Obsah (5)

§ 97§ 96§ 101§ 108§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-9632 Tsiviilasi A. - L. O. hagi A. O.

) § 101 lg-d 3 ja 4) alates 1. juulist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, ning edasi lähtuvalt

§ 97p-st 2 (elatis täisealisele õppivale lapsele).

Hageja palub kanda elatis hageja seadusliku esindaja kontole. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

1. novembri 2022 kohtuistungil loobus hageja elatise nõudest täisealisele õppivale lapsele. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja vanemad koos. Kostja ja hageja seadusliku esindaja kokkuleppe kohaselt tasus kostja elatist 300 eurot kuus. Alates maist 2022 ei ole kostja elatist maksnud. Hageja kulud on vähemalt 500 eurot kuus.
2. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega perioodi
3. mai 2022 kuni
4. mai 2022 eest. Kostja ja hageja seaduslik esindaja leppisid kokku, et kuivõrd kostja oli varem hagejale elatist kokkulepitust rohkem tasunud, jääb varasemate kuude ülejääk mai elatise katteks. Elatis tuleb kanda lapse enda kontole, kuivõrd kostjal ja hageja seaduslikul esindajal on hageja suhtes võrdsed õigused. Elatise tasumine hageja kontole tagab ka elatise vahetu kasutamise hageja huvides. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et hageja loobumine elatise nõudest täisealisele õppivale lapsele tuleb vastu võtta, ja lõpetada selle nõude osas menetlus. Muus osas tuleb hagi rahuldada.
6. Kostja ei ilmunud
7. novembri 2022 kohtuistungile. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud isiklikult
8. oktoobril
9. Kostja selgitas kohtule, et ta ei ole kohtukutset lahti teinud, ning taotles kohtuistungi edasilükkamist. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Hageja taotlusel lahendab kohus asja sisuliselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410).
10. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Kuivõrd hagi on esitatud
11. juulil 2022, tuleb lähtuda alates
12. jaanuarist 2022 kehtivast perekonnaseadusest.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97lg 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealised lapsed.

2 Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja laps. Seega on kostja kohustatud andma hagejale ülalpidamist.

1. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohtuistungil loobus hageja elatise nõudest täisealisele õppivale lapsele (vt
2. novembri 2022 kohtuistungi protokoll, lk 1). Kohus võtab nõudest loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse.
3. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastuses hagile on kostja võtnud hagi õigeks tagasiulatuva elatise nõudes perioodi
4. juuni 2022 kuni
5. juuni 2022 eest summas 225 eurot. Selles osas rahuldab kohus hagi.
6. Samuti on kostja vastuses hagile võtnud hagi õigeks elatise nõude osas alates
7. juulist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101

lg-tes 3 ja 4 sätestatud suuruses.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli

1. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Statistikaameti andmete kohaselt on
4. aprilli 2022 seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates 2022 aprillist elatise baassumma 200 × 4,6% = 209 eurot 20 senti.
5. aasta keskmine brutokuupalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 senti ja seega on elatise miinimummäär 255 eurot 64 senti. Alates
6. jaanuarist 2022 kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni järgi arvestab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb

§ 101lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused.

Esitatud asjaolude kohaselt saab hageja ema lapsetoetust 60 eurot kuus, millest ühe vanema osa on sellest pool ehk 30 eurot. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks elatise summat vähendada proportsionaalselt kostjaga koos veedetava ajaga. Eeltoodust tulenevalt on alates

1. aprillist 2022 väljamõistetava elatis suurus 225 eurot 64 senti (255,64-30). Kuivõrd kostja on vastavas osas hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus hagi, ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates
2. juulist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) välja elatise 225 eurot 64 senti kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 3
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5. Küll aga vaidleb kostja vastu hageja tagasiulatuva elatise nõudele perioodi
6. mai 2022 kuni
7. mai 2022 eest summas 225 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud

1. juulil 2022, ning hageja nõuab tagasiulatuvat elatist mai 2022 eest. Mais 2022 oli elatise suuruseks samuti 225 eurot 64 senti (vt otsuse p 8). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele selle kohta, et mai 2022 eest ei ole ta elatist tasunud. Küll aga tugineb kostja sellele, et tema ja hageja seaduslik esindaja leppisid kokku, et kuivõrd kostja oli varem hagejale elatist kokkulepitust rohkem tasunud, jääb varasemate kuude ülejääk mai elatise katteks. Kuigi vastuses hagile on viidatud elatise kokkuleppele mai 2022 kohta, ei ole seda kohtule esitatud. Hageja on sellise kokkuleppe olemasolu eitanud. Samuti on hageja esitanud kohtule hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelise suhtluse (dtl 51 – 54), mille kohaselt on hageja seaduslik esindaja korduvalt küsinud mai 2022 elatist, ning kostja on lubanud seda ka tasuda. Eelneva tõttu ei ole kostja tõendanud oma väidet selle kohta, et tema ja hageja seadusliku esindaja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt jääb varasemate kuude ülejääk mai elatise katteks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi
2. mai 2022 kuni
3. mai 2022 eest summas 225 eurot.
4. Lisaks eelnevale on poolte vahel vaidlus ka selles, kas kostja peaks tasuma elatist hageja seadusliku esindaja (ema) või hageja enda kontole. Perekonnaseaduses ei ole otseselt sätestatud seda, kes on õigustatud ülalpidamiskohustuse täitmist vastu võtma, st kellele tuleb maksta lapse ülalpidamiseks raha. Kohtu hinnangul tuleb ülalpidamiskohustus täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Vastupidise tõlgenduse korral kaotaks elatise tasumise regulatsioon kohtu hinnangul oma mõtte, ning tekitaks täiendavaid tarbetuid vaidlusi. Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et lapsel (s.o alla 18-aastasel isikul) on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse (VÕS) § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (vt nt Riigikohtu
5. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12). Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja (ema) kontole. 11.

§ 100lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

1. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hageja lõplik nõue oli välja mõista elatis miinimummääras, mis hagi 4 esitamise ajal on summas 225 eurot 64 senti kuus. TsMS § 129 lg 2 tulenevalt on hagi hinnaks 2030 eurot 76 senti (9 x 225,64).
2. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 5