) § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 2) on haginõuet arvestades kohane ja mõistlik. Kinnisasjade ja äriühingute osade arest ei koorma kostjaid liigselt, kuna ei piira kostjate võimalusi oma vara kasutada. Samuti ei mõjuta osade arest äriühingute igapäevast majandustegevust. 4. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles palusid hagi tagamise määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palusid kostjad teha maakohtu määrusega rakendatud tagamisabinõu jätkamine sõltuvaks hagejate 100 000 euro suuruse tagatise andmisest. Määruskaebuse kohaselt on maakohus taganud õiguslikult perspektiivitu hagi. Hagejatel puudub täitedokument ühe või mõlema kostja suhtes ning täitemenetlust ei ole kummagi kostja vastu alustatud. Seetõttu ei ole täitemenetluse seadustiku mõttes ükski hagejatest sissenõudja ega kostjad võlgnikud. Järelikult ei ole võimalik ühisvara jagamise nõuet TMS § 14 lg 2 ega PKS § 33 lg 3 alusel rahuldada. Etteruttava ühisvara jagamise nõude esitamise võimalus ei tulene ka
§-st 369, kuna see reguleerib tuvastus- ja kujundushagide esitamist ning annab võimaluse esitada täitmishagi enne nõude sissenõutavaks muutumist, kuid mitte enne nõude tekkimist. Kuna hagejad ei ole sissenõudjad 3
Samuti puudub hagi tagamise alus, mis annaks alust arvata, et tagamisabinõusid rakendamata võivad kostjad oma vara kohtumenetluse ajal võõrandada. Meelevaldne on hagejate väide, nagu sõlmisid kostjad abieluvaralepingu kriminaalasja menetluse tõttu. Kostjad on ka varem sõlminud lepinguid ühisvarasse kuuluvate esemete üleandmiseks ühele abikaasale. Maakohus jättis põhjendamatult hagejatelt nõudmata
Vara arestimine ja käsutuskeelu seadmine on kostjaid äärmiselt koormav tagamisabinõu. Ka pidanuks maakohus märkima rahasumma, mille tasumisel tühistatakse hagi tagamine (
Lisaks on maakohus määranud hagihinna valesti.
§-s 369 sätestatud tulevase nõudena käsitada tagasivõitmise nõuet, mille esitamise eeldused ei ole hagi esitamise ajaks veel täidetud. Selle nõude võlgnikud on kostjad, s.o tagasivõidetava tehingu pooled. Tehingu tagasivõitmise nõue TMS § 187 jj tähenduses tekib seaduse alusel edasilükkava tingimusega nõudena sel hetkel, mil on realiseerunud mõne tagasivõitmist võimaldava õigusnormi koosseisuline tunnus või tunnused. Sissenõutavuseks vajab selline nõue TMS § 187 lg-s 2 nimetatud lisatingimuste olemasolu, sh täitedokumenti. Siiski ei takista TMS § 187 lg-s 2 sätestatu esitamast
alusel kohtule seaduse alusel tekkinud nõuet, kuigi sellist nõuet ei saa kohus enne tingimuse saabumist rahuldada. Kuna
ÜS) § 102 lg 2 tähenduses teada, kas asjaolu, millega on nõude sissenõutavaks muutumine seotud, saabub või ei saabu), võib
alusel esitada tagasivõitmise hagi ka siis, kui hagejal ei ole veel täitedokumenti. Ebaõige on kostjate väide, et hagejad pidid põhistama kostja I vastu kriminaalasjas esitatud kahju hüvitamise nõuet. Hagejad ei ole praeguses asjas kostja I vastu kahju hüvitamise nõuet esitanud. Hagejad on hagiavalduses tuginenud TMS §-dele 187–190, § 14 lg-le 2 ja PKS § 33 lg-le 3 ning põhjendanud, miks nende hinnangul on täitedokumendi saamisel täidetud eeldused abieluvaralepingu tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagejad on seejuures põhistanud, et kostja I vastu suunatud rahalise nõude sissenõudmiseks täitedokumendi saavutamise korral ei vii selle täitedokumendi täitmine eelduslikult nende nõuete rahuldamiseni. Samuti on hagejad põhistanud hagi tagamise vajadust. Kostja I on asunud muutma end varatuks. Seega leidis maakohus põhjendatult, et on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine võib muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks. 4
§-s 385 ega § 389 lg-s 3 sätestatut. Praegusel juhul ei esine
§-s 385 nimetatud olukordi. Hagejad nõuavad abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamist ja ühisvara jagamist, kuid mitte raha väljamõistmist. Lisaks ei ole
lg 3 iseseisev rahasumma määramise alus, vaid
Hagejatelt tagatise nõudmine
Kostjad ei ole määruskaebuses põhistanud neile tekkivat kahju ega selle võimalikku suurust. Kostjad ei ole teinud usutavaks, et neil on tegelik kavatsus võtta laenu või kinnisasjad ja äriühingu osad võõrandada. Üksnes viide hüpoteetilisele olukorrale ei ole piisav, et pidada kostjate väidet kahju tekkimise kohta põhistatuks. Ringkonnakohtul ei ole vajadust võtta määruskaebuse lahendamisel seisukohta selle kohta, mis on abieluvaralepingu tagasivõitmise nõude hind. Samas võib hagejate väidetud vaidlusaluse vara väärtuse põhjal eeldada, et tagasivõitmise nõude tegelik väärtus ületab 100 000 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostjad paluvad määruskaebustes tühistada kohtute määrused ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivselt paluvad kostjad teha maakohtu määrusega rakendatud tagamisabinõu jätkamine sõltuvaks hagejate tagatise andmisest. Määruskaebuste kohaselt tagasid kohtud õiguslikult perspektiivitu ja lubamatu hagi. Ringkonnakohus ei eristanud hagis esitatud nõudeid ega arvestanud, et praeguses asjas tagati ühisvara jagamise, mitte TMS § 187 jj järgne tagasivõitmise nõue. Riigikohtu varasema praktika kohaselt saab
§-s 369 sätestatud tulevase nõudena käsitada tagasivõitmise nõuet. Samas ei ole ringkonnakohus põhjendanud, et hagejad saaksid
Kuna aga ühisvara jagamise nõuet ei saa esitada väljaspool täitemenetlust, ei saa seda esitada tulevase nõudena
alusel olukorras, kus kostjate suhtes ei toimu täitemenetlust ning hagejaid ei saa lugeda sissenõudjateks. Lisaks ei anna PKS § 33 lg 3 teine lause iseseisvat alust nõuda ühisvara jagamist ega võimalda ühisvara jagamise nõude esitamist väljaspool täitemenetlust. Abieluvaralepingu tagasivõitmise nõue on samuti õiguslikult perspektiivitu. TMS § 190 järgi ei saa võlgniku ühisvara jagamise tehingut tagasi võita, kui see on sõlmitud rohkem kui kaks aastat enne võlgniku vastu täitemenetluse alustamist. Seega on kostjate 15. mail 2020 sõlmitud abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamine välistatud, kui kostja I vastu ei alustata täitemenetlust hiljemalt 15. mail 2022. Lisaks ei ole tagasivõitmise nõude esitamine
alusel tulevase nõudena lubatav olukorras, kus hagejatel ei ole kostja suhtes täitedokumenti ning pooleli ei ole kohtumenetlusi täitedokumendi saamiseks.
Praegu on hagejad esitanud tsiviilhagi kriminaalasja kohtueelses menetluses, kuid seda ei ole võetud menetlusse. Hagejad ei ole põhistanud kostja I vastu olevat rahalist nõuet ning kohtud ei ole selle põhistatust hagi tagamisel kontrollinud. Üldjuhul on hagejal TMS § 187 jj järgse tagasivõitmise nõude esitamisel rahalise nõude kohta täitedokument. Kui sellist täitedokumenti ei ole, peab ta rahalise nõude 5
lg 11 ning leidis põhjendamatult, et hagejatelt ei ole alust nõuda tagatist
Samuti jätsid kohtud põhjendamatult kohaldamata
Lisaks on hagejate tegelik eesmärk kostjalt I raha saamine. Sisuliselt tagavad kohaldatud tagamisabinõud just hagejate väidetavate rahaliste nõuete täitmist. Hagejate valik esitada kostja I vastu rahaline nõue kriminaalasjas tsiviilhagina, mitte kahju hüvitamise hagina tsiviilkohtumenetluses ei saa neid vabastada hagi tagamise tagatise tasumise kohustusest
lg 11 järgi ega võtta kostjatelt
§-st 385 tulenevat õigust. Isegi kui ühisvara jagamise nõue ei ole rahaline nõue, oleksid kohtud pidanud nõudma hagejalt tagatist
Kohtud ei saanud jätta tagatist nõudmata põhjusel, et kostjad ei ole hagi tagamise tõttu tekkivat kahju ega selle suurust põhistanud. Kohtutele pidi olema ilmselge, et kostjatele võib tekkida hagi tagamise tõttu kahju. Kostjate vara on arestitud määramata ajaks. Ringkonnakohtu seisukoht on seejuures vastuoluline. Kui hagi tagamise aluseks oli oht, et kostjad hakkavad ühisvara võõrandama või koormama, ei saa kohus samal ajal jätta hagejatelt hagi tagamise tagatist nõudmata põhjendusega, et kostjad ei ole teinud usutavaks kavatsust vara võõrandada või koormata. Lisaks on Riigikohus varasemas praktikas leidnud, et TMS § 187 jj järgse tagasivõitmise nõude esitamise korral
alusel tulevase nõudena on kostja kaitseks ette nähtud võimalus nõuda hagejalt
lg 1 alusel tagatist ja
Seega on hagejatelt tagatise nõudmine ainus kostjate huvide kaitsmise võimalus. Ringkonnakohus rikkus põhjendamiskohustust, kuna ei vastanud kostjate määruskaebuse väidetele hagi tagamise aluse puudumise kohta.
lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt. 10. Hagejad on esitanud kostjate vastu hagi
§-le 369 tuginedes TMS § 190 p 3 (alternatiivselt TMS § 189 lg 1 ja § 188 lg 1) alusel abieluvaralepingu tagasivõitmiseks ja TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamiseks. Hagejad on palunud ühisvara jagamise hagi tagada ning
lg 1 ja § 378 lg 1 p 2 alusel arestida ja kanda kinnistusraamatusse keelumärked kinnisasjade registriosadega nr 11010550 ja nr 9431502 käsutamise keelamiseks hagejate kasuks, samuti arestida kostjale II kuuluvad Greenadvice OÜ, OÜ Unwind, Ristna Puhkus OÜ osad ja kostjale I kuuluva Nexthaus OÜ osa ning kanda äriregistrisse keelumärked eelnimetatud osade käsutamise keelamiseks hagejate kasuks. Kohtud on hagejate taotluse rahuldanud. 11. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab
lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud
§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab
lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige
lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (
lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja selle tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (
§-le 369 tuginedes TMS § 190 p 3 ja § 14 lg 2 alusel võimalik.
Kuigi hagejad on palunud tagada vaid ühisvara jagamise nõude, kontrollisid kohtud põhjendatult esmajärjekorras hagi tagamisel abieluvaralepingu tagasivõitmise nõude õiguslikku perspektiivikust, kuna selle nõude rahuldamine on ühisvara jagamise jaoks oluline, sest hagejad soovivad tagasivõitmise tulemusena suurendada jagatava ühisvara koosseisu eesmärgiga rahuldada oma nõudeid võimalikult suures ulatuses. 14.1. Hagejad on tuginenud täitemenetluses abieluvaralepingu tagasivõitmise nõude õigusliku alusena
§-le 369 ning TMS § 187 lg-le 2 ja § 190 p-le 3 (alternatiivselt TMS § 189 lg-le 1 ja § 188 lg-le 1). 14.1.
§-le 369 tuginedes võimalik esitada tagasivõitmise hagi enne täitedokumendi saamist (vt Riigikohtu
§-le 369 tuginedes esitada TMS § 190 p 3 alusel tagasivõitmise hagi juba enne TMS § 187 lg 2 järgi nõutava täitedokumendi saamist, on seaduses reguleerimata olukord, kus täitedokumendi saamisele suunatud kohtumenetlus ei jõua lõpule enne TMS § 190 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist. See tähendab, et sissenõudjal ei pruugi olla siiski võimalik alustada võlgniku vastu täitemenetlust kahe aasta jooksul arvates abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimisest. Sel juhul oleks aga abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmine välistatud hiljemalt kahe aasta möödudes abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimisest (TMS § 190 p 3). Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et täitemenetluses ühisvara jagamise tagasivõitmise regulatsioon on lünklik, kuna tulevane sissenõudja ei saa nõuda abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamist siis, kui täitemenetluse eelduseks oleva ja TMS § 187 lg 2 järgi nõutava täitedokumendi saamisele suunatud menetlus algab pärast tagasivõidetava tehingu tegemist ning kestab kauem kui kaks aastat. Kolleegiumile ei ole teada kaalutlusi, mis võimaldaksid pidada niisuguse lünga olemasolu seadusandja poolt kaalutletuks ja soovituks. Täitemenetluse seadustiku mõtte ega eesmärgiga ei ole kooskõlas see, et sissenõudja õiguste tõhus kaitse on tagatud üksnes juhul, kui võlgnik on sõlminud abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe maksimaalselt kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, st eelduslikult pärast seda, kui sissenõudja on juba esitanud võlgniku vastu hagi või astunud muid samme täitedokumendi saamiseks. Kui sissenõudjal on võlgniku vastu abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise hetkel täitedokument, siis üldjuhul ka ei kulu täitemenetluse alustamiseni rohkem kui kaks aastat. Võlgnik võib aga asuda end varatuks muutma juba enne seda, kui tulevane sissenõudja esitab tema vastu hagi täitedokumendi saamiseks. 8
§-le 369 tuginedes TMS § 190 p 3 alusel tagasivõitmise hagi olukorras, kus tal ei ole veel TMS § 187 lg 2 järgi nõutavat täitedokumenti, saab tulevane sissenõudja esitada TMS § 190 p 3 järgi tagasivõitmise hagi ka siis, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe sõlmiti kahe aasta jooksul enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist (sarnaselt TMS § 189 lg-le 1). Kolleegium leiab, et TMS § 189 lg-s 1 sätestatu kohaldub analoogia korras üksnes juhul, kui abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise hagi esitatakse
§-le 369 tuginedes TMS § 190 p 3 alusel. Analoogia ei kohaldu TMS § 190 p 2 alusel esitatud hagi korral, kuna enne täitemenetluse alustamist esitatud hagi ei saa asetada kostjaid olukorda, kus nad ei saa tõendada, et võlgnik ei muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise tõttu. Kolleegium arvestab analoogia kohaldamisel ka seda, et täitemenetluse seadustikus sätestatud tagasivõidetavate tehingute, tagasivõitmise tähtaegade ja üldise regulatsiooni eeskuju on pankrotiseaduse tagasivõitmise sätted (Riigikogu X koosseis, 143 SE seletuskiri, lk 54). Arvesse tuleb võtta asjaolu, et pankrotimenetlus on oma olemuselt kollektiivne maksejõuetusmenetlus, mistõttu on tagasivõitmise hagi esitamise tähtaegade sidumine ajutise halduri nimetamisega põhjendatud, kuid täitemenetlus üldjuhul ühe sissenõudja põhine. Ka sel põhjusel tuleb
§-le 369 tuginedes TMS § 190 p 3 alusel esitatud tagasivõitmise hagi esitamise tähtaega mõista sarnaselt TMS § 189 lg-ga 1, st tähtaeg hakkab kulgema tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamisest. Eelmärgitut arvestades oli õige kohtute järeldus, et hagejate esitatud abieluvaralepingu tagasivõitmise nõue
§-le 369 tuginedes TMS § 190 p 3 alusel on õiguslikult võimalik, kuna tehingu kehtetuks tunnistamise hagi on esitatud kahe aasta jooksul abieluvaralepingu sõlmimisest arvates. 14.
§-le 369 tuginedes TMS § 190 p 3 alusel on õiguslikult lubatav (vt käesoleva määruse p-d 14.1.1–14.1.3), on lubatav ka ühisvara jagamise nõue (sarnaselt olukorrale, kus sissenõudja on esitanud tagasivõitmise hagi, tuginemata
§-le 369). Kolleegium on varem korduvalt selgitanud, et sissenõudjal võib puududa õigustatud huvi vara ühisvarasse tagasivõitmise nõude esitamiseks, kui sellega koos ei esitata hagi ühisvara jagamiseks, mis võimaldaks sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri 9
14.3. Kuigi hagejate esitatud abieluvaralepingu tagasivõitmise nõue
§-le 369 tuginedes TMS § 190 p 3 alusel on õiguslikult võimalik ning hagejad esitasid õigesti koos abieluvaralepingu tagasivõitmise nõudega ühisvara jagamise nõude, mida on võimalik hagejate kui tulevaste võimalike sissenõudjate huvide kaitseks tagada (
Seni on kohtul võimalik alternatiivselt
lg 1 alusel menetlus peatada või määrata hagejale täidedokumendi esitamiseks tähtaeg (vt Riigikohtu
§-le 369 tuginedes abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise hagi koos ühisvara jagamise nõudega, kontrollima hagi tagamisel vähemalt ühe kostja vastu väidetava rahalise nõude põhistatust (
15.1. Kolleegium leiab, et kui hagejal puudub võlgniku vastu täitedokument ning ta esitab
§-le 369 tuginedes abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise hagi koos ühisvara jagamise nõudega, tuleb kohtul hagi tagamisel tulenevalt
lg-st 2 kontrollida mh seda, kas hageja rahaline nõue vähemalt ühe kostja vastu on õiguslikult perspektiivikas ning kas hageja on oma nõuet põhistanud
Lisaks peab hageja olema astunud vajalikke samme selleks, et saada rahalise nõude kohta täitedokument TMS § 187 lg 2 tähenduses vähemalt ühe tehingu poole vastu (nt esitanud hagi tsiviilkohtumenetluses või tsiviilhagi kriminaalmenetluses). Kuigi vähemalt üldjuhul on kohus hagi esitamise korral tsiviilkohtumenetluses kontrollinud, et rahaline nõue ei ole õiguslikult perspektiivitu
lg 2 p 1 või 2 mõttes, ei tähenda ainuüksi selle nõude kohtule esitamine ega hagiavalduse kohtumenetlusse võtmine automaatselt seda, et kohus saab hagi tagamisel lugeda rahalise nõude usutavaks ega peaks rahalise nõude õiguslikku perspektiivikust hindama. 15.2. Ülaltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul käesolevas määruses esitatud kolleegiumi õiguslikke seisukohti arvestades hagi tagamise üle otsustamisel hinnata, kas hagejate rahaline nõue kostja I vastu on õiguslikult perspektiivikas ning kas nad on selle rahalise nõude teinud kohtule usutavaks (
16. Vale on kostjate arusaam
Kuigi kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et
järgse tagasivõitmise hagi tagamise korral
lg 3 alusel on seaduses mh ette nähtud võimalus nõuda hagejalt
jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-10358/92, p 15.2), ei tähenda see, et tagatise nõudmine on kohustuslik.
lg 1 kohaselt on hagejalt tagatise nõudmine kohtu kaalutlusotsus (vt nt Riigikohtu
lg 11 järgi.
lg 11 järgi on hagejalt tagatise nõudmine kohustuslik siis, kui kohus tagab rahalise nõudega hagi ning rakendatakse
§-s 379 sätestatud abinõusid. Praegusel juhul on kohtud taganud ühisvara jagamise kui olemuslikult mitterahalise nõude ning rakendatud ei ole
§-s 379 sätestatud abinõusid. Samal põhjusel on põhjendamatu ka kostjate etteheide kohtutele
Kolleegium märgib, et põhjendamatu hagi tagamise korral on kostjatel võimalik hagejatelt nõuda
Eelmärgitut arvestades jätab kolleegium rahuldamata kostjate alternatiivse taotluse teha hagi tagamine sõltuvaks hagejate tagatise andmisest.
Dokumendid on esitatud elektrooniliselt, mistõttu pole vajadust neid tagastada. Kolleegium märgib, et pooled saavad määruskaebemenetluses ringkonnakohtus määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid (
esitada 18. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus
lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.