KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-19-17072 Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2022, Tallinn Kohtuasi

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y vastu põhivõla 15 030,56 euro ja alates
2. novembrist 2019 viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras.
3. Harju Maakohus rahuldas
4. oktoobri
5. a otsusega hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
6. juuni
7. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäid hageja kanda. Riigikohus jättis
8. novembri
9. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus
10. novembril
12. Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja
13. märtsil 2021 ja ringkonnakohtule
14. mail
15. Kostja palus hagejalt maakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 7882,80 eurot (sh käibemaks) ning ringkonnakohtus tekkinud menetluskuludena 4080 eurot (sh käibemaks) ja riigilõivu 700 eurot, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määrus ja põhjendused
16. Harju Maakohus mõistis
17. detsembri
18. a määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 12 324,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus leidis vaidluse keerukust ja mahukust, asjas peetud kohtuistungite arvu, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust arvestades, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kostjale on osutatud õigusabi maa- ja ringkonnakohtus kokku 66 tundi ja 24 minutit. Maakohus vähendas ringkonnakohtu menetluses istungiks ettevalmistumise ajakulu 2 tunni võrra (2x169,15=338,30). Maakohus leidis, et ülejäänud osas ei ole teostatud toimingud asja mahtu ja keerukust arvestades ülemäärased. Õigusabi on osutatud maakohtus hinnaga 145 eurot tund (ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 169,15 eurot tund (ilma käibemaksuta). Tegemist on põhjendatud tunnitasu suurusega. Kokku tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskuluna 12 324,50 eurot, millest riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 11 624,50 eurot. Määruskaebus
19. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja vähendada kostja lepinguliste esindajate tehtud toiminguid 20 tunni ja 1 minuti võrra. 2

§ 169

lg 1 alusel kostja kanda kõik menetluskulud, mis seondusid kostja poolt 27.11.2019 esitatud põhjendamatu menetluskulude tagatise taotlusega, mille kohus jättis rahuldamata ja mis põhjustas asja sisulise lahendamise venimist. Seetõttu ei oleks tohtinud hageja välja mõista kostja tagatise taotlusega seotud menetluskulusid 6 tunni ja 40 minuti osas. Kohus oleks pidanud põhjalikumalt hindama kostja ülejäänud menetluskulude seotust praeguse tsiviilasjaga ning analüüsima esindajate ajakulu põhjendatust. Hageja leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud dokumentide kättetoimetamisega seonduvate küsimuste analüüsiks ja LINKLaw AB-le teate koostamiseks kokku 30 min ei puutu praegusesse vaidlusesse ning seondusid hageja ja kostja vaheliste teiste nõuetega ning neid puudutavate dokumentide kättetoimetamisega. Hageja leiab, et kostja 25.02.2020 hagivastuse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 6 tunni ulatuses. Ajakulu ajavahemikus 16.03.2020 28.04.2020 kokku 7 tundi ja 20 minutit on ülepaisutatud ning arvestades kostja 28.04.2020 menetlusdokumendi mahtu ja lisasid, siis hindab hageja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 4 tundi. Apellatsioonkaebuse sisu ja pikkust arvestades võiks maksimaalselt põhjendatuks pidada 6 tunni ulatuses apellatsioonkaebuse koostamist. Apellatsioonkaebuse vastuse analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks on põhjendatud 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja lepingulise esindaja ajakulu tuleb vähendada 20 tunni ja 1 minuti võrra. Menetluse edasine käik 6. Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. 7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulud 12 252 eurot ületavas osas (

§ 659ja § 657 lg 1 p 2).

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Esmalt selgitab kolleegium, et kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel otsustada menetluskulude jaotuse üle.

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus on praeguses asjas kindlaks määratud Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a otsusega ja Riigikohtu
3. novembri
4. a määrusega, mis on jõustunud. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb sellisest menetluskulude jaotusest lähtuda ning praegusel juhul ei ole võimalik jätta

§ 169

lg 1 alusel kostja kanda menetluskulusid, mis seondusid kostja 27.11.2019 esitatud menetluskulude tagatise taotlusega. 10.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse 3

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm nr 2-17-13164/62, p 9). Maakohus kostja esindajate ajakulu vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt ei hinnanud ja märkis üldiselt, et vaidluse keerukust ja mahukust, asjas peetud kohtuistungite arvu, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust arvestades on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus saab hinnata kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning vastata määruskaebuse väidetele. Arvestades, et hageja on esitanud kostja menetluskuludele osalise vastuväite, paludes vähendada kostja lepinguliste esindajate tehtud toiminguid 20 tunni ja 1 minuti osas, siis hindab kolleegium kostja esindajate tehtud toiminguid üksnes vaidlustatud osas. 10.1. Ajavahemikul 13.11.2019 – 23.01.2020 tegid kostja lepingulised esindajad järgmisi toiminguid: materjalide analüüs ja edasise tegevuskava arutelu, kohtumine kliendiga 2 tundi; materjalidega tutvumine, kompromissläbirääkimised advokaat Klettenbergiga ja telefoninõupidamine kliendiga kokku 35 minutit; kostja esialgse vastuse ja menetluskulude tagatise taotluse koostamine kokku 2 tundi 15 minutit; hageja poolt esitatud väljavõtete analüüs 10 minutit; seisukoht hageja täiendavatele konto väljavõtetele 15 minutit, suhtlus kliendiga 5 minutit; kohtu nõudekirjaga tutvumine, edastamine kliendile 5 minutit; seisukoha koostamine hageja taotlusele menetluse kinniseks kuulutamiseks kokku 1 tund 15 minutit. Kokku 6 tundi 40 minutit. Kolleegiumi hinnangul on need toimingud vajalikud ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 5,5 lk, lisaks tõendid; kostja esialgne vastus ja taotlus 3 lk, lisaks tõendid, kostja vastus hageja taotlusele menetluse kinniseks kuulutamiseks 1 lk). Kostjal oli seadusest tulenev õigus tagatise taotlus esitada (

§ 196

). Maakohus jättis tagatise taotluse rahuldamata hageja majandusliku seisundi tõttu. Samuti tuleb arvestada sellega, et tegemist oli keskmise mahukusega ja keerukusega hagiasjaga. 10.

1. 12.02.2020 tegid kostja lepingulised esindajad järgmisi toiminguid: dokumentide kättetoimetamisega seonduvate küsimuste analüüs ja LINKLaw AB-le teate koostamine kokku 30 minutit. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu toimiku materjalidest, et 12.02.2020 või sellele kuupäevale lähedasel ajal oleks hageja esindajale Annika Klettenbergile praeguses asjas midagi saadetud. Kuna hagejal oli menetluses esindaja, polnud vajalik analüüsida ka küsimust, kuidas dokumente kätte toimetada. Kostja ei ole ka vastuses määruskaebusele nimetatud osas mingit selgitust pakkunud, mistõttu tuleb nimetatud ajakulu 30 min ulatuses lugeda põhjendamatuks ja vähendada hagejalt väljamõistetavate kulude suurust 145:2 = 72,50 euro võrra. 10.
2. Ajavahemikul 20.02.2020 – 28.04.2020 tegid kostja lepingulised esindajad järgmisi toiminguid: kostja vastuse koostamine, töö tõenditega, lisade komplekteerimine kokku 8 tundi 55 minutit; hageja poolt esitatud materjalide analüüs, suhtlus kliendiga kokku 30 minutit; seisukoha koostamine hageja 13.03.2020 menetlusdokumendile, lisade ja tõlgete komplekteerimine; täiendavate materjalide analüüs, suhtlus kliendiga kokku 6 tundi 50 minutit. Kolleegiumi hinnangul on need toimingud vajalikud ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (kostja vastuse sisuline pikkus 4 lk, lisaks tõendid; hageja 13.03.2020 vastus 6 lk, lisaks tõendid; kostja vastus hageja 13.03.2020 vastusele 3,5 lk). 4

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5