alusel,
lg 1 alusel lõplikuks karistuseks vangistus 9 kuud 28 päeva,
lg 1, 3 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga.
lg 1 p 1 alusel võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 kuuks; 2) 06.11.2018 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 järgi,
lg 1, § 65 lg 2 alusel lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud 22 päeva, mis asendati
Töö tegemise tähtaeg 2 aastat.
lg 1 p 1 alusel võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud)
MS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Villu Kink süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.-19.08.2022, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ning lugeda Villu Kingul lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada Villu Kingule mõistetud vangistus 1 aasta 2 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga 447 (nelisada nelikümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on Villu Kink kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Villu Kingule katseajaks
lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
lg 1 p 1 alusel võtta Villu Kingult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks.
lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 06.11.2018 kohtuotsuse nr 1-18-7679 alusel
lg 2 järgi, juhtis taas 17.08.2022 kella 18:45 paiku Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kõpu– Tõramaa-Jõesuu tee 4. kilomeetril traktorit MTZ82 registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,07 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Villu Kink kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta 3 kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.-19.08.2022, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 2 kuud 27 päeva.
alusel asendada karistus 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 447 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 1 aasta 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Villu Kink
lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.
lg 1 kohaselt on Villu Kink kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
lg 2 p 2 on Villu Kink kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.
lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Villu Kingu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 207,60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna Villu Kink on pensionär ning tema igakuiseks sissetulekuks on ca 530 eurot, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 600 eurot ning ülejäänud osa 381 eurot jätta riigi kanda. 4 Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 807,60 eurot: sundraha 600 eurot ja riigi õigusabi tasu 207,60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Villu Kink on kahtlustatavana kinni peetud 17.-19.08.2022, seega on Villu Kink viibinud eelvangistuses 3 päeva.
MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.