) § 77 lg-ga 2.
lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad 4 rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. III Pooled ei vaidle ka järgmise üle: - ühisvara hulka kuulub korteriomand, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), väärtusega 24 000.00 eurot, mis jääb ühisvara jagamise tulemusena kostjale (I kd tl 6 – 6 pöördel, II kd tl 51); - ühisvara hulka kuulub korteriomand, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), väärtusega 16 000.00 eurot (I kd tl 46 – 46 pöördel, II kd tl 51); - ühisvara hulka kuulub sõiduauto xxx, registreerimismärgiga xxx, väärtusega 8000.00 eurot, mis jääb ühisvara jagamisse tulemusena kostjale (I kd tl 79 – 80 pöördel, II kd tl 51); - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevalt (I kd tl 18 – 20 pöördel, II kd tl 51), millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 24 964.34 eurot (II kd tl 111 – 112), mis jääb ühisvara jagamisse tulemusena kostjale (II kd tl 51); - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja AS-i Inbank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevalt (I kd tl 84 – 87, II kd tl 59 – 61), millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 7914.91 eurot (II kd tl 109) ning laenumakseid on sellest ajast saadik tasunud kostja (vt nt II kd tl 70 – 76), mis jääb ühisvara jagamisse tulemusena kostjale (II kd tl 51 pöördel); - kostja on ühisvara hulka kuuluvat korteriomandit, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), üürile andes saanud üüritulu ajavahemikul 10.12.2019-10.02.2021 3500.00 eurot (I kd tl 21 – 23, II kd tl 55 pöördel, II kd tl 78 – 79). IV Pooled vaidlevad ühe korteriomandi jagamise viisi üle. Hageja palub hagis jätta korteriomandi, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), enda ainuomandisse (I kd tl 2), kostja palub vastuhagis jätta nimetatud korteriomand enda ainuomandisse (II kd tl 56). Kostja on vastuhagis kinnitanud valmisolekut tasuda hagejale hüvistist (vt nt II kd tl 56). Seevastu hageja ei ole kinnitanud enda valmisolekut kostjale hüvitist maksta. Kostja on tõendanud oma hüvitise maksmise võimet mh sellega, et kostja on siiani tasunud ühiskohustusi võlausaldajate ees ning kostja on nõus kohustuste tasumisega jätkama (vt nt II kd tl 66 – 77). Vaidlus puudub selles, et kumbki pooltest nimetatud korteris ei ela. Kõike eelnenut arvesse võttes on põhjendatud jätta korteriomand, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), kostja ainuomandisse. V Pooled vaidlevad ühisvara hulka kuuluva ühiskohustuse, mis tuleneb poolte ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX, tasumise üle pärast abielu lahutamist. Kostja on tõendanud laenumaksete tasumist AS-ile SEB Pank laenulepingu nr XXX alusel pärast abielu lahutamist (vt nt II kd tl 66 – 68). Hageja ei nõustunud kostjaga, et pärast abielu lahutamist on laenulepingust nr XXX tulenevat laenukohustust AS-i SEB Pank ees täitnud kostja ainuisikuliselt, kuna AS SEB Pank on hageja kontolt kümnel korral maha võtnud tähtaegselt tasumata jäetud osamaksete summad (vt I kd tl 89 pöördel). Hageja ei ole toonud välja, millises summas ja millistel kuupäevadel on hageja laenumakseid AS-ile SEB Pank tasunud ega ole esitanud eelneva tõendamiseks ühtegi tõendit. Kohtu hinnangul on hageja väited üldsõnalised ja tõendamata, mistõttu ei ole põhjendatud arvestada hageja väiteid seoses laenukohustuse tasumisega hüvitise väljamõistmisel. 5 VI Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja taotlusele jagada ühisvara hulka kuuluvat garaažiboksi. PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest, mille § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Asjaõigusseaduse (
) § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.
lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hooneühistuseaduse § 8 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama liikmesust, olema notariaalselt tõestatud. Hageja leiab, et poolte ühisvara hulka kuulub garaažiboks, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), mille hageja soovib jätta kostja ainuomandisse. Kostja on seisukohal, et garaažiboks ei kuulu poolte ühisvara hulka, kuna garaažiboksi soetamise kohta ei ole vormistatud notariaalset ostumüügi lepingut ning kinnistusregistri andmetel on antud garaažiboksi, st kogu kinnistu, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), ainuomanikuks xxx vald (nt I kd tl 72). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kinnistu, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), omanik xxx vald (I kd tl 78 – 78 pöördel). Hageja on esitanud kohtule garaažiboksi ühisvara hulka kuulumise tõendamiseks 09.01.2017 sõlmitud lihtkirjaliku garaažiboksi ostu-müügi lepingu, mille kohaselt müüja annab üle ja ostja võtab vastu garaažiboksi, nimetusega xxx ning müüja kohustub selle ostjale üle andma 09.01.2017 ning ostja kohustub tasuma garaažiboksi eest tehingu sõlmimisel (I kd tl 17). Leping on küll sõlmitud abielu ajal, kuid ei vasta
§-s 641 ja § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele, kuna ei ole notariaalselt tõestatud. Hageja ei ole tõendanud, et garaažiboks kuuluks poolte ühisvara hulka ning kostja vaidleb samuti vastu garaažiboksi ühisvara hulka kuulumisele. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude garaažiboksi, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), ühisvarana jagamiseks ja kostja ainuomandisse jätmiseks. VII Järgnevalt kohus analüüsib hageja taotlust mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi väljaüürimisest saadud tulu eest.
lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Vaidlus puudub selles, et kostja üüris välja pooltele ühisvarana kuuluva korteriomandi, asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ajavahemikul 10.12.2019-10.02.2021 ning sai selle eest igakuiselt üüritulu 250.00 eurot, kokku nimetatud ajavahemiku eest 3500.00 eurot. Hageja on esitanud eelneva tõendamiseks üürilepingu (I kd tl 21 – 23). Kostja on kinnitanud üüritulu saamist summas 3500.00 eurot, mis kuulub ühisvarasse ja poolte vahel võrdselt jagamisele (II kd tl 55 pöördel). 6 Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi väljaüürimisest saadud poole üüritulu eest ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks 1750.00 eurot (3500.00 eurot / 2). VIII Järgnevalt annab kohus hinnangu kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest väljamõistetava hüvitise suurusele. Kostja palub vastuhagis jagada poolte ühiskohustused AS-i SEB Pank ja AS-i Inbank ees selliselt, et ühiskohustuste osas jääb poolte omavahelises suhtes vastutavaks kostja. Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 18 117.10 eurot, millest 12 043.42 eurot moodustab hüvitis laenukohustustest vabanemise eest AS-i SEB Pank ja AS-i Inbank ees ning 6073.68 eurot moodustab kostja poolt pärast abielu lahutamist ühisvara hulka kuuluvate laenukohustuste täitmise eest AS-i SEB Pank ja AS-i Inbank ees. Kostja palub tasaarvestada poolte vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 7632.90 eurot (25 750-18 117.10) (vt nt II kd tl 121 – 122 pöördel). Abielu lahutamise seisuga oli poolte ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev kohustus 24 964.34 eurot (II kd tl 111 – 112) ning poolte ja AS-i Inbank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev kohustus 7 914.91 eurot (II kd tl 109), kokku 32 879.25 eurot, mida on kinnitanud ka kostja (vt nt II kd tl 99). Kostja on hinnanud korteriomandi, asukohaga xxx, turuväärtuseks 24 000.00 eurot, korteriomandi, asukohaga xxx, turuväärtuseks 16 000.00 eurot ning sõiduauto xxx, registreerimismärgiga xxx, turuväärtuseks 8000.00 eurot, s.o kokku 48 000.00 eurot (I kd tl 71 pöördel – 72). Hageja ei ole vara väärtuse osas vastuväiteid esitanud. Eelnevalt on kohus otsuse põhjenduste V osas asunud seisukohale, et hageja poolt laenukohustuse tasumine pärast abielu lahutamist ei ole tõendatud ning kostja on pärast abielu lahutamist ainuisikuliselt laenumakseid tasunud ja pooled on taotlenud laenukohustuste jätmist kostja kanda. Sellest tulenevalt ei ole vajalik hinnata, millises summas on kostja pärast abielu lahutamist laenumakseid tasunud, sest kostjal on kohustus tasuda laenumakseid pooles osas ning kohus mõistab teise poole hagejalt kostja kasuks välja abielu lahutamise seisuga. Kuna korteriomandid ja sõiduauto, samuti laenukohustused jäävad kostjale, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis. Hüvitise arvutamisel tuleb vara koguväärtusest arvestada maha ühisvara hulka kuuluvad kohustused ning jagada saadud tulemus kaheks. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kostja poolt ühisvara hulka kuuluva korteriomandi eest saadud üüritulu. Eelnevast lähtuvalt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest 9310.38 eurot ((48 000.00 – 32 879.25) : 2 + 1750.00 = 9310.38). VIII Seega tuleb jagada poolte ühisvara järgmiselt: - korteriomand, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), väärtusega 24 000.00 eurot, jätta kostja ainuomandisse; - korteriomand, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), väärtusega 16 000.00 eurot, jätta kostja ainuomandisse; - sõiduauto xxx, registreerimismärgiga xxx, väärtusega 8000.00 eurot, jätta kostja ainuomandisse; - ühiskohustuse osas poolte ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevalt 12.05.2018 seisuga summas 24 964.34 eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks kostja; - ühiskohustuse osas poolte ja AS-i Inbank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevalt 12.05.2018 seisuga summas 7914.91 eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks kostja; 7 - IX mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest 9310.38 eurot ((vara – kohustused) : 2 + hüvitis korteriomandi väljaüürimisest saadud poole üüritulu eest, s.o (48 000.00 – 32 879.25) : 2 + 1750.00 = 9310.38). Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et V K-Ai hagi A Ai vastu ühisvara jagamiseks ning A Ai vastuhagi V K-Ai vastu ühisvara jagamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad osalisele rahuldamisele. Kohus jagab V K-Ai ja A Ai ühisvara järgmiselt: - jätta korteriomand, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), A Ai ainuomandisse; - jätta korteriomand, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), A Ai ainuomandisse; - jätta sõiduauto xxx, registreerimismärgiga xxx, A Ai ainuomandisse; - ühiskohustuse osas poolte ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks A A; - ühiskohustuse osas poolte ja AS-i Inbank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks A A. Kohus mõistab välja A Ailt hüvitise enamsaadud ühisvara eest 9310.38 eurot V K-Ai kasuks. X Kohus selgitab pooltele, et ühisomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb ühisomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. TMS § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega tuleb kohustada kostjat omandi üleandmise kohustusega samaaegselt välja maksma hagejale hüvitis omandi kaotamise eest. Ühisomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised ühisomanikud. Kostja taotluse alusel ja kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341lg-ga 8 asendab kohtuotsus hageja tahteavaldust korteriomandite jagamiseks kostja soovitud kujul. Kohus loeb tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse osale korteriomandist, asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, kostjale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx II jaos senise kande ühisomanike kohta kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Kohus loeb tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse osale korteriomandist, asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, kostjale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega tuleb hagejale välja maksta hüvitis. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 ning § 190 lg-te 1 ja 7 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a A Aile Harju Maakohtu 01.09.2021 määrusega antud riigi õigusabi, mis jääb Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Piret Mõistlik kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.