) § 101 lg-tele 3, 4 ning saadud summast arvestatakse maha pool lapsetoetusest. Kohus võttis 08.08.
lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Bxxxxxxxxxxon Rxxxx Vxxxx ja RxxxxxVxxxxxisa. Kohus on 17.06.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui
Sama sätte lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused ja lõike 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Baassumma alates 01.aprillist 2022 on 209,20 eurot. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil ning lõike 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 teise lause kohaselt kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse 3
lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesolevalt on kõigi hagejate vanuste vahe elatisesumma vähendatakse 15% võrra. alla kolme aasta, s.t. iga järgneva lapse Hagejad taotlevad, et kohus mõistaks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest hagejate kasuks välja igakuise elatise kogusummas 457,22 eurot (175,64+149,29+132,29) ning seda kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Ehkki hagejad ei ole esitanud hagiavalduses elatisesumma numbrilist arvutust, on kohus seda kontrollinud ja see on võimalik siinkohal esitada. Elatis Rxxxx Vxxxxxx: igakuine elatis 175,64 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 209 eurot 20 senti +46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetuse määrast Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2 mõttes)- 30 eurot (50% lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes), mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimene lause ) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis Rxxxx Vxxxxxx: igakuine elatis 149,29 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 209 eurot 20 senti +46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetuse määrast Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2 mõttes)- 30 eurot (50% lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes) ja mida vähendatakse Perehüvitiste seaduse § 101 lg.7 alusel 15% (26,346 eurot) võrra, kuna elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, ja mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimene lause ) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis Sxxxxx Vxxxxxx: igakuine elatis 132,29 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 209 eurot 20 senti +46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetuse määrast Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2 mõttes)- 50 eurot (50% kolmanda lapse lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes) ja mida vähendatakse Perehüvitiste seaduse § 101 lg.7 alusel 15% (23,346 eurot) võrra, kuna elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, ja mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimene lause ) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes laste 4
Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejal lepinguline esindaja. Hageja lepinguline esindaja teavitas kohut, et tsiviilasjas hagejal menetluskulud puuduvad. Seega hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.