Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo ekspert Kristi Kostenoki määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
a otsusega väärteoasjas nr 251021000784 määratud rahatrahvi 600 eurot, s.o 150 trahviühikut, tasumata osa 174,47, s.o 43 trahviühikut, arestiga 4 päeva. Asenduskaristusena määratud aresti asendas omakorda 5 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras maakohus 1 kuu alates kohtumääruse jõustumisest.
lg-le 3, mille kohaselt kui süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Asja kronoloogiast nähtub, et süüdlane asus rahatrahvi tasuma peale asenduskaristuse taotluse esitamist kohtule, esimesed kaks ülekannet kohtutäituri poolt on tehtud peale kohtuistungit. Seetõttu ei saanud sissenõudja kinnitada, et midagi üldse oleks tasutud. Lisaks on kohus andnud võimaluse rahatrahvi tasumiseks ka peale kohtuistungi toimumist. Tallinna Ringkonnakohus on väärteoasjas nr 4-21-1728 öelnud, et maakohtul ei olnud õiguslikku alust anda süüdlasele võimalust kanda karistust üldkasuliku töö tegemise või aresti kandmise asemel rahatrahvi tasumisega. Kohus on oma 8.11.2022. a määruses märkinud järgmist: „Kuigi X jäi riigile võlgu 174, 47 eurot täitis ta enda teada kohustuse täies ulatuses.“
lg 3 kohaselt on aga asenduskaristuse määramata jätmise eelduseks rahatrahvi tasumine, mitte täituritasu maksmine. Seega on kohus rikkunud menetlusõigust ning jõudnud sellega asjas ebaõigele järeldusele. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 4 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel ning kohtutäituri seaduse § 39 alusel alates 24.03.2011. a võlgniku asenduskaristuse korral kohtutäitur tasu enam ei saa. Seega on kohtutäituril enne asenduskaristuse kohaldamist õigus saada täituritasu samal määral, kui sissenõudjal rahatrahvi tasu. Sissenõudja saab vaid oletada, et täituritasu maksmise kohustus on jäänud süüdlasele selgitamata. Samuti tuleb märkida, et asenduskaristuse mõistmisega seotud sätted on
, kuid kohus on juhindunud üldsättest
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ning esitatud määruskaebuse argumendid ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. 9. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus juhindus ekslikult
§st 212. Tõepoolest asenduskaristuse mõistmisel tuleb kohtul juhinduda
§-s 211 sätestatust. Seda on maakohus oma 31.10.2022. a määruses, millega ta rahatrahvi asendas üldkasuliku tööga, ka teinud. Märkida tuleb aga seda, et käesoleval juhul on maakohus tühistanud enda määruse enesekontrolli teostamisel.
annab maakohtule juhised määruse koostanud kohtule määruskaebuse läbivaatamiseks.
lg 1 kohaselt vaatab määruse koostanud kohus määruskaebuse läbi selle saamisest 5 päeva jooksul. Sama paragrahvi lg 2 annab maakohtule võimaluse tühistada vaidlustatud kohtumäärus oma määrusega ja teha uus määrus kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendatuks. X esitas määruskaebuse maakohtule 03.11.2022, millele lisas 15.10.2022 maksekorralduse 100-le eurole. Maakohus vaatas järelikult määruskaebuse läbi seaduses sätestatud korras ning tuvastades, et isik oli kohtunõude tasuda rahatrahv kuni 15.10.2022 täitnud, tühistas enda tehtud määruse ning tegi uue määruse millega jättis kohtuvälise menetleja taotluse asenduskaristuse määramiseks rahuldamata. Eeltoodust nähtub, et maakohus juhindus 08.11.2022 määrust tehes
§-st 195 lg 2. Ringkonnakohus peab võimalikuks maakohtu eksimus sissejuhatavas osas parandada ning teha selles osas täpsustus märkides maakohtu 08.11.2022 määruse sissejuhatavas osas, et maakohus juhindus määrust tehes
§-st
lg 3 sätestab, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Tähele tuleb panna, et seadus ütleb üheselt, et taotlus asenduskaristuseks jäetakse rahuldamata kui süüdlane on rahatrahvi tasunud enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist. Seejuures andis maakohus süüdlasele 15.09.2022 kohtuistungil tingimusliku võimaluse tasuda enne 15.10.2022 100 eurot, jättes selle tingimuse täitmisel asenduskaristuse kohaldamata. Käesolevas asjas tegi maakohus X suhtes asenduskaristuse määramise määruse küll 31.10.2022, kuid tühistas selle enesekontrolli käigus enne selle jõustumist maakohtu poolt seatud tingimuse tähtaegse täitmisega. See tähendab aga seda, et asenduskaristuse määramine ei olnud veel jõus ning seda ei saa lugeda kohaldatuks. Seejuures ei ole viide Tallinna Ringkonnakohtu määrusele väärteoasjale nr 4-21-1728 asjakohane. Viidatud kohtumääruses ei olnud maakohtul õiguslikku alust anda süüdlaselt võimalust kanda karistus üldkasuliku töö tegemise või aresti kandmise asemel rahatrahvi tasumisega seetõttu, et tegemist oli juba jõustunud määrusega millega oli rahatrahv asendatud. Käesoleval juhul see aga nii ei ole. Kuni asenduskaristuse kohaldamiseni oli maakohtul õigus jätta sissenõudja taotlus rahuldamata, seda olenemata sellest, et süüdlane asus rahatrahvi tasuma alles pärast kohtuvälisele menetlejale taotluse esitamist.
§-st 147 lg 1 p 1 ja §-st 194 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 08.11.2022. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.