) § 35 lg 1 p 17 alusel ning väljastama lisad ulatuses, millele juurdepääsupiirang ei laiene ning väljastamata jätnud teabe osas selgitama ja põhjendama väljastamisest keeldumist vastavalt
lg 1 p 17 kohaselt tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks selline teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Nimetatud säte sisaldab endas kahte eeldust. Esiteks peab teave sisaldama ärisaladust, teiseks peab olema tõendatud, et teabe avalikustamine võib seda ärisaladust kahjustada. Taotletav teave ei ole ärisaladus. Seni esitatud põhjendustes on vastustaja üksnes loetlenud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 sätestatud eeldused, kuid ei ole ühtegi nimetatud eeldustest nõutud teabe kontekstis sisustanud. Tegemist ei saa olla ärisaladusega, sest teave käib avaliku ülesande täitmise kohta. Avaliku ülesande täitmisel ei toimu kaubaturul konkurentsi. Lisaks on vastustaja selgitused äärmiselt vastuolulised. Ühest küljest on vastustaja põhjendanud, et tegemist on kriitiliselt salajase detailse teabega. Teisest küljest väidab vastustaja, et teave on avaldamiseks liiga esialgne ja vajab põhjalikke täiendavaid analüüse. Vastustaja väidab, et eelkõige tuleb ärisaladusena käsitleda raudteetrassi muudatusvariante, ehitustööde mahtusid ja maksumusi. Sellega ei saa nõustuda. Erinevate alternatiivide kaalumine ja võimaluste analüüs ei oma kaubanduslikku väärtust. Erinevad kaalutavad võimalikud muudatused ei ole oma olemuselt ärisaladus. Tehtud uuring põhineb objektiivsetel kriteeriumitel ning neil põhinevad erinevad võimalikud variandid ei evi 2 kaubanduslikku väärtust. Kuivõrd vastustaja ei ole selgitanud, milles täpselt seisneb teabe ärisaladuslik olemus, siis on ka raske hinnata, kuidas saab selle kaebajale väljastamine ärisaladust kahjustada. Lisaks saab vastustaja kui teabevaldaja ise valida, kuidas ta teabe avaldab. Vältimaks põhjendamatu eelise andmist mõnele potentsiaalsele pakkujale, võib vastustaja sama teabe teha kättesaadavaks kõigile potentsiaalsetele pakkujatele. Samuti on tellitud analüüsis juba praegu osalenud üks potentsiaalne pakkuja (Leonhard Weiss OÜ), kellele on hinnainfo teada ning selle läbitöötamise eest on ta isegi tasu saanud. Teised potentsiaalsed pakkujad peavad hanke korral sama info läbi töötama tasu saamata. Seega ei anna hinnainfo avalikustamine mitte mõnele uuele pakkujale konkurentsieelist, vaid paneb võimalikud pakkujad võrdsemasse positsiooni. 2)
lg 1 p 8 sätestab, et teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kehtib nimetatud keeld ka äriühingu suhtes, mille asutajaks või milles osalejaks on riik. Teabes sisalduv eelhinnang on käsitletav riigi tellimisel tehtud uuringu või analüüsina. Vastustaja on täielikult riigi omandis tegutsev ühing, kes täidab raudtee administreerimisega seotud avalikku ülesannet. Järelikult on tellitud eelhinnang selgelt seotud riigi infrastruktuuri arendamisega. Isegi kui tegemist oleks ärisaladusega, ei tohi jätta nimetatud teavet avalikustamata. Seejuures on oluline järgida ka riigihangete ja riigi äriühingute tegevuse läbipaistvuse üldpõhimõtteid. 3) EKTÄKS-i seletuskirja kohaselt ei tohi EKTÄKS mõjutada selliste õigusnormide kohaldamist, mis võimaldavad riigiasutustel koguda teavet oma ülesannete täitmiseks või mis võimaldavad kõnealustel riigiasutustel asjaomase teabe edasist avalikustamist üldsusele või nõuavad neilt sellist avalikustamist. Seega juhul, kui mõni muu kehtiv seadus määrab teabe avalikuks, tuleb seda käsitleda erinormina eelnõukohases seaduses toodud ärisaladuse normide suhtes. Riikliku raudtee infrastruktuuri arendamiseks tehtud eelhinnangud on teave, mille vastu avalikkusel on kõrgendatud huvi. Erinevate variantide ehitushinnad on olulised avalikkusele, et kontrollida tehtud valikute mõistlikust ja otstarbekohasust. 9. Vastustaja leiab, et kaebuse menetlus tuleb lõpetada või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. 1)
lg 2 kohaselt omandab eraõiguslik juriidiline isik teabevaldaja staatuse teabe osas, mida ta valdab avaliku ülesande täitmise tulemusel. Vastustaja ei ole teabevaldaja, kuna ta ei täida avalikku ülesannet. Riigihangete seaduse (RHS) § 1 lg-st 2 tulenevalt ei ole kõik hankijad teabevaldajad. Raudteeinfrastruktuuri majandamine võib olla avalik huvi, kuid see ei tähenda automaatselt avaliku ülesande täitmist. Avalik huvi juriidilise isiku tegevuse osas ei tähenda, et juriidiline isik täidab avalikku ülesannet. Avalikuks ülesandeks muutub tegevus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Vastustaja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle tegevus on suunatud kasumi teenimisele. Riik seab aktsionärina ootused äriühingule ja määrab äriühingu strateegilised eesmärgid. Sellega ei teosta Eesti Vabariik avalikku võimu, vaid on sarnases olukorras ükskõik millise teise äriühingu omanikuga. RHS § 1 lg 2 kohaselt tuleb lähtuda
-st otsustamaks, keda ja millistel tingimustel teabevaldajaks lugeda. Kui eraõiguslik juriidiline isik taotletud teabe suhtes avalikku ülesannet ei täida, ei ole tegu teabevaldajaga (
2) Taotletava teabe (s.o eelhinnangu) tellimise eesmärk oli selgitada välja rööbasteede geomeetria muutmise tingimused, mis võimaldaksid reisirongide piirkiirust tõsta. See võimaldab vastustajale kasumlikku ja efektiivset majandustegevust, mis tagab äriühingu arengu ning riigile omanikutulu. Taotletava teabe tellimiseks ei korraldatud riigihanget avaliku ülesande täitmiseks, vaid just vastustaja äritegevuse huvides. Kui eelhinnangu tulemusena on võimalik tõsta reisirongide piirkiirust, siis suureneb ka raudtee läbilaskevõime, mis võimaldab 3 vastustajal omakorda teenida rohkem tulu. Isegi kui avalikuks teabeks võiks
tähenduses olla teave avaliku raudtee (nt raudteetrasside ohutus) kohta, siis ei ole avalikuks teabeks uuringud ja analüüsid, mis vastustaja on tellinud tulu teenimise eesmärgil. 3) Taotletav teave on ärisaladus, mille avalikustamine tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise. Taotletava teabe väljastamise välistavad riigihankeõiguse üldpõhimõtted.
ei kohaldu, kui teabe avalikustamine võib luua ohu ebavõrdseks kohtlemiseks ja seeläbi rikkuda RHS § 3 p-i 2. Kaebaja taotletav teave annab eelise mõnele hankest huvitatud isikule, kui vastustaja peaks tulevikus välja kuulutama ehitus- ja/või projekteerimistööde riigihankeid raudteetrassi osas, mis põhinevad eelhinnangu tehnilisel sisendil. Näiteks annaksid joonised ning teadlikkus tööde mahtudest ja hindadest huvitatud isikule eelise, mis võib põhjustada ebavõrdsust ja kahjustada normaalset konkurentsi. Selliseks eeliseks võib olla asjaolu, et hankest huvitatud isik saab kalkuleerida pakkumuse maksumuse. RHS § 23 lg 9 järgi peab hankija küll kalkuleerima eeldatava maksumuse, kuid ei pea seda hanketeates avalikustama. Eeldatava maksumuse avaldamise korral lähtuksid pakkujaid liigselt eeldatava maksumuse hinnangust ja hinnad oleksid moonutatud. Samuti saaks eelhinnangu avaldamisel hankest huvitatud isik sisuliselt tutvuda hanke tehnilise kirjeldusega enne, kui riigihange on välja kuulutatud, mis võimaldab isikule pikema aja pakkumuse koostamiseks. 4) Kaebaja on väitnud, et eelise andmist saaks vältida, kui vastustaja teeb teabe kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele nt veebilehel. Tulevase riigihanke materjalide avaldamine väljaspool turu-uuringuid pole kooskõlas vastustaja hankekorraga. Seda ei reguleeri ka RHS. See tooks vastustajale kaasa täiendavaid kulusid (nt tõlkekulud tavapärasest keerukama eestikeelse dokumendi tõlkimiseks inglise keelde, kuna eelduslikult osaleksid riigihankel ka välismaised ettevõtjad). Kui info avaldamine võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks on piiratud tehniliste või majanduslike raskustega, on kõige otstarbekam jätta info kõigile pakkujatele avaldamata. Ei ole mingit põhjust avaldada riigihankega seotud dokumentatsiooni varem mingis muus kanalis (mida hankest huvitatud isikud ei ole kohustatud jälgima). Asjakohatu on kaebaja väide, et eelhinnangu koostamisel on osalenud üks potentsiaalne pakkuja, mistõttu on põhjendatud teabe avaldamine. Hankijal on hankemenetlusest võimalik kõrvaldada pakkuja, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees, kui sellist eelist ei ole muude vahenditega võimalik vältida (RHS § 95 lg 4 p 7). Vastava otsuse saab hankija teha konkreetse hankemenetluse raames kaalutlusõigust kasutades. Muu hulgas on võimalik, et konkreetse riigihanke raames eelhinnangus osalemine ühelegi pakkujale eelist ei anna või, et eelist on võimalik kõrvaldada muude vahenditega. Isegi kui taotletud teabe avalikustamine eelist ei annaks, võib avalikustamine põhjustada riigihanget venitavaid vaidlusi. 5) Teabe avalikustamise välistab ka
lg 1 p 17, mille kohaselt tunnistatakse ärisaladust kahjustav teave asutusesiseseks kasutamiseks. Teave raudteetrassi muudatusvariantide ning ehitustöö mahtude ja maksumuse kohta on ärisaladus, sest: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad (EKTÄKS § 5 lg 2 p 1); 2) teabel on ilmselgelt ka kaubanduslik väärtus isikutele, kes sooviksid tegeleda raudteeinfrastruktuuri finants- ja investeeringutealase kavandamise ja rajamisega (EKTÄKS § 5 lg 2 p 2); 3) vastustaja on selle teabe osas astunud mõistlikke samme, et hoida teavet saladuses (EKTÄKS § 5 lg 2 p 3).
sätestab teabe avaldamise korra avalike ülesannete täitmise käigus saadud teabe kohta. Kui avaliku ülesande täitmisega seotud teave ei saaks kunagi olla ärisaladus, siis oleks sisutühi ka
Kahju seisnebki ärisaladusega kaetud teabe avaldamises, mis võib tuua kaasa hankest huvitatud isikute ebavõrdse kohtlemise. Kahju võib RHS sätestatu rikkumisel seisneda ka võimalikes vaidlustes, mida RHS-s sätestatu rikkumine võib kaasa tuua.
lg 1 p 17 osas, mille kohaselt peaks juurdepääsupiirangu 4 seadmisel arvestama just konkreetselt saladusele endale tekkivat kahju, on sõnastuslik ebatäpsus. 6) Kaebaja viide
lg 1 p-le 8 ja lg-le 2 on väär.
lg 2 sätestab, et kui juurdepääsupiirangu kehtestamise keeld võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. See tähendab, et uuringute ja analüüside tulemused ei kuulu alati
7) Kaebaja ei esitanud kaebetähtaja jooksul vaiet AKI-le ega kaebust halduskohtule teabenõude täitmata jätmisele osas, milles keelduti väljastamast kaebajale eelhinnangu lk-del 21–28 ja 37 toodut ning eelhinnangus esitatud jooniseid. 01.03.2021 teabenõude rahuldamata jätmise otsuses lähtus vastustaja AKI 18.02.2020 vaideotsuse resolutsioonist, mille kohaselt pidi vastustaja teabenõude taas läbi vaatama vaid eelhinnangu lisasid puudutavas osas. Seega on kohustamiskaebus esitatud osaliselt kaebetähtaega ületades. 8) Lõpetada tuleb haldusasja nr 3-21-1222 menetlus kaebust sisuliselt läbi vaatamata järgmises osas: kohustamisnõue eelhinnangu väljastamiseks; kohustamisnõue eelhinnangu Lisa 1 ja joonis RDT-001 osas, mis ei sisalda raudteetrasside muudatusvariante, ehitustööde mahtusid ja maksumusi, väljastamiseks; kohustamisnõue eelhinnangu Lisa 5, v.a lisa 5 osaks oleva faili pealkirjaga „Tapa-Tartu trassialternatiiv 1“ osas, väljastamiseks. Vastustaja on kaebusega taotletud teabe osaliselt kaebajale väljastanud juba enne kaebuse esitamist. Kaebajale on osaliselt kättesaadavaks saanud ka kaebusega taotletud ülejäänud teave.
lg-st 1 tuleb juurdepääs teabele 5 võimaldada teabevaldaja poolt kas teabenõude täitmise või teabe avalikustamisega. Vastustaja ei saa teabenõude täitmisest keeldumisel tugineda sellele, et kolmandad isikud on seda juba mingil kujul teinud. Teabenõue tuleb täita isiklikult. Teabevaldaja vastutab teabe terviklikkuse ja autentsuse eest. Seega tuleb jätta rahuldamata vastustaja taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks. 11. Järgnevalt tuleb analüüsida seda, kas taotletav teave kuuluks avaldamisele RHS § 1 lg 2 alusel. RHS § 1 lg 2 kohaselt toimub juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine
-s sätestatud korras, kui RHS-s ei ole sätestatud teisiti. AKI on asunud seisukohale, et RHS § 1 lg 2 kohaselt tuleks kõik hankijad lugeda teabevaldajaks
mõttes. AKI on käsitlenud küsimust 12.11.2020 vaideotsuse p-des 2‒4 (dtl 14). AKI põhjendused ei ole kohtu jaoks veenvad. AKI on seejuures viidanud RHS kommenteeritud väljaandele (M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2019). RHS kommentaatorid on leidnud, et RHS § 1 lg-t 2 on võimalik tõlgendada kahel viisil (RHS § 1, kommentaar nr 24, lk 35). Esiteks on võimalik tõlgendus, et tegu on üldise selgitava normiga, teadvustamaks, et lisaks RHS-s sätestatud avalikustamiskohustusele tuleb juhul, kui hankija on teabevaldaja
mõttes, järgida ka selles seaduses sätestatut. Teiseks on võimalik tõlgendus, mille järgi on sätte eesmärk muuta riigihangete andmete osas hankijad teabevaldajaks
mõttes ning seda sõltumata sellest, kas hankija vastab teabevaldaja tunnustele
AKI toob välja: „Igal juhul on selge, et
rakendub ulatuses, mida RHS ei reguleeri teisiti. Samas peaks selle tõlgenduse järgi kohalduma ka
-i teabevaldajana määratlemise tingimused. Siiski on RHS § 1 lõige 2 sõnastatud kitsamalt, reguleerimaks eelkõige, kuidas toimub juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine. Sätte sellise sõnastuse eelduseks peaks olema seega, et riigihangete dokumendid on avalik teave ja hankijad teabevaldajad ning täpsem regulatsioon kitsalt tehnilistes küsimustes teabe avalikustamiseks, väljastamiseks ja juurdepääsupiirangute seadmiseks tuleb
-st. Sellist lähenemist toetab tõepoolest arusaam, et riigihanked peaksid olema võimalikult läbipaistvad.“ Kohtu arvates on AKI teinud meelevaldseid järeldusi. RHS eesmärgiks ei ole avaliku teabe osas erirežiimi kehtestamine, seda ei saa tuletada ka hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttest. RHS sätestab riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse RHS rikkumise eest (RHS § 1 lg 1). Teabe avaldamise erisused on vaja RHS-s sätestada hankemenetluse eripärast tulenevalt, nt on vaja õiguslikult reguleerida pakkumuse konfidentsiaalsuse põhimõte ja fikseerida selle ajaline kestus. Sellele ongi viidatud RHS seletuskirjas (450 SE) RHS § 1 lg 2 tähendust kommenteerides. Kohtu arvates ei saa tuletada RHS § 1 lg-st 2 järeldust, et RHS muudab
üldisi põhimõtteid, sh teabevaldaja mõistet. Sellist seadusandja tahet ei nähtu ja sellise tõlgenduse toetuseks peaks RHS tekst olema oluliselt detailsem. Seega tuleb kaebuse lahendamisel teabevaldaja määratlemisel lähtuda
-st. 12.
lg 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, ‒ teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Avalikke ülesandeid on kohtupraktikas sisustatud kui ülesandeid, mis on ette nähtud vahetult seadusega või seaduse alusel või õigusnormist tõlgendamise teel tuletatud (vt Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p-d 11‒14; 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-1, p 5). Teabevaldajaga on võrdsustatud: 1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, – teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist (
6
Käesoleval juhul ei ole täidetud ka
lg 3 eeldused, kuna küsitav teave ei puuduta kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ega nende muudatusi, ka ei puuduta teave riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.