← Eesti

1-22-2240/18

Obsah (4)§ 329§ 349§ 65§ 67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-22-2240 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Kriminaalasi Hardi Pendla süüdistuses

§ 329

ja § 349 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. novembri
  2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Hardi Pendla (isikukood 38702185739) apellatsioon Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Hardi Pendla apellatsioon Tartu Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Tartu Maakohus karistas Hardi Pendlat 09.11.
  6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2240

§ 329

järgi 5 kuu vangistusega, mille hulka luges eelvangistuses viibitud aja 22.12.2021 – 03.03.2022, s.o 2 kuud 9 päeva, mõistes karistuseks 2 kuud 21 päeva vangistust. Maakohus karistas Hardi Pendlat

§ 349

järgi rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 800 eurot.

§ 65lg 2 alusel suurendas maakohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.04.2016.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3183 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 08.11.2022 seisuga 1 aasta 5 kuud 18 päeva, võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 9 päeva vangistust (algusega 09.11.2022) ja rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 800 eurot, mis viiakse täide iseseisvalt. 1.

  1. Sama otsusega mõistis maakohus Hardi Pendlalt menetluskuludena riigi tuludesse narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu katteks 84 eurot, kaitsjale makstud tasu katteks 194,40 eurot ja sundraha 981 eurot. Kohus määras, et Hardi Pendlal tuleb menetluskulud kogusummas 1259,40 eurot tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul nii, et ta tasub igakuiselt 104,95 eurot.
  2. Hardi Pendla esitas 24.11.2022 Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles leiab, et temale mõistetud karistus on ebaõigesti arvestatud. Temale kriminaalasjas nr 1-16-3183 mõistetud ärakandmata 2 aasta 1 kuu 22 päeva pikkuse vangistuse ja käesolevas kriminaalasjas mõistetud 5 kuu pikkuse vangistuse kokkuliitmisel on karistuseks 2 aastat 6 kuud 22 päeva ning kui arvestada kandmise algusajaks 22.11.2021, mil ta viibib vangistuses, peaks karistuse lõppkuupäevaks olema 14.07.
  3. Kokkuleppes aga saadi erinevate liitmiste ja lahutamiste tulemusena liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 15 päeva, mille kandmise algusajaks oli 09.11.
  4. Kui sellest kuupäevast hakata karistuse kandmise algusaega lugema, lõppeks karistus 18.07.
  5. Seega on tegemist neli päeva pikema ajaga, mis halvendab tema olukorda. Hardi Pendla palub see viga parandada. Lisaks vaidlustab ta apellatsioonis temalt ekspertiisikuluna 84 euro väljamõistmise ja leiab, et see tuleb jätta riigi kanda. Nimelt lõpetati kriminaalmenetlus ära selles teo, mille suhtes teostati narkootilise aine ekspertiis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  6. Ringkonnakohus on seisukohal, et Hardi Pendla apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
  7. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  8. peatüki
  9. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  10. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud menetluskulude väljamõistmise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-s 1 sätestatut. Küsimus sellest, kas ekspertiisikulu väljamõistmine on põhjendatud või mitte, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus ei ole pädev seda hindama.
  11. Kuivõrd Hardi Pendlale mõistetud karistus vastab seadusele, on ringkonnakohtul võimalik kontrollida ka karistuse osas vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et maakohus on karistuse mõistnud vastavalt seadusele, mõistes esmalt kuritegude eest üksikkaristused, sh

§ 329

järgi vangistuse, millest on arvestanud maha eelvangistusaja ning viimaks mõistnud liitkaristuse kogumis eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistusega.

§ 65

lg 2 alusel liitkaristust mõistes tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse tegemise kuupäev.

§ 67lg 1 kohaselt arvutatakse vangistuse tähtaega aastates, kuudes ja päevades.

See tähendab, et lugeda ei saa kalendripäevi, vaid aastates arvutatava vangistuse tähtaeg lõppeb viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seejärel tuleb samamoodi arvestada kuud (olenemata sellest, mitu päeva kuus on) ja alles siis arvesse võtta allesjäänud päevad. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 29, 31). Hardi Pendla arvutuskäik ei ole kooskõlas eeltoodud regulatsiooniga. 2
  3. Tartu Maakohtu 09.11.
  4. a otsus karistuse mõistmisel ja menetluskulude väljamõistmisel vastab 08.11.
  5. a kokkuleppele, mille Hardi Pendla koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta jäi maakohtu istungil. Süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et kokkuleppe on temale arusaadav, ta on nõus selle kokkuleppega ning see oli tema enda soov selline kokkulepe sõlmida. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis karistust mõistes või menetluskulusid välja mõistes rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao sätteid või § 339 lõige 1 nõudeid. Seega ei ole Hardi Pendlal KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust vaidlustada karistuse osas ega ka väljamõistetud menetluskulude osas.
  8. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole Hardi Pendlal KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimustes vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.