Obsah (6)

§ 152§ 71§ 124§ 155§ 249§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1411 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti lahkumisettekirj

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 lg 3 kohaselt võib lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks esitada kaebuse halduskohtule 10 päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. Vastav vaidlustamisviide sisaldus ka kaebajale 10.06.2022 tehtud ettekirjutuses Eestist lahkumiseks nr 1052256439 – ettekirjutuses on märgitud, et selle peale on õigus edasi kaevata kümne päeva jooksul Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale arvates ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast. PPA edastatud väljavõttelt nähtub, et kaebaja on omakäeliselt kinnitanud ettekirjutuse kättesaamist selle tegemise päeval, s.o 10.06.
2. Seega hakkas kaebetähtaeg ettekirjutuse vaidlustamiseks kulgema alates 11.06.2022 ning kaebus tuli kohtule esitada hiljemalt 20.06.
3. Kaebusega/esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse pöördumisel 30.06.2022, mis oli ühtlasi ette nähtud ettekirjutuse vabatahtliku täitmise viimaseks päevaks, ületas kaebaja seega kaebetähtaega 10 päeva võrra. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
4. Kaebaja taotles 06.07.2022 kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja selgitab, et kuna ta ei valda eesti keelt, väljastati talle PPA-s venekeelne väljavõte välismaalaste õiguste ja kohustuste kohta, kus puudub teave ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja kohta. PPA hoiatas kaebajat ainult Eestist lahkumise tähtaja 01.07.2022 osas ega selgitanud kaebajale õigust ettekirjutust vaidlustada. PPA keeldus kaebajale 10.06.2022 ülekuulamisprotokolli andmast. Olukord takistas kaebajal ettenähtud tähtaja jooksul edasi kaevata. 8.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Kohtupraktika kohaselt peetakse mõjuvaks põhjuseks selliseid olulisi ja kestvaid objektiivseid takistusi, mis välistavad kaebeõiguse kasutamise (nt RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 12). Selliseks takistuseks võivad olla nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vmt. Kokkuvõttes peaks tegu olema sellise sündmusega, mille tekkimist ja kulgu isik ise vahetult mõjutada ei saa. Üksnes erandjuhtudel saaks tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla tulla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes. Siiski ei saa ka sel juhul tähtaja ületamine olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 19; RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17).
2. Kaebaja tugineb ennistamise taotluses eelkõige sellele, et ta ei saanud eestikeelsest ettekirjutusest aru ja talle ei selgitatud tema õigust ettekirjutust vaidlustada ega ka vaidlustamise korda. Samas nähtub ettekirjutusest, et selle sisu ja tagajärgi selgitati kaebajale arusaadavas keeles. Ettekirjutuses on selgitatud ka selle vaidlustamise korda. Kaebaja selgitustest nähtub, et talle oli arusaadav nii ettekirjutuses sisaldunud kohustus Eestist lahkuda kui ka selleks ette nähtud tähtaeg. Kaebaja ei saanud jääda ootama vastava kuupäeva saabumist lootuses, et teda seejärel Eestist välja ei saadeta või ettekirjutuse õiguslik mõju lakkab. Kaebaja ei saanud eeldada, et kaebuse ettekirjutuse peale võib esitada suvalises korras määramata aja jooksul. Kui kaebajal oli ettekirjutuse vaidlustamise osas arusaamatusi, pidanuks ta ise olema hoolikas ja astuma koheselt samme selle välja selgitamiseks. 2

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

13. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

1. Kohus kohaldas 01.07.2022 määrusega esialgset õiguskaitset ajutiselt kuni 08.07.2022 ja selgitas määruses PPA õigust esitada oma seisukoht esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Kuna PPA vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, ei rakendu praegusel juhul 01.07.2022 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Seega lahendab kohus käesoleva määrusega kaebaja 30.06.2022 esialgse õiguskaitse taotluse osas, mis puudutab perioodi alates 09.07.
2. 15.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohtu hinnangul pole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamiseks, mis on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja mille kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse alates 09.07.2022 rahuldamata. Menetluslikud küsimused 16. Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, tuleb tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada (

§ 104lg 5 p 4).

Kaebajal tuleb viivitamatult kohtule teatada, millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada. Kohus ei tagasta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot, kuna kohus on esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadanud. (allkirjastatud digitaalselt) 3