← Eesti

3-21-2069/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2069 Haldusasi X kaeb

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. PPA 02.07.2021 otsus on tervikuna õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus analüüsib esmalt rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise õiguspärasust (I), seejärel lahkumisettekirjutuse (II) ning sissesõidukeelu õiguspärasust (III). Lõpuks jagab kohus menetluskulud (IV) I
  2. Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL1 nimetatud viiest põhjusest ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Euroopa Kohus on pagulasena tunnustamise osas märkinud, et isik peab tema päritoluriigis esinevate asjaolude tõttu põhjendatult kartma enda tagakiusamist vähemalt ühel direktiivis 2011/95/EL ja Genfi konventsioonis2 nimetatud viiest põhjusest (kohtuotsus Salahadin Abdulla jt, C-175/08, C-176/08, C-178/08 ja C-179/08, punktid 56 ja 57). Vaidlust ei ole, et homoseksuaalsus on kriminaalkorras karistatav eluaegse vangistusega ja kaebaja taotlust tuleb seega hinnata sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel (vt ka Euroopa Kohtu otsus C-199/12, punkt 49).
  3. Sarnaselt haldusasjale nr 3-20-2001 on ka praegusel juhul vaidluse all küsimus, kas kaebaja väiteid oma homoseksuaalsuse kohta saab lugeda usutavaks või kas on usutav, et homoseksuaalsust omistab kaebajale tema väidetav tagakiusaja. Kui vastus neile küsimustele on eitav, ei ole alust järelduseks, et kaebajat ähvardab Ugandasse tagasipöördumisel tagakius, mis kaebaja väidete kohaselt saab Ugandas osaks geidele. Kohus nõustub aga PPA-ga, et kaebaja ütlused on ebausaldusväärsed ja asjas muutuvad ning ütlusi kogumis hinnates on õige järeldus, et kaebaja ütlused on ebausaldusväärsed ning nende alusel ei saa asuda seisukohale, et ta on homoseksuaal. Samuti ei anna kaebaja ütlused alust järeldusele, et kaebajat võiks homoseksuaaliks pidada teised Ugandas elavad isikud. Seda järeldust ei muuda Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsuses 3-20-2001 toodud järeldused, kuivõrd pärast menetluse uuendamist antud kaebaja selgitused üksnes süvendavad ütlustes esinevaid vastuolusid.
  4. PPA 02.07.2021 otsus tugineb VRKS § 201 punktidel 2 ja
  5. Nimetatud sätete kohaselt loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks ning rahvusvahelise kaitse andmisest keeldutakse, kui 1) taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (punkt 2); või taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (punkt 7). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule. 2 Pagulasseisundi konventsioon (vastu võetud 27.07.1951) 2

(13)
  1. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esineb VRKS § 201 punktis 7 sätestatud asjaolu, kuna kaebaja ei esitanud Eestis esmakordsel viibimisel rahvusvahelise kaitse taotlust (vaidlustatud otsuse punkt 1.3.1.2). Kohus jääb varem väljendatud seisukoha juurde, mis puudutab kaebaja ütluste ebausaldusväärsust seoses Euroopasse ja Hollandisse saabumisega ning nende osas ei ole kaebaja ka mõislikku selgitust andnud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsuse nr 3-20-2001 punkt 17). Täiendavalt peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist: 12.
  2. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlusest nähtub, et enne Eestisse saabumist viibis ta Soomes, Saksamaal ja Hollandis
  3. Ka kaebaja passist nähtub, et ta sisenes Euroopasse 27.08.2019 Soome Vantaa lennujaama kaudu
  4. Rahvusvahelise kaitse ning sellega paralleelselt toimunud väljasaatmise menetluses on aga kaebaja kirjeldanud oma reisiteekonda kolmel viisil. Esiteks Uganda-Saksamaa-Holland, seejärel Uganda-Türgi-Saksamaa-Holland ning Uganda-TürgiSoome-Holland
  5. Hollandis tõi kaebaja välja oma reisiteekonnaks aga hoopis Uganda-TürgiSoome-Eesti-Holland
  6. 17.07.2020 vestlusel märkis kaebaja, et varasemalt kaebaja Türgit ei maininud, kuna küsiti vaid Euroopa kohta
  7. Et Ugandast liiguti otse Saksamaale, kinnitas kaebaja nt 12.03.2020 omakäelises avalduses8, 19.06.20219 ja 17.07.202010 vestluses. Seejuures ei ole vastused antud küsimustele, mis puudutavad Euroopat. Nt 17.07.2020 küsiti kaebajalt, kuidas ja kuhu te Ugandast lahkusite ning kaebaja vastas, et ta läks ühe lennukiga Ugandast Saksamaale ja Saksamaalt teise lennukiga Hollandisse. Seega tegemist oli avatud küsimusega ning see võimaldas kirjeldada reaalset reisiteekonda ning anda tõeseid ütlusi, mis VRKS §-st 11 tulenevalt on kaebaja kohustus. Arvestades asjaolu, et tegemist oli kaebaja esmase reisiga, siis ei saa jätta selliseid vastuolusid tähelepanuta. Kohtu hinnangul on põgenemine koduriigist selline sündmus, et selle üksikasjad on meeles. Vaatamata sellele on kaebaja vastused ebatäpsed. 12.
  8. Enne Eestile üleandmist esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse Hollandis, kus ta tõi välja, et tema reisiteekond oli lennukiga Soome, Soomest laevaga Eestisse ning Eestist lennukiga Hollandisse
  9. Hollandile antud teave kattub Eestist kogutud teabega, mille kohaselt kaebaja saabus 27.08.2019 Helsingisse, liikus sealt laevaga Eestisse
  10. Seejuures on tähelepanuväärne, et ka 01.07.2021 antud vestlusel13 väitis kaebaja, et tema reisiteekond oli Uganda-Türgi-SoomeHolland. Kuigi 01.07.2021 vestlusel ei maini kaebaja Eestit, siis nähtub Hollandist saabunud teabest, et kaebaja mainis, et ta lahkus Soomest laevaga Eestisse, kus ta osales konverentsil, mis puudutab laste õigusi ning inimõigusi Eestis
  11. Kohtu hinnangul saab kaebaja eelnevatest ütlustest järeldada, et kaebaja on rahvusvahelise kaitse menetluses andnud teadvalt valeütlusi ning tema väiteid reisiteekonnast ei saa pidada usaldusväärseks. Sel põhjusel ei nõustu kohus kaebuses esitatud väitega, mille kohaselt ei pruukinud kaebaja uimastamise tõttu oma reisiteekonda detailselt mäletada. Vastuseks PPA küsimusele, miks Hollandis antud ütlused ja Eestis antud ütlused reisiteekonna kohta on vastuolulised, vastas kaebaja, et Hollandi ametnik ei hoolinud tema jutust
  12. Arvestades asjaolu, et Hollandi ametniku kirjapandu kattub andmebaasidega ning 3 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa
  13. Ibid. 5 Vt ka kaebuse vastuse lisa 7, küsimus
  14. 6 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa
  15. 7 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 10, küsimus
  16. 8 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 2, lk
  17. 9 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 5, küsimus
  18. 10 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 10, küsimus
  19. 11 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa
  20. 12 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa
  21. 13 Kaebuse vastuse lisa 13, küsimus
  22. 14 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa
  23. 15 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 5, küsimus
  24. 4 3
(13)osaliselt ka kaebaja enda antud ütlustega 01.07.202116, siis ei saa pidada usutavaks, et Hollandi ametivõimud ei hoolinud kaebaja ütlustest või need võiksid olla väärad. 12.
  1. Põhjendatud on PPA 02.07.2021 otsuses toodud seisukoht, et kui taotleja väitis Hollandis, et ta reisis laevaga Eestisse ja viibis siin kokku 3 päeva ning osales konverentsil, siis PPA-le andis taotleja teistsugust informatsiooni nagu näiteks, et kuna ta oli Hollandis sisemiselt nii läbi, siis ta ei mäleta, kas ta üldse Hollandis varjupaika palus
  2. Kui taotleja oleks Hollandis sisemiselt nii läbi olnud, ei oleks ta tõenäoliselt kirjeldanud Hollandi ametivõimudele, kuidas ta osales Eestis konverentsil. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja rääkis Hollandi ametivõimudele loo, mis kattub piiriületuse andmetega, kuid Eestis olles moonutas oma Euroopasse saabumise asjaolud täielikult. 12.
  3. Kaebaja Hollandis antud ütlused ning 01.07.2021 antud ütlused Eestis kummutavad kaebuses esitatud väite, et kaebaja ei pruukinud täpselt aru saada, kuhu ja mis lennujaama ta parajasti lendas. Kaebaja ütlused, et ta ei saanud oma reisteekonnast aru, muudab ebausutavaks ka kaebaja haridustase. Kaebaja omandas keskhariduse X-is18, mis on Uganda vanim kool ning mille haridust Ugandas hinnatakse kõrgelt
  4. Ka X Ülikool, kus kaebaja õpinguid jätkas, on Uganda suurim ja vanim kõrgkool
  5. Seega arvestades kaebaja haridusteed on eluliselt ebausutav, et ta ei mõistnud oma reisiteekonda21 või ei saanud aru. Kaebaja näol on Uganda mõistes tegemist tavapärasest kõrgemalt haritud inimesega. 12.
  6. Reisiteekonnaga seoses on tähtsust omav ka G seonduv. PPA küsis kaebajalt, kes G on ning kaebaja vastas, et ei ole teada kunagi kohanud22 ning ta reisis üksi
  7. Pärast menetluse uuendamist küsis PPA kaebajalt uuesti, kas kaebaja tunneb G
  8. Siis vastas kaebaja aga järgmiselt: „G kes? Tema on keegi, kes suhtles minu nõbu õega ja aitas korraldada paberimajandust reisi jaoks.“. PPA tõi selle vastuolu välja ka arvamuste ja vastuväidete vestlusel, kus kaebaja aga tõi välja, et kuna tegemist oli kahe erineva küsimusega, siis sellest tingitult on ka vastused erinevad. Kohus ei pea kaebaja väidet ütluste erinevusest usutavaks, kuna esmakordselt küsis PPA kaebajalt, et kes on G. See oleks eeldanudki vastust, mille kaebaja andis 13.05.2021 vestlusel
  9. PPA andmetest nähtub, et ka G sõitis koos kaebajaga sama laevaga Soomest Eestisse, mistõttu peab kohus usutavaks, et kaebaja sisenes Euroopasse Soomest, liikus seejärel Eestisse ning Eestist Hollandisse. Ehkki PPA ei ole seda eraldi välja toonud, siis jäi kohtule täiendavalt silma vastuolu, kus kaebaja väitis 13.05.2021 vestlusel, et ta nägi ja kohtus temaga [G] Ugandas, kui ta aitas kaebajal pabereid korda ajada
  10. 12.
  11. Seega on PPA 02.07.2021 otsus õiguspärane osas, milles PPA leidis, et kaebaja taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 punkti 7 alusel. Lisaks on eelnevad vastuolud ka sellised, mis kinnitavad VRKS § 201 punktis 2 sätestatud aluse esinemist, kuivõrd ei saa olla vaidlust, et ütlused oma reisiteekonna kohta on teadvalt valeütlused. 16 Kaebuse vastuse lisa 13, küsimus
  12. Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa
  13. 18 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 5, küsimus
  14. 19 xxxxxxxx 20 xxxxxxxx 21 Vt ka Tallinna Halduskohtu 07.12.2020 kohtuistungi protokoll kell 14:15:44, lk
  15. 22 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 10, küsimus
  16. 23 Tallinna Halduskohtu 07.12.2020 istungi protokoll, helisalvestis 14:19:
  17. 24 Kaebuse vastuse lisa 3, küsimus
  18. 25 Ibid., 26 PPA kaebuse vastuse lisa 3, küsimus
  19. 17 4
(13)
  1. Rahvusvahelise kaitse taotleja seksuaalne identiteet sõltub sellest, kuidas ta ise end määratleb
  2. Kui rahvusvahelise kaitse taotlus põhineb väitel, et taotleja on gei – nagu praeguses asjas –, on taotleja väited enda seksuaalse sättumuse kohta menetluse lähtepunktiks. Rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvituste vältimiseks tuleb siiski haldusorganil ja kohtul hinnata muu hulgas seda, kas taotleja ütlused oma seksuaalse sättumuse kohta on loogilised ja usutavad ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, samuti teha kindlaks taotleja üldine usaldusväärsus (vt täpsemalt Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990, p-d 16–21 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika; vt ka VRKS § 11 lg 2 ja § 18 lgd 2, 4 ning direktiivi 2011/95/EL art 4 ning Euroopa Kohtu 25.01.2018 otsus C-473/16, punkt 33). Erialakirjanduses on peetud seksuaalse orientatsiooni väite usaldusväärsuse kindlakstegemisel oluliseks taotleja intervjueerimist ja suunamist tema eneseleidmise protsessi kirjeldamisel. Intervjuu läbiviimisel ei tohiks lähtuda stereotüüpidest, vaid isikust ja temaga seotud asjaoludest; lähtuda tuleks isiku identiteedist, mitte tema (varasemast) seksuaalsest käitumisest; eelistada tuleks mitmete intervjuude läbiviimist, et tekitada taotlejas usaldust küsitleja vastu ja aidata nii kaasa taotleja n-ö avanemisele; taotleja käitumist intervjuul tuleb hinnata tema võimaliku usaldamatuse, häbi, ebakindluse, vaimse seisundi jmt kontekstis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2021 otsus nr 3-19-990, p 16).
  3. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsuse punktis 13 välja toodud kokkuvõttega kaebaja ütlustest ning ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Küll aga ei saa nendest ütlustest teha järeldust, et kaebaja on gei ning et antud ütlused peegeldavad reaalset olukorda, kuna kaebaja antud ütlused geiks olemisest on stereotüüpsed ja samuti on vastuolud kaebaja ütluste ja päritoluriigi info vahel. Kohus möönab, et kaebaja ja tema väidetav poiss-sõber olid head sõbrad, kes õppisid üheskoos, mistõttu võisid tekkida ka klassierisusest tingitud konfliktid sõbra isaga.
  4. Kaebaja on saanud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolusid selgitada kokku vähemalt 7 intervjuul28, millele tuleb lisada täiendavalt Tallinna Halduskohtu 07.12.2020 ja 17.12.2021 ning Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 kohtuistungitel antud selgitused.
  5. Kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadust hinnati tema seksuaalse sättumuse alusel ning kohus nõustub nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohaga, mille kohaselt jõuab iga isik enda seksuaalsete eelistusteni erineva ajaga ning võimalik ei ole välja tuua ühtset mustrit, kuidas samasoolisi suhteid eelistavad inimesed äratundmiseni jõuavad. Praegusel juhul ei heidagi PPA kaebajale ette, kuidas kaebaja väidetava eneseaktsepteerimiseni jõudis, kuid arvestades asjaolusid kogumis ning kaebaja kirjeldatud väidatavaid õõvastavaid sündmusi Hollandis, siis arvestades kultuuriruumi, kust kaebaja tuleb, siis ei pea kohus eluliselt usutavaks kaebaja väidet, et homoseksuaalsuse aktsepteerimine toimub sisuliselt üleöö ning pärast seda, kui isiku enda sõnul on teda kümnete meeste poolt korduvalt vägistatud.
  6. Kaebaja on viibinud Eestis
  7. aastast ning tal on olnud piisavalt aega, et oma üleelamiste peale Ugandas mõelda ning oma kujunemisloos selgusele jõuda. Selle asemel on aga kaebaja ütlused pärast haldusmenetluse uuendamist
  8. aasta mais muutunud veelgi vastuolulisemaks ning stereotüüpsemaks. Nt selgitas kaebaja 12.03.2020 omakäelises avalduses, et sugulaste sõnul 27 Vt UNHCR, Guidelines on International Protection No. 9: Claims to Refugee Status based on Sexual Orientation and/or Gender Identity within the context of Article 1A
(2)of the 1951 Convention and/or its 1967 Protocol relating to the Status of Refugees, 2012, kättesaadav: https://www.unhcr.org/509136ca9.pdf; ICJ, Yogyakarta Principles Principles on the Application of International Human Rights Law in relation to Sexual Orientation and Gender Identity, 2007, kättesaadav http://www.unhcr.org/refworld/docid/48244e602.html. 28 Vestlused toimusid 12.03.2020, 13.03.2020, 19.06.2020, 17.07.2020, 07.09.2020, 13.05.2021 ning 01.07.2021. 5
(13)kopeeris ta oma käitumise ema pealt
  1. Samas 13.05.2021 vestlusel30 ning omakäelises avalduses31 väitis kaebaja, et sugulased heitsid ette, et tal on isa kombed ning küsimusele, et kas teie isa oli homoseksuaal, vastas kaebaja, et ta arvab, et jah. Samas 17.12.2021 kohtuistungil väitis kaebaja, et võrdlus isaga tehti siis, kui ta esimest korda koolis vahele jäi. Samuti tõi kaebaja 13.05.2021 vestlusel uue asjaoluna välja, et homoseksuaalsetes suhetes tunneb ta end pigem naisena ning seda põhjusel, et kuna mehed temaga flirdivad
  2. Seejuures täpsustas kaebaja, et naiseks olemine väljendub selles, kuidas ta riides käib (kannab kleiti, vahel värvib huuli ja arvab, et näeb naise moodi ka välja). Kohus nõustub PPA-ga, et tegemist on stereotüüpse arusaamaga, et meeste vahelises homoseksuaalses suhtes naispoolt esindav meespartner peaks olema kuidagi samastatav naisega33 või et homoseksuaalsed inimesed flirdivad tavapärasest enam. Ühelgi varasemal vestlusel ei toonud kaebaja midagi sellist välja. Lisaks võib stereotüüpseks pidada ka kaebaja ütlusi endaga väidetavast flirtimisest Hollandis, kus flirtimine toimub viisil, et isik viiakse kaubanduskeskusesse ostlema või et lapsena juhtis kaebaja mõistust idee vaadata poisse.
  3. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et kaebaja kirjeldused 7 või 8 aastaselt teiste poiste peeniste näppimisest ja lakkumisest34 on pigem liialdus ning soov näidata, et juba lapseeas meeldisid kaebajale mehed. PPA viitas vastuses halduskohtule Sotsiaalkindlustusameti brošüürile „Laste seksuaalne areng vanuses 0-18 aastat“ ning tõi õigesti välja, et seksuaalne külgetõmme tekib vanuses 12–15, kui lapsel on murdeiga ning vanuses 7–8 on tavapärane pigem uudishimu. Kaebaja kirjeldused aga väljuvad selgelt tavapärasest uudishimust ning arvestades Uganda ühiskonda, siis ei ole tõenäoline, et sellisele teguviisile midagi ei järgnenud ning vanemad üksnes karistasid
  5. Mis puudutab kaebaja enda seksuaalsuse määratlemist Ugandas, siis on kaebaja kujunemislugu vastuoluline ning kohus nõustub selles osas PPA-ga. Suurimaks vastuoluks, mida välja tuua on asjaolu, et kaebaja enda sõnul sai ta homoseksuaaliks olemisest aru
  6. aastal, kuid väidetav suhe poiss-sõbraga sai alguse juba
  7. aastal
  8. Ehk sama aastal, mil ta rääkis oma nõole homoseksuaaliseks olemisest, st aastal
  9. aastal
  10. Lisaks on kaebaja kirjeldanud, kuidas ta
  11. aastal sõbra alasti keha nägemise tõttu masturbeerima läks ning kui sõber talle
  12. aastal armastust avaldas, siis see oli vastus tema palvetele. Seega oleks kaebaja pidanud juba
  13. aastal mõistma, et ta on teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga, kuna kuidas muidu mõista väidet, et ta oli väidetava poiss-sõbra armastust lootnud ja palvetanud selle nimel. Samuti jääb arusaamatuks, et mida siis kaebaja nõole
  14. aastal rääkis, kui ta ise mõistis oma seksuaalset sättumust alles
  15. aastal. Sellisel juhul jääb ka arusaamatuks, miks nõbu teda šeigi ja pastorite juurde viis, kui kaebaja end ise aastal 2015 veel homoseksuaalina ei näinud. Kaebaja on ise välja toonud, et homoseksuaalsete suhete mitteaktsepteerimist on toodud välja nii kohalikus meedias kui ka räägitud kirikus38, mistõttu ei saanud selliste tunnete sõnastamine olla kaebaja jaoks keeruline, kuna kaebaja on end kirjeldanud kirikus käiva kristalsena
  16. On selge, et kaebaja 29 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa
  17. Kaebuse vastuse lisa 3, küsimused 170 ja
  18. 31 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa, punkt 1.3.1.
  19. 32 PPA vastus kaebusele lisa 3, küsimused 173–
  20. 33 Vt ka Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 kohtuistungi protokoll lk
  21. 34 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 5, küsimus 34 ja selle vastus 35 Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 kohtuistungi protokoll. 36 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 5, küsimus 45 ja
  22. 37 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 10, küsimus
  23. 38 07.12.2020 Tallinna Halduskohtu kohtuistung. 39 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 5, küsimus
  24. 30 6
(13)ei kirjelda, et
  1. aastast alates oleks temal ja tema väidetaval poiss-sõbral olnud sõbrasuhe, mis arenes aastaks 2017 millekski muuks. Kaebaja ütluste usaldusväärsust suhtest kahandab ka asjaolu, et kaebaja sõnul lõppes suhe poisssõbraga pärast seda, kui poiss-sõbra isa tabas neid X
  2. Samas Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 kohtuistungil selgitas kaebaja, vastuseks kohtu küsimusele, et pärast ühikatoas juhtunut teadsid ka ühiselamus elavad inimesed kaebaja ja tema poiss-sõbra seksuaalsest sättumusest, et seejärel teadis vaid poiss-sõbra isa, kes kahtlustas. Kohus märgib, et kui poiss-sõbra isa oleks olnud tõesti sedavõrd kõrge sõjaväelane, nagu kaebaja väidab, siis on ebatõenäoline, et sellele teadmisele sisuliselt midagi ei järgnenud. Oleks ju loogiline, et teadasaamise järgselt oleks poiss-sõbra isa nõudnud, et kaebaja ei saaks enam kooliteed jätkata, et vältida kontakti tema pojaga, aga mida sellist ei ole toimunud. Kohus ei usu ka neid kaebaja väiteid, et pärast homoseksuaalsuse tunnistamist muutusid kaebaja hinded, kuna see kõik segas mõistust ja ta hakkas ühiskonda kartma ja elas šokis, et keegi teada ei saaks
  3. On kummaline, et kui kaebaja oli homoseksuaalses suhtes alates
  4. aastast, siis alles
  5. aastal hakkas ta ühiskonda kartma, elades šokis, et keegi teada ei saaks. Sellises situatsioonis oleks loogiline, et juba
  6. aastast alates, kui väidetav suhte varjamine algas, et juba siis muutuvad hinded, tekib stress ja hirm. Arusaamatu on ka see, miks pidas kaebaja suhte lõpuks
  7. aasta mais juhtunut, ehkki ka märtsis juhtunu tõi kaasa vahistamise ning kaebaja sõnul enda varjamise. Eelneva taustal jääb kohtule arusaamatuks kaebaja väide, et ta aktsepteeris enda homoseksuaalsust alles Hollandis, pärast seda, kui C.O.C koosviibimisel mehed temaga flirtima hakkasid. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, mille kohaselt pidi kaebaja aktsepteerima oma homoseksuaalsust juba
  8. aastal, kui ta lõi väidetavalt armusuhte. Kohtu hinnangul ei saa pidada usutavaks, et kaebaja astub homoseksuaalsesse suhtesse riigis, kus homoseksuaalsus on kriminaalkorras karistatav, ilma mõistmata, et ta on homoseksuaal. Seejuures ei ole kaebaja toonud välja ühtegi asjaolu, mis
  9. aastal sellist juhtus, et ta just sel ajal enda homoseksuaalsust tunnistas. Arvestades kaebaja päritoluriigi tausta, siis ei saa pidada usutavaks ning homoseksuaalsete suhete kontekstis tavapäraseks, et isik tunnetab sedavõrd selgelt ja juba lapseeas, et tema selge eelistus on mehed, ilma naistega suhteid proovimata. Kaebaja on küll intervjuus PPA-le väljendanud segadust ja hirmu, ent analüüsides kaebaja antud ütlusi sisuliselt, siis nendest hirmu või segadust ei väljendu. Samuti ei nähtu kaebaja antud vastustest, et tal oleks tekkinud küsimusi juba lapsepõlves, miks ta tunneb tavapärasest teistmoodi. Vastupidi, kaebaja on andnud ütlusi, mille kohaselt on tal olnud algusest peale selge tõmme ainult omasooliste vastu. Samuti ei saa pidada tavapäraseks, et lahkudes Ugandast toimus kaebaja eneseaktsepteerimine ja õnnetunde leidmine sisuliselt koheselt, ehkki enne seda oli kaebaja sõnul teda korduvalt vägistatud. Arvestades PPA välja toodud päritoluriigi infot, siis ei pea kohus usutavaks ka seda, et kui kaebajal juba lapsena homoseksuaalsuse ilmingud esinesid ja oli arvukalt vahejuhtumeid poistega, et siis sellest ei tehtud välja ja keegi ei öelnud otseselt, et kaebaja teeb midagi halba.42 Arvestades kaebaja kirjeldatud nõbu käitumist, kus kaebaja viidi šeigi ja pastorite juurde, ning samuti kaebaja väiteid, et pärast
  10. aasta märtsis toimunud intsidenti pööras pere talle selja, ning päritoluriigi infot, mille kohaselt esineb Ugandas LGBTI kogukonna inimeste suhtes vägivalda ja hirmutamist, siis oleks olnud loogiline, et ka kaebaja lapsepõlve käitumisele reageeritakse. Teisalt märgib kohus, et kui kaebaja sugulased väitsid talle, et ta on nagu tema ema või isa (kaebaja kord väitis, et sugulaste sõnul on ta ema sarnane ning teisel juhul isa sarnane), siis ei nähtu kaebaja antud ütlustest, et tema suguvõsa oleks tema perele selja sel põhjusel 40 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 10, küsimus
  11. Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 5, küsimused 36 ja
  12. 42 Vastustaja kaebuse vastuse lisa 3, küsimused 138, 140, 141 ja
  13. 41 7
(13)pööranud. Vastupidi, kaebaja ütlustest nähtub omavaheline läbisaamine ning seda ei muutnud ka asjaolu, et kaebaja näppis ja lakkus oma sugulase sugutit
  1. Selle juures jääb arusaamatuks, miks perekond väidetavalt sedavõrd valulikult kaebaja väidetavale homoseksuaalsusele reageeris, kuivõrd kaebaja ütluste kohaselt oleksid sugulased võinud seda eeldada. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ütlustes on sissemised vastuolud, mis puudutavad nii seksuaalse sättumuse osas selgusele jõudmist kui ka selle aktsepteerimist.
  2. Ka kaebajaga toimunud intsidentide osas esinevad vastuolud, mida kaebaja pärast menetluse uuendamist ning Tallinna halduskohtus 17.12.2021 toimunud kohtuistungil antud ütlused ainult süvendasid. 20.
  3. Kaebaja ütlused on olnud järjepidevad esimese intsidendi toimumise ajas ning samuti ei saa tuua välja olulisi vastuolusid selles osas, kuidas tema ja poiss-sõbra vahel juhtunut kirjeldab. Küll aga on vastuolud selles osas, kas ja kuidas jäädi vahele ning mis järgnes n-ö vahele jäämisele. Kohtu hinnangul näitavad need vastuolud üheselt, et kaebaja kirjeldatud sündmust ei ole kaebaja kirjeldatud kujul aset leidnud. 12.03.2020 omakäelises avalduses selgitas kaebaja, et temale ja tema armsamale satuti koolis peale, misjärel kutsuti tädi kooli, et tunnistada, mis oli juhtunud. Omakäelises avalduses ei too kaebaja välja, et teda oleks selle intsidendi järgselt politseisse viidud või poiss-sõbra isaga oleks tekkinud probleemid. Omakäelises avalduses märgib kaebaja, et teisel korral järgnes poiss-sõbra isa neile, kes viis kaebaja politseijaoskonda, kus ta nõbu ja nõbu poiss-sõbra poolt vabastati, misjärel sõidutati kaebaja lennujaama ja ta lahkus Ugandast. 19.06.2020 vestlusel44 tõi kaebaja välja, et poiss-sõbra toanaaber sattus neile peale, kui nad suudlesid. Lisaks kasutas kaebaja ka sõna, et nad armatsesid, kuid hiljem kinnitas kaebaja, et seksuaalses suhtes ta poiss-sõbraga olnud ei ole. Toanaaber karjus ja inimesed tulid ning nad helistasid mh poiss-sõbra isale ja kaebaja tädile ning neid viidi politseisse, kus neid pandi erinevatesse kongidesse. Ametlikku süüdistust ei esitatud. Ka 17.07.2020 ütlustel45 selgitas kaebaja, et voodil istudes ja suudeldes vahele jäädi poiss-sõbra toakaaslasele, misjärel viidi neid politseijaoskonda, kuid ametlikku süüdistust ei esitatud. Samas 07.12.2020 kohtuistungil uuris kohus, kuidas oli kooli reaktsiooni toimunule ning kaebaja vastustest nähtub, et poiss-sõber jätkas koolis käimist ning koolitee jätkamine ülikoolis oleks olnud võimalik ka kaebajal, aga kuna tädi loobus õppemaksu tasumisest ning kaebaja pidas vajalikuks end poiss-sõbra isa eest varjata, siis ta jättis õpingud pooleli. 13.05.2021 vestlusel46 selgitas kaebaja, et poiss-sõber kutsus ta enda juurde, kuna tema toakaaslane oli ära. Vaatamata sellele sattus toakaaslane neile peale ajal, mil nad olid just suudlema hakkamas. Toanaaber hakkas karjuma, misjärel viidi neid politseijaoskonda. Politseisse helistasid teised üliõpilased ning siis helistati ka tädile. 17.12.2021 kohtuistungil andis aga kaebaja seni antud ütlustele täiesti vastakad ütlused. Nimelt küsis kohus kaebajalt, et kuna kaebaja seksuaalne sättumus oli
  4. märtsi intsidendi järgselt väga paljudele teatavaks saanud, siis kui kaebaja hirm Ugandasse naasmisel on võimalik tapmine, siis miks seda selle intsidendi järgselt ei juhtunud. Selle peale vastas kaebaja, et ainult poiss-sõbra 43 Kaebuse vastuse lisa 3, küsimus
  5. Haldusasja 3-20-2001 toimik, lisa 5, küsimused 8, 48, 49,
  6. 45 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 10, küsimused 40–41, 45,
  7. 46 PPA vastus kaebusele, lisa 3, küsimused 242, 243, 245 ja
  8. 44 8
(13)isa kahtlustas, mis ühikatoas võis aset leida. Lisaks tõi kaebaja välja, et ehkki neid nähti ühikatoas, siis ei teatud, mida seal tehti. See väide on täielikus vastuolus varem antud ütlustega, mille kohaselt jäädi toanaabrile vahele suudlemisel või suudlema asudes. Kohus uuris seejärel, et kui millegagi vahele ei jäädud, siis miks politsei kutsuti. Seejärel muutis kaebaja oma ütlusi, väites, et jäädi ikkagi vahel ja kuna üliõpilased soovisid nendega kakelda, siis kutsuti politsei. Kohtu hinnangul seavad kaebaja 17.12.2021 kohtuistungil antud selgitused kahtluse alla kaebaja ütlused esimese intsidendi kohta ning arvestades asjaolu, et ühtegi menetlust sellele ei järgnenud, siis peab kohus usutavaks, et kaebaja ja sõbra politseijaoskonda viimine võis olla seotud kaklemisega, mille ajendiks ei olnud aga kaebaja kirjeldatud sündmus toas. 20.
  1. Teise intsidendiga seonduvalt ei ole kaebaja ütlused muutunud asukohaga seoses, kuid muudes ütlustes on vastuolud. 12.03.2020 omakäelises avalduses47 selgitas kaebaja, et poisssõbra isa oli talle järgnenud ning isa viis kaebaja politseijaoskonda. 19.06.2020 vestlusel48 selgitas aga kaebaja, et poiss-sõbra isa tuli supermarketisse ning jälitas sõpra. Kui kaebaja oli koputusele ukse avanud, siis olla sõbra isa kaebajale öelnud, et ta viis kaebaja politseisse ja kuidas osutus võimalikuks sealt põgeneda. Kohus märgib, et seoses esimese intsidendiga ei ole kaebaja kordagi väitnud, et sõbra isa oleks teda politseisse viinud, vaid kaebaja on alati väljendanud, et ülikoolikaaslased kutsusid politsei. 19.06.2020 vestlusel väitis kaebaja, et teda viidi teist korda politseisse. Seejuures ei väida kaebaja, et koos temaga oleks politseisse viidud ka poiss-sõber. Küsimusele, mis sõbrast sai, vastas kaebaja, et ei tea seda. 17.07.2020 vestlusel49 toimus aga kaebaja ütlustes muutus ning kaebaja hakkas väitma, et poisssõbra isa tuli koos politseiga ning neid mõlemaid viidi jaoskonda, kus neid pandi eraldi kongidesse. Seejuures nähtub kaebaja ütlustest, et politseijaoskonnas suhtuti temasse hästi, kuna ta andis teada, et kongis olles üritati temaga seksida, misjärel pandid ta kokku omaealistega. Kaebaja kinnitas ka seda, et ametlikku süüdistust sellele intsidendile ei järgnenud. Et nii kaebaja kui ka poiss-sõber viidi politseisse, kinnitas kaebaja ka 07.12.2020 kohtuistungil. Ka 13.05.2021vestlusel kaebaja antud ütlused veidi muutusid ning selle vestlusel kohaselt arvas kaebaja, et poiss-sõbra isa jälgis tema telefoni ning sel põhjusel sai neil jälile. Koos isaga oli ka politsei, misjärel toimetati teda ja sõpra jaoskonda. Kui varasemalt kirjeldas kaebaja sõbra isa vaenulikku reaktsiooni antud kõrvakiilude või löömise kaudu, siis alates 17.07.2020 on kaebaja konflikti kirjeldanud sõnaga peksmine. Kohus märgib, et kohus ei pea usutavaks, et kaebaja kirjeldatud sündmus on kuidagi seotud tema ja tema sõbra väidetava homoseksuaalse suhtega. Kaebaja on kirjeldanud, et nad olid pidevalt koos, kuna sõber aitas teda kooliülesannetega50 ning 07.12.2020 kohtuistungil selgitas kaebaja, et sõbra isale ta ei meeldinud, kuna isa süüdistas teda sõbra halbades hinnetes. Seejuures märkis kaebaja, et ta ei meeldinud sõbra isale ning see kõik oli juba enne
  2. aasta märtsis aset leidnud juhtumit. Kohus peab usutavaks, et olukorras, kus kaebaja oli koolis käimisest loobunud, kuid sõber käis koolis edasi, siis võis isa pahameel olla seotud hoopis sellega, et poisid jätkuvalt suhtlevad, ehkki isa meelest mõjub kaebaja tema pojale halvasti. 20.
  3. Seega esinevad kaebaja ütlustes sisemised vastuolud ning kohtu hinnangul ei ole vastuolud vähetähtsates detailides. See annab aga samuti aluse kahelda kaebaja antud ütluste tõepärasuses. Seejuures on küsimust tekitav see, et kaebaja suudab detailideni kirjeldada homoseksuaalset olustikku, kuid juhtunud sündmust ennast tervikuna kirjeldades tekivad vastuolud. 47 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa
  4. Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 5, küsimused 8, 53, 54 ja
  5. 49 Haldusasja 3-20-2001 toimik, vastustaja vastuse lisa 10, küsimused 49, 50, 52, 55 ja
  6. 50 Kaebuse vastuse lisa 3, küsimus
  7. 48 9
(13)
  1. Vastuolusid kaebaja ütlustes leiab veelgi. Nii on nõo poiss-sõber olnud kord madalal kohal töötav politseinik, siis turvamees51, Uganda lennujaamas viis kaebaja lennukile küll politseinik, siis jälle migratsioonitöötaja
  2. Kui haldusmenetluses selgitas kaebaja, et lapsepõlve jooksul koolis kehalise kasvatuse tundides lahti riietudes vaatas kaebaja teiste poiste tagumikke, mis olid niivõrd ligitõmbavad, et ühel korral sai kaebaja õpetajalt peksa53, kuid 07.12.2020 halduskohtu istungil väitis kaebaja, et see, kuidas ta koolis käitus, seda õpetajad homoseksuaalsuseks ei pidanud. Samuti toob kohus vastuoluna välja kaebaja 13.03.2020 antud ütlused, kus ta väitis, et ta oli nii puruks, et ei mäleta Hollandis rahvusvahelise kaitse taotlemist, siis päev varem oli kaebaja selgitanud, et kui ta Hollandis olevast majast lahkus, siis suunati ta politseisse, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse
  3. Kohtu hinnangul võib sellistest vastuoludest ütlustes lugeda välja nii soovi näidata enda elu tegelikust dramaatilisemana kui ka soov oma sõnadele teatavat kaalukust lisada. Lisaks märgib kohus, et lisaks eelnevale andis kaebaja ka Tallinna Ringkonnakohtu istungil vastakaid ütlusi. Nt küsis kohus, kas mõlemal korral viidi teid samasse politseijaoskonda. Kaebaja vastas sellele küsimusele jaatavalt, ent märkis täiendavalt, et erinevatesse kambritesse. Hiljem väitis kaebaja, et kord viidi ta ühte politseijaoskonda ning teisel korral teise
  4. Kui ringkonnakohus vastuolule ütlustes tähelepanu juhtis, siis kaebaja sisuliselt vastuolule ei vastanud, vaid tõi välja, et kohtunik küsis tema käest, kas ta käis ülikoolis, kui teda politseisse viidi. Selline kaebaja vastus on selgelt väär ning näitab kaebaja üldist suhtumist, kui viidata vastuoludele tema ütlustes. Samasugust taktikat, jätta vastuolule sisuliselt vastamata ning süüdistada tema vääriti mõistmises kolmandaid isikuid, võib pidada kaebaja läbivaks käitumismustriks. Seda taktikat kasutas kaebaja ka 01.07.2021 vestlusel, kus PPA tõi välja erinevaid vastuolusid kaebaja ütlustes ning palus täpsustada kaebaja stereotüüpset lähenemist
  6. Kohtu hinnangul muudab kaebaja paarisuhte ebausutavaks ka asjaolu, et sisuliselt ei huvitanud kaebajat poiss-sõber ning tema elu. Nii ei tea kaebaja, kuidas tema sõber kahel korral jaoskonnast vabanes, ehkki pärast esimest korda jätkati omavahelist suhtlust. Asjaolu on seda kummastavam, et nii kaebajale kui ka väidetavale poiss-sõbrale pidi olema teada, et Ugandas on homoseksuaalsed suhted kriminaalkorras karistatavad, mistõttu oleks ju loogiline, et vähemalt selles kontekstis asju arutatakse ning tehakse plaane. Midagi sellist kaebaja aga ei väida. Samuti ei saa pidada tavapäraseks, et kodumaalt lahkunud isik ei tunne kodumaale jäänud partneri käekäigu vastu huvi, ehkki omavahel suheldi. Kaebaja tõi üksnes 07.12.2020 kohtuistungil vastustaja küsimusele välja, et pärast esimest intsidenti viidi sõber nõustamisele kiriku vanemate juurde.
  7. Ka kaebaja ütlused telefoniga seonduvalt on ajas olnud muutuvad ning ehkki rahvusvahelise kaitse taotlemise aluste kontekstis on see ebaoluline, siis kaebaja üldise usaldusväärsuse hindamisel omavad ka need väited olulist tähendust ning kinnitavad PPA järeldust, et kaebaja ütlused on ebausaldusväärsed, mistõttu ei saa ka kaebajat pidada usaldusväärseks. Samuti saab kaebaja telefonidega seotud asjaoludest järeldada, et kaebaja on teadlikult soovinud varjata oma elu Ugandas. Kohus nõustub 02.07.2021 otsuses toodud vastavate põhjendustega, neid siinkohal kordamata (

§ 165lg 2).

Küll aga peab kohus vajalikuks tuua välja, et ei pea usutavaks, 51 Vrdl haldusasja 3-20-2001 vastustaja vastuse lisa 5, küsimus 8 (lk 3, ülevalt

  1. lõik
  2. lause) ning kaebuse vastuse lisa 3, küsimused 190–192 ja
  3. 52 Vrdl haldusasja 3-20-2001 vastustaja vastuse lisa 2 (kaebaja omakäeline avaldus) vrs haldusasja 3-20-2001 vastustaja vastuse lisa 5, küsimus 8 (lk 3,
  4. lõik, alt read 12–13). 53 Vrdl haldusasja 3-20-2001 vastustaja vastuse lisa 12 ning halduskohtu 07.12.2020 kohtuistungi protokoll. 54 Vrl haldusasja 3-20-2001 vastustaja vastuse lisa 2 ja
  5. 55 Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 kohtuistungi protokoll asjas 3-20-2001 kell 10:23:03–10:29:
  6. 56 Vt nt 01.07.2021 vestluse küsimus 15 (kaebuse vastuse lisa 6). 10

(13)et kui kaebaja saadeti Hollandist Eestisse ning tal kukkus telefon maha, et sellises olukorras keelas Hollandi politsei tal telefoni maast üles võtta.
  1. Ehkki kohtu hinnangul on eelviidatud asjaolud piisavad, et seada kaebaja usaldusväärsus kahtluse alla, siis toob kohus täiendava asjaoluna välja ka kaebaja väidetava mürgitamise. 12.03.2020 ja 13.03.2020 selgitas kaebaja Saksamaalt Hollandisse lahkumist selliselt, et talle pakuti teel Saksamaalt Hollandisse lennukis tüki leiba süüa, misjärel ärkas kaebaja alles majas.57 Samasugusest mürgitamisest rääkis kaebaja ka 17.07.2020 vestlusel58 ning 13.05.2021 vestlusel
  2. Samas Tallinna Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja, et kui ta Saksamaalt lahkus, siis lennujaamas pandi ta istuma ja seal süstiti teda, pärast mida ei mäleta ta hästi, kuidas lennujaamas liikus ja lennuki peale sai
  3. Samas halduskohtu istungil jäi kaebaja enda väite juurde, et mehed andsid talle lennukis midagi süüa, misjärel ei mäleta kaebaja midagi61, ehkki ka selles osas on kaebaja ütlused kohtuistungil vastuolulised, kuna enda esindaja küsimusele vastates märkis kaebaja, et ta oli Saksamaal 3 päeva hotellis, siis viidi teda autoga lennujaama, kus ta tegi lennule registreeringu ära, misjärel ärkas ta üles ühes majas Hollandis
  4. Lisaks küsis PPA 13.05.2021 kaebajalt, et mis momendil talle seda mürgitatud toitu pakuti ning kaebaja vastas, et lennukis
  5. Kohus tahtis selle vastuolu kohta kaebajalt kohtuistungil küsida, aga kuna 17.12.2021 tuli kohtuistung kaebaja leviprobleemide tõttu katkestada ning 04.01.2022 kohtuistungile kaebaja ei ilmunud, siis ei saanud kohus selle vastuolu kohta täiendavalt kaebajalt küsimusi küsida. Küll aga on ilmne, et tegemist on olulise vastuoluga ning kohus peab tõenäoliseks, et kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu istungil püüdis muuta oma juttu dramaatilisemaks ning usutavamaks.
  6. Kohus nõustub ka selles osas PPA-ga, et on üllatav, et olukorras, kus kaebaja kardab enda poiss-sõbra isa, kuna tegemist on kõrge sõjaväelasega, kellel on tutvused ning kes võib temaga teha mida tahes ning ta oli peale teist vahelejäämist ähvardanud jätta kaebaja vanglasse mädanema, olles nõus maksma selle nimel suure summa64, siis vaatamata sellele õnnestub kaebajal vanglast kahel korral vabaneda ning enam kui 3 kuu jooksul teha toiminguid Ugandast lahkumiseks, sh suhelda Saksamaa saatkonnas ning seda külastada. Ning seda olukorras, kus kaebaja sõnul võib väidetava poiss-sõbra isa teda jätkuvalt taga otsida. Kohus peab usutavaks, et kui olukord Ugandas oleks olnud sedavõrd ohtlik, nagu kaebaja seda väidab, siis oleks olnud eluliselt usutav, et kaebaja lahkub koduriigist mõnda lähiriiki. Arvestades kaebaja ütlusi, siis peab kohus usutavaks, et kaebaja soovis saabuda majandusliku heaolu parandamise eesmärgil Euroopasse ning väide homoseksuaalsusest on esitatud üksnes selleks, et põhjendada enda väidetavat tagakiusukartust. Nimelt on kaebaja korduvalt rääkinud, kuidas nõbu selgitas talle, et Euroopas olles hakkab ta tööle ning õppima ning kolme kuu jooksul saab Euroopasse tuleku raha tagasi maksta
  7. Et kaebajal ei olnud kiire Ugandast lahkuda, kinnitab ka asjaolu, et viisa sai ta 20.08.2019, see kinnitab, et lahkumisettevalmistused ei alanud mai või märtsi sündmuste järgselt koheselt.
  8. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA otsus on õiguspärane osas, milles PPA leidis, et kaebaja taotlus tuleb lugeda selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 punkti 2 alusel. Kaebaja antud ütlused on kahandanud tema usaldusväärsust sedavõrd, et kohus ei pea usutavaks väiteid, et kaebaja on homoseksuaal, keda võiks Ugandasse naastes ähvardada tagakius. 57 Haldusasja 3-20-2001 toimik, lisa
  9. Haldusasja 3-20-2001 toimik, lisa 10, küsimus 9 ja selle vastus. 59 Kaebuse vastuse lisa 3, küsimused 22, 26–29 ning nende vastused. 60 Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 kohtuistungi protokoll asjas 3-20-2001 kell 10:50:
  10. 61 Tallinna Halduskohtu 07.12.2020 kohtuistungi protokoll asjas 3-20-2001 lk 3–
  11. 62 Tallinna Halduskohtu 07.12.2020 kohtuistungi protokoll asjas 3-20-2001 lk
  12. 63 Kaebuse vastuse lisa 3, küsimus
  13. 64 Kaebuse vastuse lisa 3, küsimus 197 ja
  14. 65 Haldusasja 3-20-2001 toimik, lisa 5, küsimus 57 ning kaebuse vastuse lisa 3, küsimus
  15. 58 11
(13)
  1. Kuna kaebaja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses, siis tuli PPA-l hinnata, kas kaebaja kvalifitseerub täiendava kaitse saajaks. Ehkki kaebaja ei ole selles osas PPA otsusele vastuväiteid esitanud, siis märgib kohus, et ka selles osas on PPA otsus õiguspärane ja kohus nõustub PPA otsuse seisukohtadega. Arvestades päritoluriigi infot, siis ei ole eluliselt usutav, et Ugandasse naastes ähvardaks kaebajat piinamine, vangistus või muu inimväärikust alandav kohtlemine.
  2. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PPA vaidlusalune otsus on resolutsiooni punkti 1 osas õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tal oleks tõeline ja isiklikult põhjendatud hirm tagakiusamise ees. II
  3. Kohus leiab, et 02.07.2021 otsus on õiguspärane ka tehtud lahkumisettekirjutuse osas. Kohus märgib, et kaebaja tööle asumine või töötamine X OÜ-s ei oma tähendust, kuivõrd rahvusvahelise kaitse taotlejana töötamine ei anna isikule ootust, et teda riigist välja ei saadeta või et lahkumine peaks toimuma vabatahtliku täitmistähtaja jooksul. Seejuures ei ole vaidlust, et otsuse tegemise ajal kaebaja tööl ei käinud ning töölepingut temaga sõlmitud ei olnud. Kohus nõustub, et praegusel juhul esinesid VSS § 72 lg 2 punktis 2 ja 3 sätestatud alused koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemiseks ning humaanseid kaalutlusi lahkumisettekirjutuse tegemata jätmiseks ei esine. Kaebaja väide, et lahkumisettekirjutuse tegemine on vastuolus VSS §-ga 171 on tõendamata, kuna vaidlust ei ole, et kaebaja suhtes ühtegi menetlust Ugandas ei alustatud, samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks Ugandas tagaotsitav. III
  4. Ka kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale on põhjendatud. Vastustaja on analüüsinud kaebajaga seotud isiklikke asjaolusid ning leidnud, et kaebaja suhtes tuleb kohaldada 5 aastast sissesõidukeeldu. Kuna kaebaja ei ole sissesõidukeelule esitanud sisulisi vastuväiteid ning sissesõidukeelu kehtivuse määramisel on vastustajal lai kaalutlusruum, siis ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks temale usaldatud kaalutlusõigust kohaldanud vääralt või jätnud mõne asjaolu arvesse võtmata. Asjaolu, et kaebaja on Ugandast pikemata aega eemal olnud, ei mõjuta tema sidet päritoluriigiga. IV 31.

§ 108lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebajale antud menetlusabi kulud ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jäävad riigi kanda. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

  1. Kooskõlas halduskohtu 24.09.2021 määruse resolutsiooni punktiga 1 tõlgitakse kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendav osa kaebajale inglise keelde.
  2. VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal VRKS-is nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni. VRKS § 31 lg 1 punkti 2 kohaselt on lõplik otsus VRKS-i tähenduses PPA otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Nimetatud normis ei peeta silmas jõustunud halduskohtu lahendit. 12

(13)VRKS § 31 lg 1 punkti 2 kohane lõplik otsus lõpetab rahvusvahelise kaitse menetluse, kuid ei välista isiku üldist kaebeõigust ega ka õigust taotleda õiguskaitsevahendi kohaldamist. Isiku õiguse üle viibida kohtuvaidluse ajal Eestis saab pärast halduskohtu otsuse tegemist kohus otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise teel (Riigikohtu 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, punktid 15–17). Õiguskaitsevajaduse korral tuleb kaebajal esitada taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.