← Eesti

3-22-1647/47

Obsah (4)§ 36§ 361§ 29§ 362

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1647 Po

) alusel. 2. PPA esitas 03.08.2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kuna esinevad

§ 36¹ lg 2 pdes 1, 2, 4 ja 5 sätestatud alused.

Menetlustoimingutel selgitas isik, et algselt proovis ta minna 3-22-1647 Soome, kuid loobus sellest ja liikus Peterburist hoopis Eestisse. Isik kinnitas, et nad saabusid koos kaaslasega Eestisse, ujudes üle Narva jõe Peipsi järve lähedal, ning liikusid jalgsi edasi Kauksisse ja sealt bussiga Tartu kaudu Valka. Väidetavalt soovisid nad pääseda Venemaast võimalikult kaugele ja taotleda rahvusvahelist kaitset. Isik on toonud rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja, et Vene Föderatsioonis ei ole piisavalt vabadust ja teda süüdistati alusetult ning ei lubatud vabalt lahkuda. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta vajavad PPA hinnangul täiendavat täpsustamist, sest tema esialgsetest ütlustest nähtub, et ta lahkus Venemaalt ja on viibinud pikka aega Koreas, misjärel pöördus tagasi Venemaale ning otsustas tulla Eestisse, kui tal ei õnnestunud minna uuesti Koreasse ja Soome. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest isik oli pigem lahkumas Eestist ja esitas kohe pärast politseiga kohtumist varjupaigataotluse. Samuti on isik selgitanud, et on töötanud piirivalvurina ja tunneb seadust, kuid pole väidetavalt täpsemalt uurinud, kuidas saab taotleda rahvusvahelist kaitset. Arvestades isiku selgitusi, et algselt soovis ta minna Koreasse ja Soome, on alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. PPA hinnangul esineb isiku põgenemise oht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 3. Tartu Halduskohus rahuldas 03.08.2022 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.10.2022 (k.a). Halduskohus tegi kirjeldava ja põhjendava osaga määruse 04.08.2022, mille kohaselt on isikusamasus tuvastatud isiku enda ütluste järgi ning seega ei saa PPA-l ega kohtul olla ka kindlust tema isikusamasuses ega järelikult ka kodakondsuses. Pelgalt vene keele rääkimine emakeelena ei anna alust järeldada Vene Föderatsiooni kodakondsust. Seega on täidetud

§ 361lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamise eeldus.

Kohus möönis, et teadaolevat informatsiooni arvestades on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. PPA taotluse kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väljaselgitamist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb tagakiusamine ja väidetav oht Venemaa Föderatsioonis. Kogutud tõenditest ja selgitustest ilmneb, et isikud ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi kohe Eestisse jõudes, vaid alles siis, kui puutusid Valga bussijaamas kokku politseiametnikega ning neile selgus, et edasine liikumine on takistatud ja on võimalus päritoluriiki tagasisaatmiseks. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada ka isiku eelneva käitumisega. Taotlusele lisatud tõenditest ja esitatud selgitustest ilmneb, et isik on eelnevalt soovinud Venemaalt lahkuda Lõuna-Koreasse ja Soome, kuid ebaõnnestunult, samuti viitas tema teekond Eestis soovile siit lahkuda. Praegusel juhul ei ole isik kohe Eestisse jõudes otsinud kontakti politseiga, et viivituseta esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, vaid on liikunud sadu kilomeetreid Vasknarvast, peatudes Kauksis ja Tartus, suundudes Valka, kus väidetavalt sooviti politseiga ühendust võtta. Jääb arusaamatuks, miks tõsise soovi korral rahvusvahelist kaitset saada ei püüdnud isik vajalikku kontakti luua esimeses asustatud punktis või vähemalt Tartus, mis linna suurust silmas pidades ei saanud jätta kahtlust, et politseiga ühenduse võtmine on võimalik. Isik ei selgitanud veenvalt soovi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis võimalikult varakult. 2

(7)3-22-1647 Kohtul puudus sarnaselt PPA-ga veendumus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks puudutatud isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Puudutatud isikul ei ole Eestis perekondlikke sidemeid ega elupaika. Isik kinnitas küll rahaliste vahendite olemasolu, mis võimaldaks endale korterit üürida, kuid kohtu hinnangul ei veena ülaltoodu, et võimalus elada ajutiselt üürikorteris oleks piisav abinõu isiku kättesaadavuse tagamiseks. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.

  1. Puudutatud isik esitas 26.08.2022 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 04.08.2022 määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada isik kinnipidamiskeskusest.
  2. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.09.2022 puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.08.2022 määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Tartu Halduskohus on piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohusnõustus halduskohtu põhjendustega. Puudutatud isik ei ole esitanud PPA-le usaldusväärseid tõendeid enda isiku ja kodakondsuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas PPA piisavalt, milliseid andmeid on vaja kontrollida ja välja selgitada seoses rahvusvahelise kaitse menetlusega ning halduskohus nõustus põhjendatult PPA-ga. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükanud puudutatud isik ümber halduskohtu seisukohta põgenemisohu esinemise kohta.
  3. PPA esitas 26.09.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks kinnipidamiskeskuses

§ 362

lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.10.2022 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.02.2023 (kaasa arvatud). Kuigi isikusamasus on kohtumääruse tegemise ajaks tuvastatud, ei tähenda see, et isiku põgenemise oht oleks kadunud ja rahvusvahelise kaitse menetlus lõppenud kõigi vajalike asjaolude väljaselgitamisega. Ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.

PPA taotluse kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses jätkuvalt väljaselgitamist ja kontrollimist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud ning see, milles seisneb tagakiusamine ja väidetav oht Venemaa Föderatsioonis. Isiku ütlused erinevate seletuses nimetatud intsidentide kohta ei ole veenvalt tõendatud ning väited vabaduste puudumise kohta riigis on üldsõnalised. Isik on 09.09.2022 esitanud PPA-le hulga faile, mis tuleb tõlkida ja läbi töötada. Lisaks on isik avaldanud, et soovib esitada veel täiendavaid materjale, kuid taotluse esitamise seisuga ei ole seda veel teinud. Materjalide pinnalt on kohtumääruse tegemise ajal teada üksnes see, et PPA-l on Venemaa piirivalve kirjad, mille kohaselt on puudutatud isik Venemaal alates 23.12.2021 tagaotsitav kahtlustatavana seksuaalkuriteos. Kas tegu on tagakiusamisega või on taotleja teo toime 3

(7)3-22-1647 pannud, vajab välja selgitamist. Teada on, et isik on Venemaal olnud sarnase süüteo eest vanglas. PPA selgituste kohaselt on isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus pooleli, korraldatud on üks intervjuu ja järgmine intervjuu on planeeritud 04.10.2022. Kuna varjupaigataotlus vajab põhjalikku hindamist, peab isik olema PPA-le asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Samuti peab ta olema kättesaadav juhuks, kui tema varjupaigataotlus osutub põhjendamatuks ja ta otsustatakse Eestist välja saata. Puudutatud isik ei aita kaasa asjaolude välja selgitamisele, viited interneti kasutamise puudumisele ei ole asjakohased. Taotluses tuginetakse ka

§ 361lg 2 p-le 5.

Asjas kogutud tõenditest ja selgitustest ilmneb, et isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse jõudes, vaid alles pärast mõningast liikumist Eestis, kui puutus kokku Valga bussijaamas politseiametnikega ning isikule selgus, et edasine liikumine on takistatud ja on võimalus päritoluriiki tagasisaatmiseks. Peale isiku enda ütluste ei kinnita miski seda, et ta tegelikult soovis minna tagasi Tartusse. Need asjaolud vajavad veel selgitamist. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Kuna isikul puudub elukoht ning isiku suhtes puudub usaldus, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Haldusmenetluse kestust ei saa pidada põhjendamatuks tulenevalt Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ning sellest tulenevast PPA suuremast halduskoormusest. Isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta vajavad kontrollimist. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus puudutatud isiku turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. X esitas 15.10.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määrus, teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja jätta rahuldamata PPA 26.09.2022 loataotlus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isiku kinnipidamistähtaja pikendamise vajadust ei ole piisavalt põhjendatud, samuti ei ole põhjendatud põgenemisohtu. Isikul oli piisavalt aega, raha ja võimalusi, et põgeneda, kuid ta ei teinud seda, vaid viibis avalikus kohas hilisel ajal piiriäärses linnas. Eeltoodu viitab sellele, et isik ei soovinud põgeneda. Puudutatud isik ei nõustu, et esineb alus tema kinnipidamiseks

§ 361lg 2 p 4 alusel.

Isik oleks vastustajale kättesaadav ka näiteks varjupaigakeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. Puudutatud isik ei riku kaasaaitamiskohustust, vaid soovib kaasa aidata asjaolude väljaselgitamisele, kuid PPA ei luba interneti kasutamist ja täiendavate tõendite esitamist. Kinnipidamine

§ 361lg 2 p 5 alusel ei ole põhjendatud.

Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitatud väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik ei nõustu kohtuga, et ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse jõudes, vaid alles pärast mõningast liikumist Eestis. Isik on selgitanud, miks ta liikus Tartust Valka. Valgast Tartusse tagasi oli ta sunnitud liikuma just seetõttu, et esitada varjupaigataotlus, mis kinnitab isiku tahet seadustada Eestis viibimine. 4

(7)3-22-1647 Puudutatud isiku jätkuval kinnipidamisel tuleb temale tekkivat üha intensiivsemat riivet kaaluda vabaduse võtmise põhjustega. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. Halduskohus ei ole puudutatud isikuga seotud asjaolusid hinnanud õigesti. 9. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus on põgenemisohu hindamisel arvestanud isiku selgitusi haldusmenetluses ja kohtus ning põhjendanud, miks on PPA kahtlus põgenemise kohta õige. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mida halduskohus pole arvesse võtnud. Põgenemisohtu hinnates arvestas PPA muu hulgas sellega, et isik on juba varem teises riigis taotlenud rahvusvahelist kaitset ning väidetavalt selle saanud, kuid pöördunud pärast väidetavalt kaitse saamist vabatahtlikult tagasi riiki, mille eest kaitset taotles. Samuti arvestas PPA isiku väidetega, et enne Eestisse saabumist tutvus ta kehtiva korraga rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise osas ja planeeris põhjalikult teekonda. Seda arvestades jääb arusaamatuks, miks isik ei esitanud oma rahvusvahelise kaitse taotlust PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Samuti ei ole õige väide, et PPA ei ole toonud välja menetluslikke asjaolusid, mis vajavad kontrollimist ega selgitanud, milliseid menetlustoiminguid puudutatud isikuga plaanitakse teha. Asjaolud, mis puudutavad

§ 361

lg 2 punkti 5 ja põgenemisohtu, on leidnud kinnitamist Tartu Halduskohtu 04.08.2022 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2022 määrustes. Riigikohus on 18.10.2022 määrusega jätnud määruskaebuse menetlusse võtmata ning seega ei kuulu enam vaidluse alla

§ 361lg 2 p 5 rakendamine ja põgenemisoht.

Põgenemisoht ei ole ära langenud. Isikuga seotud asjaolud kogumis on vaja välja selgitada. Puudutatud isiku esitatud materjalid vajavad tõlkimist ja läbi töötamist. PPA-l tuleb välja selgitada, kas tegu on puudutatud isiku tagakiusamisega. Seonduvalt interneti kasutamise võimalusega on halduskohtu määruses selgelt välja toodud, et PPA-le tuleb anda tõendite asukohast teada. PPA ei ole tõendite edastamist takistanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 10.

§ 361

lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punkt b.

§ 361

lg 2 p 5 võimaldab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

§ 361

lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud loetletud VSS §-s

  1. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh juhul, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
  2. Kohtud leidsid varasemates lahendites, et eksisteerib oht, et puudutatud isik põgeneb ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei olnud põhjendatud, sest isikul puudub Eestis 5

(7)3-22-1647 elukoht (Tartu Halduskohtu 04.08.2022 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2022 määrused praeguses asjas). Määruskaebuse kohaselt oleks puudutatud isik menetluses kättesaadav ka varjupaigakeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku põgenemise oht ära langenud. Isiku sellekohased seletused ei veena vastupidises. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et põgenemisohtu ei saa järeldada üksnes ebaseadusliku piiriületuse faktist. Praegusel juhul kinnitavad ringkonnakohtule puudutatud isiku põgenemisohtu lisaks ebaseaduslikule piiriületamisele ka isiku vastuolulised ütlused, miks ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isiku ütlused kinnitavad, et isiku soov ei olnud jääda Eestisse, vaid siit lahkuda. Määruskaebuse väited ei lükka kohtu veendumust ümber. Isiku käitumine viitab sellele, et tema sihtriik ei olnud Eesti. PPA arvestas isiku väidetega, et enne Eestisse saabumist tutvus isik rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise korraga ja planeeris põhjalikult teekonda. See seab kahtluse alla isiku selgitused, et tema Eesti-sisese teekonna eesmärk oli esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus. Majutusasutus, kust puudutatud isik väidetavalt migratsioonibüroo kohta infot küsis (29.09.2022 istungil antud selgitused), asub Valga politseijaoskonnast ca 270 m kaugusel. Kuna puudutatud isik sinna ei läinud, vaid otsustas öösel minna hoopis bussijaama, siis on põhjendatud alus arvata, et isiku soov ei olnud esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust ning isiku ülejäänud selgitused tema teekonna põhjuste kohta Vasknarvast läbi Kauksi Tartusse, Tartust Valka ja omakorda soovist minna Valgast Tartusse eesmärgiga esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, on ebausutavad. 02.08.2022 selgitustes (PPA 03.08.2022 taotluse lisa nr 4) väidab isik, et sõitis kaaslasega Valka, sest tundus, et see on suur linn, kus ennast piirivalvele üle anda. Samas oli puudutatud isik Valga bussijaamas kell 3.30 öösel väidetava eesmärgiga Tartusse tagasi sõita ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus. Need selgitused ei ole usutavad. Ei ole välistatud, et puudutatud isik soovis tegelikult lahkuda Valga bussijaama juures asuvast raudteejaamast rongiga liinil Valga-Lugaži-Riia, mis väljub Valgast kell 5.13 (http://visit.valka.lv/ee/liiklus/rongiliiklus-). Halduskohus leidis õigesti, et ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.

Põgenemise oht ei ole väike. Seega on halduskohus õigesti rahuldanud PPA taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks. Puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine on vajalik

§ 361

lg 2 p 4 alusel, et tagada, et puudutatud isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks. Puudutatud isik paigutati kinnipidamiskeskusesse 03.08.2022. Seega on ta seal praeguseks viibinud kolm ja pool kuud. Sellise kestusega kinnipidamist ei saa pidada praegusel juhul ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel on ebaselge eelkõige see, kas isikut kiusati tema päritoluriigis taga ning kas see oli ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise tegelik põhjus. PPA on selgitanud, et kontrollimist vajab asjaolu, et puudutatud isik on Venemaal alates 23.12.2021 tagaotsitav kahtlustatavana seksuaalkuriteos. Seega tuleb PPA-l välja selgitada, kas tegu on isiku tagakiusamisega või on taotleja kuriteo toime pannud. Samuti on PPA-l on vaja tõlkida puudutatud isiku esitatud võõrkeelsed materjalid, misjärel tuleb PPAl otsustada, kas need ka menetluses tähtsust omavad ja kas need on usaldusväärsed. Isik peab PPA-le olema menetluse jooksul kättesaadav temalt selgituste saamiseks, aga ka selleks, et vajadusel koguda täiendavaid tõendeid, mille asukohta võib teada puudutatud isik. 6

(7)3-22-1647 Seega ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamise hetkel puudutatud isiku kinnipidamist ebaproportsionaalseks ega ülemääraseks meetmeks, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
  1. Vaidlustatud kohtumääruse p-s 8 leidis halduskohus, et kuna isikul puudub koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ja kust ta võiks ennast registreerimas käia ning isiku suhtes puudub usaldus, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul peab otsustus leebemate järelevalvemeetmete kohaldamata jätmise üle lähtuma hinnangust isiku põgenemisohule, mitte PPA usaldusest isiku suhtes. Põgenemisohu olemasolu või selle puudumist hinnatakse menetluses esitatud tõenditele tuginedes. Usaldus on subjektiivne kriteerium. Haldusorgan ega halduskohus ei saa teha ühtki otsustust subjektiivsetest hinnangutest lähtudes, vaid üksnes objektiivse hinnangu alusel. See asjaolu aga ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks. II
  2. Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule 03.11.2022 taotluse, milles ta palub võimaldada talle esialgse õiguskaitse korras tasuta riigi õigusabi advokaadibüroo Lindeberg poolt. Ringkonnakohus mõistab seda taotlusena riigi õigusabi korras määratud esindaja asendamiseks teise advokaadiga. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega. Uus riigi õigusabi osutaja nimetatakse kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel RÕS §-s 18 sätestatud korras. Sellisel juhul otsustab kohus, prokuratuur või uurimisasutus endisele riigi õigusabi osutajale hüvitatava riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruse. Kohus kõrvaldab riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus võib eelnevalt nõuda riigi õigusabi saajalt ja advokaadilt selgituse esitamist. Kohus edastab advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks (RÕS § 20 lg 31 ). Kui isikule on määratud riigi õigusabi korras advokaat, ei ole isikul õigust tema volitusi niisama tagasi võtta, vaid selleks peavad esinema konkreetsed põhjused (Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2021 määrus asjas nr 3-19-823, p 16).
  3. Riigi õigusabi osutaja vahetamise taotlus pole põhjendatud. Ringkonnakohtule ei nähtu, et puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja oleks käitunud asjatundmatult või hooletult. Ka taotluses ei ole välja toodud, mis põhjustel on riigi õigusabi osutaja vahetamine vajalik. Puudutatud isiku esindaja on esitanud tähtaegse määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määruse vaidlustamiseks. Ringkonnakohtul on võimalik kontrollida halduskohtu määruse õigsust, olemata seotud määruskaebuse koostanud advokaadi väidetega.
  4. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Taotlus riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks jääb rahuldamata.
  5. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.