrusest teadlikuks saanud ja talle oli loodud vähemalt sellest ajast alates võimalus määrusega tutvumiseks. Lisaks edastati isikule tema taotlusel määrus sobivas formaadis
  9. oktoobril
  10. a, et tal oleks vältimatult võimalik selle sisuga tutvuda. Sellele vaatamata kinnitas isik aga määruse kättesaamist alles
  11. novembril
  12. a. Petri Marko Juhani Mela ei vaevunud aga määruskaebuses selgitama, miks sai ta määruse tema hinnangul kätte alles
  13. novembril
  14. a, kuigi see oli talle kohtu poolt saadetud juba
  15. oktoobril
  16. a (kuid eelduslikult sel hetkel mitte isiku enda poolt edastatud, vaid kohtu poolt välja selgitatud e-posti aadressile, mistõttu saab sellest teada saamist lugeda tuvastatuks hiljemalt
  17. oktoobril, mil isik kirjale ise reageeris) ja
  18. oktoobril
  19. a isikule sobivas formaadis. Petri Marko Juhani Mela vastusest tulenevalt oli ta määrusest teadlik hiljemalt
  20. oktoobril
  21. a. Seega hakkas

§ 171lg-st 1 tulenevalt kaebetähtaeg kulgema hiljemalt alates 20.

oktoobrist

  1. a ja lõppes
  2. novembril
  3. a. Määruskaebus on esitatud aga alles
  4. novembril
  5. a, milliseks ajaks oli kaebetähtaeg möödunud, kuid kaebetähtaja ennistamise taotlust ei ole ringkonnakohtule esitatud. 2

(3)1-20-8668
  1. Kohtupraktikas (Riigikohtu lahendid nr 1-19-8852 ja 1-20-2341) on asutud seisukohale, et kaebetähtaega tuleb arvestada päevast, mil määrus edastatakse adressaadile e-toimiku süsteemi vahendusel. Kusjuures kaebetähtaja algust tuleb arvestada hetkest, mil isikul avaneb võimalus määrusega tutvuda, sõltumata sellest, kas määrus edastatakse e-posti teel või e-toimiku süsteemi kaudu. Sealjuures ei oma määruse kättesaamise kinnitus kaebetähtaja kulgemise alguse kindlakstegemisel tähendust. Seega ei oma kaebetähtaja arvutamise seisukohast tähtsust asjaolu, et Petri Marko Juhani Mela kinnitas määruse kättesaamist alles
  2. novembri
  3. a, kuigi see oli talle elektrooniliselt saadetud juba
  4. oktoobril
  5. a ja
  6. oktoobril
  7. a ta selle juba ka vältimatult kätte sai. 9.

§ 390

lg-st 1 tulenevalt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades
  3. peatükis sätestatud erisusi.

§ 326

lg 2 p 1 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast

§-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd Petri Marko Juhani Mela esitas määruskaebuse pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlus ei esitanud, siis

§ 326

lg 2 p 1 tulenevalt tuleb kohtunikul jätta Petri Marko Juhani Mela määruskaebus läbi vaatamata. Kusjuures märkida tuleb sedagi, et nõuetekohane edasikaebekord oli välja toodud ka vaidlustatavas maakohtu määruses. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 1, 387 lg-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab ringkonnakohus Petri Marko Juhani Mela esitatud määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.