KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2426 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotl

) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 14.11.2022 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt on taotleja esitanud vanglale 10.09.2022 kahju hüvitamise taotluse, mille lahendamise tähtaeg on möödas ja vastust ei ole. Kaebaja tahab esitada Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse ja vajab selleks riigi õigusabi korras esindajat.
2. Tallinna Halduskohus jättis 15.11.2022 määrusega riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja iseseisvalt läbinud korduvalt kohustuslikke kohtueelseid menetlusi, esitanud kaebuseid ja määruskaebuseid. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Piisab, kui kaebaja toob välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse 3-22-2426 menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p 1 kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus hinnata taotleja majanduslikku seisundit ja maksejõuet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. X esitas määruskaebuse (ringkonnakohtus registreeritud 22.11.2022 ja 25.11.2022) halduskohtu 15.11.2022 määruse peale. Taotlejal on raske puue ja ta on 100% töövõimetu. Taotlejal on kognitiivne defitsiit, mille tõttu ta ei saa korralikult infot hallata, on raskusi mäluga ja tekivad vead. Kuna vastaspooleks on vangla juristid, on taotlejal vaja advokaati, kes analüüsib fakte ja esitab vastuväited vangla väidetele. Määruskaebuse esitaja palub saata koopiad kohtule esitatud dokumentidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1; § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5.

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.

1. Halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotlusele on lisatud X 10.09.2022 kahju hüvitamise taotlus Tallinna Vanglale, millest nähtuvalt ei ole taotleja väidetavalt saanud seitsme kuu jooksul meditsiiniabi, sh ravimeid. Taotluse kohaselt on taotleja raviskeem muutusteta, ta saab kolme ravimit, mis ei aita ega ravi; raske puude tõttu vajab taotleja eritingimusi, mida talle ei võimaldata.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et taotleja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline oma õigusi kaitsma. Isiku võimekus enda õigusi kaitsta sõltub eelkõige vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest ja isiku käitumisest protsessis, mitte tema õigusalastest teadmistest ja asjaolust, et vastaspoolt esindab jurist (nt Riigikohtu 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Taotleja ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi oskab kõige paremini selgitada isik ise. Selline selgitamine ei nõua õigusalaseid teadmisi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotlejal halduskohtumenetluses kaebuste ja määruskaebuste esitamisel arvestatav kogemus. Menetluslikku ebavõrdsust aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta. 8. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2022 määrus muutmata. 2