Obsah (12)

§ 199§ 114§ 113§ 64§ 68§ 218§ 200§ 34§ 35§ 262§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 17. november 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-9331 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kriminaal

§ 199

lg 2 p 9, § 200 lg 2 p 8 ja § 114 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. juuli
2. a otsus Apellatsiooni esitajad Inga Voronina kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Teised apellatsioonimenetluse  süüdistatav Inga Voronina – isikukood 49211112218; pooled elukoht XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla; emakeel vene keel; kriminaalkorras varem karistamata.  Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuli
5. a otsus osaliselt, s.o Inga Voronina süüditunnistamises ja karistamises

§ 114

lg 1 p 1 järgi, kuritegude kogumis mõistetud liitkaristuses ning ärakandmisele kuuluvas lõplikus karistuses. Teha selles osas uus otsus. 2. Tunnistada Inga Voronina süüdi

§ 113lg 1 järgi ja karistada teda 10 (kümne) aasta pikkuse vangistusega.

3. Mõista Inga Voroninale

§ 64lg 1 alusel kuritegude kogumis liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat vangistust.

4.

§ 68lg 1 alusel arvestada Inga Voronina eelvangistuses viibitud aeg, s.o 11.11.

– 12.11.2019 ja 14.

1. – 15.05.2020, 4 (neli) päeva karistusaja hulka ja lugeda Inga Voronina poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) aastat 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
2. Muus osas jätta Viru Maakohtu
3. juuli
4. a otsus muutmata.
5. Inga Voronina kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi apellatsioon rahuldada osaliselt.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Grandman Law Firm Advokaadibüroo kaudu 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot 80 senti, sh käibemaks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, vandeadvokaat Ilya Zuevile süüdistatav Inga Voroninale määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
7. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabi kulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. SÜÜDISTUS
8. Inga Voroninat süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, keda on väärteokorras karistatud 31.07.2019 ja 19.08.2019

§ 218

lg 1 järgi:  pani uuesti toime varguse 04.11.2019 kella 21.50 paiku kaupluse „Grossi“ (aadress Kalevi 27, Kohtla-Järve) müügisaalis, võttes võõra vallasasja omastamise eesmärgil müügiriiulilt 2 x 0,5 l siidrit Gin maksumus kokku 2,96 eurot ning 1 x 1,5 l siidri Gin maksumusega 3,78 eurot, ning möödus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ja väljus kaubaga poest. OG Elektra AS-le tekitas Inga Voronina oma tegevusega varalist kahju 6,74 eurot.  14.05.2020 kell 19:30 paiku võttis Inga Voronina võõra vallasasja omastamise eesmärgil kaupluse „Grossi“ müügisaalist kalamarja purgi maksumusega 1,52 eurot, möödus kassadest kauba eest tasumata ja väljus koos kaubaga poest. Süüdistatav peeti kinni poe töötaja poolt ning kaup tagastati kauplusele.  2. Inga Voroninat süüdistatakse

§ 200

lg 2 p 8 järgi selles, et tema 12.09.2019 kella 21.30 paiku Kohtla-Järvel aadressil Järveküla tee 50, kandes näo ees maski, lähenes Hesburgeri Drive IN alas R.L. le ning A.T. le ja lasi neile kolm korda näkku pipragaasi. Peale gaasi pihustamist haaras Inga Voronina enda valdusesse Hesburgeri müüja poolt avatud müügiaknale asetatud R.L. poolt tellitud ning tasutud kauba – 3 hamburgerit maksumusega 1,50 eurot tükk ning ühe portsu friikartuleid maksumusega 1,60 eurot (kogukahju 6,10 eurot) ning lahkus sündmuskohalt. Relvaseaduse § 11 lg 2 defineerib gaasirelva järgmiselt: relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga. Eeltoodust tulenevalt, on Inga Voronina poolt kasutatud gaasipihusti relvaseaduse mõttes relv. 3. Inga Voroninat süüdistatakse

§ 114

lg 1 p 1 järgi selles, et tema 03.08.2020 ajavahemikul 22.51 – 22.54 tekitas Kohtla-Järvel Pärna tn 8 maja ees J.A. ile noaga elupuhused hulgalised vigastused: rindkere-, südame vasaku vatsakese ja kõhuõõnde tungivad hulgalised torke-lõikehaavad mõlemal poolrindkere ees- ja tagaseinas, paremal pool kõhu eesseinas ning mõlemal pool kaelaesipinnal koos torke-lõikevigastustega kaela vasaku poole eesmise rühma lihastes, lõikevigastustega parema III, V roide alumises servas, torke-lõikevigastustega vasaku kopsualasagara tagapinnal, südame vasaku vatsakese seinas, maksa paremas ja vasakus sagaras 2 ning suurrasvikus ja peensoolekinnistis, marrastused kaela tagapinna alaosas, kokku üle 32 vigastuse. J.A. i surma põhjuseks on hulgalised rindkere- ja kõhuõõnde tungivad torkelõikehaavad mõlemal pool rindkerel ja paremal pool kõhu eesseinas, südame ja vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind, verikõht ja arened välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Nimetatud kehavigastused on tekitatud J.A. ile lühikese aja (mõned minutid) jooksul enne surma saabumist. Arvestades J.A. i tervisekahjustuste ulatuslikkust ja rohkust, paiknemist ja tekitamise intensiivsust, viisi ning vahendit, põhjustas Inga Voronina J.A. ile teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi. II. MAAKOHTU OTSUS 4. Viru Maakohus karistas Inga Voroninat

§ 199

lg 2 p 9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 200

lg 2 p 8 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 114

lg 1 p 1 järgi 16 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus Inga Voroninale kuritegude kogumis liitkaristuseks 16 aastat vangistust, mille hulka arvestas tema eelvangistusaja 4 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 15 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks luges maakohus 04.08.2020, s.o alates tema kinnipidamisest. Inga Voroninale

§ 199lg 2 p 9 järgi esitatud süüdistus 5.

Maakohus leidis, et Inga Voronina süü kahe 0,5 l pudeli Gin´i ja ühe 1,5 l pudeli Gin´i varguses on tõendatud esmalt 25.02.

1. a asitõendi vaatlusprotokolliga (koos fototabeliga), millelt on näha, kuidas 04.11.2019 kell 21.48.21 tuleb kaupluse kassapidaja juurde isik mustades riietes, näitab kassapidajale kaasas olnud pudeleid, paneb need ostukärusse ja siseneb müügisaali. Kell 21.49 läheneb ta jookide riiulile ning näha on tema ostukärus olevad pudelid. Kell 21.49.03 võtab sama isik riiulilt 1,5 l plastikpudeli ja paneb ostukärusse ning pisut eestpoolt 2 väiksemat plastikpudelit ja paneb need samuti ostukärusse. Kell 21.49.51 on näha sama isik tühja ostukäruga, vasakus käes on tal suur plastikpudel, paremas käes kaks väikest plastikpudelit. Kell 21.50.09 on sama isik ilma ostukäruta, hoiab endiselt nimetatud pudeleid ja möödub kassast kauba eest maksmata.
2. Tunnistaja J.M. ütluste järgi töötab AS OG Elektra kaupluses vanemteenindajana ning 04.11.2019 sisenes süüdistatav kauplusesse ja näitas kaasasolevat suurt džinnipudelit. Kaamera salvestise pealt nägi tunnistaja, kuidas süüdistatav pani selle pudeli riiulile ja võttis teise pudeli, millega läks kassadest mööda selle eest tasumata. Seejärel läks kassapidaja alkoholiriiuli juurde ja avastas avatud korgiga pudeli, milles oli ilmselt seebivesi. Tunnistaja K.K. u ütlustest nähtub, et novembris 2019 pidasid kaupluse töötajad süüdistatava kinni, kuna ta oli varem midagi kauplusest varastanud. Kuna süüdistataval puudus isikut tõendav dokument, tuvastasid nad isiku e-politsei kaudu politsei patrullautos. Tunnistaja J.B. kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et nad tarvitasid 04.11.2019 koos süüdistatavaga alkoholi ja süüdistatav käis ka AS OG Elektra kaupluses, kust väljus kolme pudeliga. Tunnistaja ei tea, kas süüdistatav nende eest tasus. Süüdistatav ennast selles teos süüdi ei tunnista ja ütlusi ei andnud.
3. Maakohus leidis, et varguse toimepanemine süüdistatava poolt 04.11.2019 AS OG Elektra kauplusest on tõendatud. Lisaks asitõendi vaatlusprotokollile, mille kohaselt vaadeldi turvakaamera salvestist kauplusest, viitavad tunnistajad otse süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Kaupluse teenindajad tundsid süüdistatavat sedavõrd hästi, et pidasid ta kinni veel nädal peale varguse toimepanemist. 3
4. Subjektiivsest küljest pani Inga Voronina teo toime kavatsetult. Maakohus leidis, et minnes kauplusesse, võttes kaasa enda poolt vedelikuga täidetud pudelid, jättes need kaupluse riiulile ja võttes sealt kaasa teised pudelid originaalalkoholiga, oli see ilmselgelt süüdistatava eesmärk, ta pidas sellist vahetust võimalikuks.
5. Samuti tuvastas maakohus, et 14.05.2020 kell 19.30 varastas Inga Voronina Grossi kauplusest (Kalevi 27 Kohtla-Järve) kalamarja purgi ning ta on teo toimepanemises süüdi ja teda tuleb selle eest karistada (seda süüdistust ei ole vaidlustatud).
6. Maakohus leidis, et Inga Voronina on toime pannud

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilised vargused.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat karistatud väärteokorras

§ 218lg 1 alusel 2 korda.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 19.08.2019. a otsusega, kui ta 31.07.2019 kell 15.47 võttis kauplusest Maxima ära 0,568 l heledat õlut Saku Rock 5,3% maksumusega 1,49 eurot, ning 31.07.2019 otsusega selle eest, et 31.07.2019 kell 18.17 võttis kauplusest Maxima ära ühe purgi tumedat õlut Alexander Dunkel 4,2% maksumusega 1,47 eurot. Inga Voroninale

§ 200lg 2 p 8 järgi esitatud süüdistus 11.

Esmalt selgitas maakohus, et gaasi näkku pihustamine on vägivald, sest süüdlane kasutab gaasiballooni kannatanu ründamiseks, saavutab kannatanu vastupanu mahasurumise ning hõivab sellise vägivalla kasutamisega võõra asja. Gaasiballooni kasutamine vastab relva kasutamise tunnustele ja seetõttu tulebki asja hõivamist koos gaasiballooni kasutamisega käsitleda röövimisena relvana kasutatava esemega. Vastavalt relvaseaduse § 11 p-le 2 on gaasirelv mõeldud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga. Süüdistatava tegevuse kvalifitseerimisel röövimisena relvana kasutatava esemega või relvaga ei oma tähtsust asjaolu, kas sellise eseme kasutamisega põhjustati kannatanule reaalselt elule või tervisele ohtlikku tagajärge või mitte. Sellise eseme kasutamist vara hõivamisel tuleb iseenesest lugeda elule ja tervisele ohtlikuks, kuna relv või relvana kasutatav ese võimaldab alati elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamist ja seda tajub ka kannatanu (vt Riigikohtu 15.04.

1. a lahend kohtuasjas nr 3-1-1-37-97).
2. Kannatanute R.L. ja A.T. ning tunnistajate A.T. ja A.L. ütluste järgi olid nemad 12.09.2019 õhtul Vironia keskuse Hesburgeris ja tellisid toitu kaasa, tasus R.L. . R.L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tellimuse ootamise ajal tulid sinna ka kaks tütarlast, üks neist läks eemale parklasse, teisel oli ees mask ja tema tuli nende seltskonna juurde. Maskiga neiu lasi nende suunas 2 – 3 korda pipragaasi, esimene kord õhku, järgmised korrad otse kannatanu suunas. Kannatanu kinnitas, et sai gaasiga pihta, silmad hakkasid vett jooksma, ta tundis gaasi lõhna ja valu rinnus. Kui nende tellimus sai valmis, läks maskiga neiu akna juurde, tõstis maski üles, rääkis müüjaga ja seejärel andis müüja neiule kannatanu poolt tehtud tellimuse. Kannatanu ütluste kohaselt olid ta silmad veel järgmisel hommikul vesised.
3. A.T. ütlustest nähtub, et nad tegid ühise toidu tellimuse ja jäid seda väljas ootama. Sel ajal tuli sinna kaks neiut, kes ei tellinud midagi. Kannatanu õde seisis koos A.L. ga veidi eemal. Kui nende tellimus sai valmis, tuli maskis neiu nende juurde ja pihustas tema ning R.L. suunas gaasi, seejärel läks tellimuste akna juurde, kergitas maski, rääkis teenindajaga, võttis nende tellitud toidu ja lahkus. Kannatanu kinnitas, et tundis maskis neiut, kuna oli teda korduvalt linnas näinud. Samuti tunnistas kannatanu, et peale gaasi pihustamist valutasid tal silmad veel 4 3 – 4 päeva, kooli medõde pani talle silmatilku. Kindlasti pihustas maskis neiu gaasi otse nende poole ja see ei sattunud nendeni kogemata.
4. A.T. ütlustest nähtub, et nad tellisid kaasavõtmiseks toitu väljast aknast ning jäid seda ootama. Alguses seisid nad kõik neljakesi koos, hiljem läks tema koos A.L. ga natuke eemale. Järgnevalt tuli sinna kaks neiut, üks neist oli maskis. Maskis neiu pihustas gaasi, algul niisama, teisel korral sihtis otse tunnistaja õe ja R.L. suunas. Tunnistaja kinnitas, et oli maskis neiut varem korduvalt linnas näinud. Seejärel läks maskis neiu tellimuste akna juurde, võttis nende tellimuse ja mõlemad neiud lahkusid. Õel ja R.L. l jooksid silmadest pisarad, silmad punetasid, õde ei saanud silmi lahti teha. A.L. ütlustest on näha, et sinna tuli maskis neiu, kes pihustas pipragaasi nende suunas, läks tellimuste akna juurde ja võttis ära nende tellimuse. R.L. sai pipragaasiga pihta ja pesi oma silmi politseijaoskonnas.
5. Tunnistaja J.B. kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et 12.09.2019 õhtul oli ta koos süüdistatavaga Vironia keskuse Hesburgeri juures ning süüdistataval olid nii mask kui gaasiballoon.
6. Tunnistaja V.Š. ütluste järgi töötas tema 12.09.2019 õhtul teenindajana Vironia keskuse Hesburgeris, tal oli kaasas ka väike laps. Sinna tuli neljane noorte seltskond, nad tegid ühise tellimuse akna kaudu ja jäid seda ootama. Tellimuse täitmise ajal tulid sinna veel kaks neiut, üks neist oli maskis. Kui tellimus sai valmis, hoidis maskis neiu käes gaasiballooni, sihtis tunnistaja poole ja ütles, et see on tema tellimus. Tunnistaja tundis ohtu endale ja lapsele ning andis tellimuse neiule. Kui neiu kergitas oma maski, tundis ta neiu ära, kuna oli teda korduvalt linnas näinud. Tunnistaja teadis, et neiu tarvitab narkootikume ja tema hüüdnimi on Kostja.
7. 16.09.2019 äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et A.T. tundis ära Inga Voronina, kes oli 12.09.2019 õhtul koos teise tütarlapsega Vironia keskuse Hesburgeris ning lasi gaasi ja võttis ära nende tellimuse. Samuti tundis ta ära teise tütarlapse, J.B. , kes oli 12.09.2019 õhtul koos maskis tütarlapsega Vironia keskuse Hesburgeris ja jäi pisut eemale kõndima. Asitõendi 25.02.2020 vaatlusprotokollis vaadeldi AS Hesburgerilt saadud videosalvestist. Videolt on näha, kuidas noormees esitab läbi akna tellimuse ja koos teise isikuga eemalduvad nad aknast. Samal ajal tuleb akna juurde tütarlaps, kellel on näo eest ülestõstetud valge mask. Kell 21.20.27 avab klienditeenindaja akna ning annab tütarlapsele joogitopsi ja ostud paberpakendis, tütarlaps eemaldub.
8. Süüdistatav keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest, väitis peale prokuröri avakõnet, et gaasi ta ei kasutanud.
9. Maakohus leidis, et süüdistatava süü antud kuriteos on leidnud tõendamist ja süüdistatav on täitnud

§ 200lg 2 p-s 8 sätestatud kuriteokoosseisu.

Süüdistatava süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ühes seltskonnas viibinud kahe kannatanu ja kahe tunnistaja puhul on tegemist süüdistatavale võõraste isikutega, seega on eluliselt usutav, et mingisugust sellist vihavaenu nende vahel ei olnud, mis tingiks valeütluste andmise süüdistatava kohta. Samasugune on olukord Hesburgeri klienditeenindajaga. Viimane teadis süüdistatavat küll visuaalselt ja oli teda samuti linnas näinud, kuid tuttavad nad ei olnud ja mingisuguseid suhteid nende vahel ei olnud. 20. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et antud kuriteo puhul on tegemist süütegudega

§ 199lg 1 ja § 262 lg 1 järgi ning röövimise koosseis ei ole täidetud.

Süüdistatav kasutas pipragaasi vägivallana just selleks, et välistada kannatanute vastuhakk ja saada sellega enda valdusse kannatanu seltskonna poolt tehtud toidutellimus. Maakohtule esitatud tõendid ei kinnita kuidagi kaitsja versiooni, et süüdistatav küsis kannatanutelt nende nõusolekut nende 5 tellimuse endale saamiseks, et kannatanud olid sellega nõus, et alles seejärel pihustas süüdistatav ilma halba soovimata pipragaasi.

1. Vastuseks kaitsja väitele kuriteo intensiivsuse kohta kordas maakohus juba eelpoolöeldut, et süüdistatava tegevuse kvalifitseerimisel röövimisena relvana kasutatava esemega või relvaga ei oma tähtsust asjaolu, kas sellise eseme kasutamisega põhjustati kannatanule reaalselt elule või tervisele ohtlikku tagajärge või mitte. Kohtul puudub meditsiiniline pädevus hinnata, kas kannatanute silmadele tekitati oluliselt kahju, küll aga lähtus maakohus kannatanute endi ütlustest, mille kohaselt olid kannatanu R.L. silmad veel järgmisel päeval vesised ning kannatanu A.T. silmad sel määral 3 – 4 päeva kahjustunud, et kooli meditsiiniõde pani talle silmatilku ja ta nägi halvasti. Tunnistaja A.T. ütluste kohaselt ei saanud õde samal õhtul silmi avada ja pisarad ainult jooksid.
2. Maakohus leidis, et subjektiivsest küljest on süüdistatav 12.09.2019 kuriteo toime pannud kavatsetult. Esitatud tõenditest nähtub, et süüdistatav läks Vironia keskuses asuvasse Hesburgerisse koos maski ja gaasiballooniga. Tegemist ei olnud juhusliku möödumisega, kuna kannatanu R.L. ütlustest nähtub, et süüdistatav jäi nende juurde seisma ja lasi klappidest õudusfilmide muusikat, ise ta tellimust tegema ei läinud. Kui Hesburgeri tellimuste tegemise aken avanes ja oli aru saada, et tellimus on valmis edastamiseks, lasi süüdistatav kannatanute suunas pipragaasi ning läks akna juurde nende tellimust endale võtma. Seega oli süüdistatava eesmärk saada enda valdusesse kannatanute toidutellimus ning ta pidas vähemalt võimalikuks selle eesmärgi saabumist. Inga Voroninale

§ 114lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistus 22.

Maakohus tuvastas, et Inga Voronina tekitas 03.08.2020 ajavahemikul kell 22.51 – 22.54 Kohtla-Järvel Pärna 8 maja juures lühikese aja jooksul J.A. ile noaga elupuhuselt kokku 32 vigastust, mille tagajärjel kannatanu suri. Vaidlus on selles, kas tegemist oli tapmisega

§ 113

järgi või mõrvaga

§ 114lg 1 p 1 järgi, s.o julmal viisil.

1. Maakohus selgitas, et julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, aga ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julmus väljendub tapmisteo välises pildis (vt ka Riigikohtu 09.11.
2. a lahend kohtuasjas nr 1-15-10119). Oluline on siinkohal tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teoviisi julmusel peab olema vahetu seos tapmisteoga.
3. Kaitsja märkis kohtukõnes, et süüdistuse ja ekspertiisiakti kohaselt saabus kannatanu surm lühikese aja jooksul, mistõttu ajalis-ruumiline lähiseos kinnitab, et kannatanu ründamine oli intensiivne ja ulatuslik. Kannatanu surm tuli kiiresti ja edaspidised manipulatsioonid kannatanu kehaga olid juba pärast tema surma. Esimesed löögid ja esimesed torke – lõikehaavad olid fataalsed. Maakohus selle kaitsja seisukohaga ei nõustunud. Nii ekspertiisiaktis kui ka oma selgitustes maakohtu istungil märkis kohtuarst – ekspert Mihhail Vassin üheselt mõistetavalt, et kõik kannatanu vigastused olid tekitatud elupuhuselt. Seega ei saa rääkida kaitsja versioonist, et kannatanu suri juba peale esimesi lööke ning järgnevad vigastused olid tekitatud surnule.
4. Maakohus nõustus ringkonnaprokuröri analüüsiga, et tapmise väline jõhker teopilt osutab sellele, et tapmine oli toime pandud julmal viisil. On selge ja mõistetav, et iga tapmine on mingil määral jõhker ja kätkeb endas hoolimatust inimelu vastu üldiselt. Käesolevas kriminaalasjas on see süüdistatava poolt toime pandud julmal viisil, kuna selles avaldus eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus tuttava elu suhtes. Ei ole tuvastatud ühtegi sellist asjaolu, mis viitab tülile 6 süüdistatava ja kannatanu vahel või muule sarnasele äkkreaktsioonile süüdistatava poolt. Vastupidi, Vironia kaubanduskeskuse ees ja sees tehtud salvestistest nähtub, et süüdistatav ja kannatanu kohtusid kaubanduskeskuse ees, süüdistatav lehvitas kannatanule, nad sisenesid koos kaubanduskeskuses asuvasse kauplusesse Maxima, sooritasid koos ostud ja lahkusid samuti koos. Süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et koos otsustasid nad suunduda linna parki.
5. Kaitsja märkis kohtukõnes ka seda, et süüdistatav tappis kannatanu, kuna viimane palus seda. Samuti viitas kaitsja kannatanu esindaja ütlustele maakohtu istungil, mille kohaselt ei olnud kannatanu õnnelik inimene, kuna tema ema oli surnud ja tal olid omad probleemid. Kannatanu esindaja M.A. i ütlustest maakohtu istungil nähtub tõepoolest, et kannatanu ema oli surnud, kannatanu elas ühiselamus, tarvitas alkoholi ja ilmselt ka narkootikume. Pojal olevat küll olnud mingid probleemid seoses elamisega ühiselamus, kuid millised, sellest poeg ei rääkinud. Mitte kunagi ei ole poeg aga öelnud, et enam ta elada ei taha. Tulenevalt nendest kannatanu esindaja ütlustest leidis maakohus, et juhul, kui kannatanul oleksid tõepoolest olnud ületamatud probleemid, mis oleksid pärssinud tema elu, oleks ta nendest isale rääkinud. Kannatanu esindaja kinnitas, et nad rääkisid tihti telefoni teel ja käisid külas. Poeg ei palunud ühegi probleemi puhul temalt abi.
6. Maakohus leidis kokkuvõttena, et kannatanu tapmine süüdistatava poolt oli toime pandud julmal viisil ja kaitsja seisukohaga selle teo ümberkvalifitseerimiseks ei saa nõustuda.
7. Subjektiivsest küljest pandi tegu toime otsese tahtlusega. Tekitades teadlikult kannatanule ohtraid kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse, ja jättes ta peale seda sinnasamasse, teadis süüdistatav kindlalt, et kannatanu sureb.
8. Kaitsja leidis, et kuivõrd süüdistataval on diagnoositud segatüüpi isiksusehäire, emotsionaalne ebastabiilsus, passiiv-agressiivsus ja psühhoaktiivse aine sõltuvus, tuleb eraldi hinnata, kas süüdistataval esineb piiratud süüdivus ja sellest tulenevalt alus karistuse kergendamiseks.
9. Süüdistatava suhtes on teostatud kaks ekspertiisi. SA Ahtme Haigla 24.08.2020 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 65 kohaselt on süüdistatav võimeline, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi, psüühilist seisundit ja tajumistingimusi, tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid. Süüdistataval esineb segatüüpi isiksushäire, mis ei piira tema võimet oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida. Ta oli 12.09.2019, 04.11.2019 ja 14.05.2020 võimeline oma tegude tähendusest (sh tagajärgedest) aru saama ja neid juhtima. Ta ei ole oma vaimsest tervisest tulenevalt ohtlik iseendale ega teistele, tal ei esine agressiivsuse ilminguid.
10. SA Põhja–Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku 02.09.2020 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr 7.1-3/521 kohaselt on süüdistatav võimeline, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi, psüühilist seisundit ja tajumistingimusi, tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid. Temal esineb segatüüpi isiksusehäire (impulsiivne, emotsionaalselt ebastabiilne, düssotsiaalne, passiiv–agressiivsus) ja mitme psühhoaktiivse aine sõltuvus. Süüdistataval ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud kestva iseloomuga psüühikahäiret, mis ei võimaldaks tal kestvalt oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida. 03.08.2020 oli ta võimeline oma tegude tähendusest (sh tagajärgedest) aru saama ja neid juhtima. Süüdistataval esinevate 7 häirete, isiksusehäire, narkootikumidest ja alkoholist sõltuvuse ravi ja rehabilitatsioon võivad toimuda reaalsete võimaluste piires tema vaba tahte põhjal üldistel alustel. Süüdistataval on teatud kalduvus vägivaldsele käitumisele, kuid seda ette prognoosida ei ole antud ekspertiisi pädevuses. Mõlemas eksperdiarvamuses sedastati et süüdistatav on tulenevalt oma psüühilisest seisundist võimeline andma eeluurimise käigus ütlusi juhtunu kohta ja ta on võimeline esinema kohtus ning süüdimõistva otsuse korral kandma karistust ning ta ei vaja meditsiinilise (psühhiaatrilise) iseloomuga sunnivahendite rakendamist.
11. Kaitsja viitas kaitsekõnes sellele, et süüdistatava psühholoogiline portree on otseses sümptomaatilises seoses tema poolt toime pandud kuritegudega – süüdistatav eiras õigust elule ja omandiõigust, kui tappis kannatanu ning varastas toitu kauplusest ja Hesburgerist, mistõttu on alust süüdistatava karistuse kergendamiseks. Tegemist on sotsiopaadiga, kes ei suuda järgida valitsevaid sotsiaalseid norme ega õppida negatiivsetest kogemustest.
12. Maakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Esmalt tuleb tuvastada süüdimatuse meditsiiniline tunnus ehk vähemalt üks

§ 34p-des 1-5 loetletud raske psüühikahäire.

Psüühikahäire tuvastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi abil. Mõlemas ekspertiisiaktis on üheselt mõistetavalt märgitud, et kõikide kuritegude toimepanemise ajal sai süüdistatav selgelt aru oma tegude sisust ja tagajärgedest. Eriliselt saab siinkohal välja tuua süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt läks ta peale kannatanu tapmist koju, kuid veidi hiljem tagasi sündmuskohale, et veenduda, kas kannatanu on ikka surnud. Maakohus leidis, et süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes eirab lihtsalt ühiskonnas kehtestatud norme, on nende suhtes ükskõikne ja käitub nii, nagu ta hetkel heaks arvab. Nimetatud asjaolud ei ole aga sellised, mis annaksid alust süüdistatavale mõistetava karistuse kergendamiseks

§ 35ja § 60 mõttes.

Süüdistatava puhul ei saa ühegi kuriteo toimepanemisel rääkida stressist või järsku vallandunud mingist ägedast reaktsioonist.

1. Otsustus süüdivuse/süüdimatuse/piiratud süüdivuse kohta on juriidiline. Ekspertiisiaktis saavad eksperdid kohtu jaoks välja tuua üksnes nende meditsiinilised kriteeriumid. Arvestades kahes ekspertiisiaktis väljatoodud eksperdiarvamusi, tegi maakohus ühese järelduse selle kohta, et kõikide kuritegude toimepanemise ajal oli süüdistatav võimeline õigesti tajuma kuritegudega seotud tähtsaid asjaolusid ning tal ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud kestva iseloomuga psüühikahäiret, mis ei võimaldaks tal kestvalt oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida. Seega ei ole antud kriminaalasjas süüdistatava puhul tegemist süüdimatuse ega piiratud süüdivusega.
2. Maakohus leidis, et süüdistatav on talle

§ 114

lg 1 p 1, § 200 lg 2 p 8 ja § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus

1. Maakohus leidis, et süüdistatav on süüdi kolmes erinevas kuriteos, millest kahe puhul on tegemist esimese raskusastme süütegudega. Karistust kergendavad asjaolud on järgmised: süüdistatav tunnistas oma süüd kalamarja varguses ja tapmises. Süüdistatava süü suuruse määramisel hindas maakohus järgmisi asjaolusid. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud kahel korral, kusjuures vaatamata sellele jätkas ta varguste toimepanemist. Järgnevalt pani ta toime röövimise relvana kasutatava esemega ja siis juba mõrva. Seega läksid süüdistatava poolt toimepandud kuriteod aina raskemaks. Arvestades 8 kõike eeltoodut nõustus maakohus ringkonnaprokuröriga selles, et süüdistatava süü toimepandud kuritegudes on keskmisest määrast kõrgem.
2. Maakohus leidis, et rahalise karistuse mõistmine

§ 199lg 2 p 9 järgi ei ole millegagi põhjendatud.

Selline karistuse liik ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Kuigi esitatud tsiviilhagi summa ei ole suur, tuleb sellega siiski arvestada. Lisaks sellele kuuluvad süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. Seega on olemas reaalne oht, et rahalise karistuse summa jääb süüdistatava poolt piisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu tasumata, mistõttu tunneb ta end karistamata. 38. Arvestades süüdistatavale kõikide sätete järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut ning asjaolu, et kergemate karistuste määr on sanktsiooni keskmisest määrast madalam, leidis maakohus, et ringkonnaprokuröri ettepanek karistuste suuruse osas (

§ 199

lg 2 p 9 järgi 6 kuud vangistust,

§ 200

lg 2 p 8 järgi 4 aastat vangistust ja

§ 114

lg 1 p 1 järgi 16 aastat vangistust) on põhjendatud ning süüdistatavale tuleb liitkaristuseks mõista 16 aastat vangistust. Inga Voronina oli kahtlustatavana kinni peetud kokku 4 päeva, mistõttu kuulub kandmisele 15 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust alates tema kinnipidamisest 04.08.

1. III. APELLATSIOON
2. Viru Maakohtu 06.07.
3. a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kes palub tühistada eelnimetatud otsus ning teha uus otsus, millega kvalifitseerida mõrv ümber

§ 113

lg 1 järgi, mõista süüdistatav õigeks kahe Gin´i pudeli varguse episoodis ning kvalifitseerida ümber röövimine

§ 199lg 1 ja § 262 lg 1 järgi.

Samuti mõista süüdistatavale kergem karistus.

1. Kaitsja leiab, et 04.11.
2. a kahe Gin´i-pudeli vargus ei ole tõendatud. Küll puudub vaidlus 14.05.2020 varguse osas, millises osas palub kaitsja kergendada Inga Voronina karistust, kuna viimane tunnistab enda süüd.
3. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Inga Voronina on toime pannud röövimise, kuna süüdistatav ei ole kasutanud pipragaasiballooni kannatanute toidu hõivamise eesmärgil. Tema käitumises esineb 2 tegu. Esimene oli see, kui Inga Voronina võttis kannatanute poolt tellitud toidu (

§ 199

lg 1) ning teine see, kui ta kasutas kannatanute suhtes pipragaasi (

§ 262lg 1).

Ka ei ole tõendatud, et Inga Voronina oleks pipragaasi kasutanud kavatsetult – pihustas küll nende suunas, kuid mitte otseselt kannatanute silmi. Osapoolte vahel puudus otsene kontakt, ei ole näha, et Inga Voronina soovis kellelegi halba, ei ole võimalik järeldada, et ta kasutas vägivalda või tema käitumine oli vägivaldse iseloomuga. Kui kohus siiski asub seisukohale, et tegemist on röövimisega, ei olnud kuriteo intensiivsus suur, kannatanute silmade olulist kahjustamist ei esinenud ning oht tervisele puudus. 42. Tapmine kui selline on tõendatud ja selles osas vaidlust ei ole, kuid see tuleb kvalifitseerida

§ 113

, mitte aga

§ 114järgi.

Kohus lähtus vaid välisest teopildist, kuid jättis sisuliselt arvestamata surnukeha suhtes teostatud ekspertiisi tulemused. Üksnes väline teopilt ei anna ammendavat vastust, kas tegemist on tapmise või mõrva koosseisuga. Kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava Inga Voronina kasuks. Julm viis tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena peab väljenduma tapmisteos ja avalduma järelikult enne surma kaasa toonud teo lõpuleviimist. Teisisõnu saab tapmisena julmal viisil olla käsitatav üksnes selline 9 tegu, millel on seos kannatanu surma kui

§-s 114 sätestatud koosseisupärase tagajärje põhjustanud teoga. Väärib tähelepanu asjaolu, mis ajast alates on võimalik konstateerida, et kannatanu suri. Riigikohus on selgitanud, et pärast inimese tapmist ei saa enam

§ 114järgi kaitstavat õigushüve rünnata.

Ekspert Mihhail Vassin kinnitas ekspertiisis ja kohtuistungil antud ütlustes, et kannatanu surm tuli lühikese aja jooksul ehk sekundite-kümnete sekundite jooksul. Kannatanu sai kokku 32 kehavigastust. Sõltumata sellest, kas esimesed löögid olid suunatud kaela või rindkere ja kõhuõnne piirkonda, kannatanu surm oli kiire. Juba esimesed löögid tabasid kannatanu elutähtsaid elundeid. Edaspidised manipulatsioonid kannatanu kehaga olid pärast tema surma ehk tegemist oli juba surnukehaga. Esimesed löögid ja esimesed torkelõikehaavad olid fataalsed. 43. Lisaks märkis kaitsja, et kannatanu palus Inga Voroninal ennast tappa, provotseeris teda. Mõlemad osapooled tarvitasid sel päeval alkoholi. 44. Kaitsja jäi apellatsioonis selle juurde, et süüdistatava käitumine oli tingitud tema psüühilisest seisundist. Kohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 35ja § 60.

Ei ole vaidlust, et süüdistatav on ekspertiiside kohaselt süüdiv, kuid kaitsja hinnangul esinevad süüdivust piiravad asjaolud. Toodud paragrahvide puhul on tegemist olukorraga, kus isikul võib olla piiratud süüdivus, kui tal esineb psüühiline haigus ja see haigus on nö omavahelises seoses isiku kuritegeliku ja õigusvastase käitumisega. Ei puutu asjasse kohtu viide sellele, et Inga Voronina pärast kannatanu tapmist käis sündmuskohal kontrollimas kannatanu seisundit. Selle kohta Inga Voronina seletas, et ta ei olnud kindel, kas see kõik reaalselt toimus. Inga Voroninal esinevad hallutsinatsioonid. Seega kindluse huvides ta käis sündmuskohta vaatamas. Ekspertiisist nähtub ka see, et Inga Voroninal esineb düssotsiaalsus. Olukord oleks teistsugune, kui Inga Voroninal puuduksid ekspertiisiaktis märgitud haigused. Sellisel juhul oleks tegemist isikuga, kes tõepoolest eirab nii sotsiaalseid norme kui ka seaduse nõudeid. Kohtu lõppjäreldus Inga Voroninale hinnangu andmisel ei rajane tema käitumisele, vaid puhtalt sellele, et ekspertiisiga ei ole tuvastatud, et isikul on raske psüühikahäire, mis tähendaks isiku süüdimatust.

1. Inga Voroninale karistuse määramisel ei ole kohus arvestanud piisaval määral eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Kohus pidi hindama iga kuriteoepisoodi eraldi ja seejärel moodustama liitkaristuse, mitte aga moodustama üldist liitkaristust, võttes arvesse Inga Voronina üldistatud süüd kõikide episoodide raames. Mõrva puhul on keskmine 14 aastat, mida oleks tulnud kergendada süü tunnistamise tõttu. Seda maakohus ei teinud. Karistuse mõistmisel tuli arvestada sellega, et ta on varasemalt karistamata, tunnistab süüd tapmises ning muus osas osaliselt ning ta on vaimselt haige inimene.
2. Inga Voronina psühholoogiline portree on otseses sümptomaatilises seoses tema toime pandud kuritegudega. Ta eiras ühiskonnas kehtestatud norme. Käesoleval juhul ta eiras õigust elule ja omandiõigust, kui tapis kannatanu ning varastas toitu Grossi poest ja Hesburgerist. Seega on olemas alused karistuse kergendamiseks

§ 35ja § 60 järgi.

Karistuseks tuleks määrata reaalne vanglakaristus šokivangistusena, ülejäänud osa määrata tingimisi koos kohustustega läbida alkoholi- ja narkootiliste ainete sõltuvusravi, psühhiaatriline ravi ning mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid. Ta ei vaja mitte ainult isoleerimist, vaid ka edaspidist rehabilitatsiooni ja resotsialiseerimist.

1. Tartu Ringkonnakohtu 22.08.
2. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 16.09.
3. Täiendavaid seisukohti ega taotlusi määratud tähtajaks ei esitatud. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 06.07.
5. a otsuse tühistamiseks Inga Voronina süüditunnistamises ja karistamises

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 200lg 2 p 8 järgi alust ei ole.

Küll aga väärivad tähelepanu kaitsja väited Inga Voroninale esitatud süüdistuses

§ 114lg 1 p 1 järgi, s.o tapmises julmal viisil.

Maakohus on sellele teole karistusõigusliku hinnangu andmisel vääralt kohaldanud materiaalõigust, mis toob endaga kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise. Vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 teeb ringkonnakohus apellatsioonis esitatud taotlustest lähtudes tühistatud osas uue otsuse. 49. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub Inga Voroninale

§ 199

lg 2 p 9 ja § 200 lg 2 p 8 järgi esitatud süüdistustes valdavalt maakohtu tõendite analüüsi ja järeldustega. Ka puuduvad ringkonnakohtul etteheited nende kuritegude eest mõistetud karistuste suurusele. Kuivõrd apellatsioonis ei vaidlustata ühte, 14.05.2020 toime pandud vargust, samuti seda, et Inga Voronina pani toime teise inimese tapmise (vaidlus on ainult kvalifikatsioonis), ei pea ringkonnakohus vajalikuks neil asjaoludel täpsemalt peatuda. Apellatsioonis märgitu ei erine oluliselt varasemalt kaitsja poolt esitatud väidetest ja maakohus on neile otsuses juba vastanud. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud eeltoodu osas kordamata ja vastab apellandi poolt tõstatatud küsimustele. 50. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, miks ei ole võimalik Inga Voroninale inkrimineerida tapmist julmal viisil ja võtab sellest tulenevalt seisukoha tapmisteo kvalifikatsiooni osas (I), seejärel käsitleb kaitsja väiteid 04.11.2019 toimepandud varguses (II) ning annab hinnangu röövimise süüdistusele (III). Seejärel käsitleb ringkonnakohus apellandi väiteid Inga Voronina piiratud süüdivuse kohta (IV) ja annab hinnangu mõistetud karistustele (V). Viimaseks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja teeb otsustuse menetluskulude osas (VI). I 51.

§ 114

lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuse osas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav Inga Voronina tekitas 03.08.2020 Kohtla-Järvel Pärna 8 maja ees J.A. ile noaga mõne minuti jooksul hulgaliselt vigastusi (vähemalt 32), mille tagajärjel kannatanu suri. Maakohus on otsuses välja toonud asjas kogutud tõendid ning jõudnud nende pinnalt õigele järeldusele, et Inga Voronina on toime pannud J.A. i tapmise. Sellele ei vaidle vastu ka süüdistatav ega tema kaitsja esitatud apellatsioonis. Seetõttu ringkonnakohus tapmisteo tehiolusid ja tõendatust edaspidi ei käsitle. 52. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on Inga Voronina teole andnud vale karistusõigusliku hinnangu, jõudes järeldusele, et tegemist on mõrvaga

§ 114lg 1 p 1 järgi, s.o tapmisega julmal viisil.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et J.A. i surm saabus esimeste noalöökide järel ja järgmised tabasid juba surnukeha. Nimelt on surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastatud, et kõik J.A. i surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused, tekitatud lühikest aega (mõned minutid) enne surma saabumist (vt kd 2, tl 17-22, eksperdiarvamuse p 1). Kohtuarst-ekspert Mihhail Vassin andis kohtus ütlusi ja selgitas kaitsja küsimustele vastates, et kõik kannatanul esinevad vigastused on tekitatud elupuhuselt, see tähendab, et kannatanu oli nende tekitamise ajal elus, organismis oli elutegevus. Kas kannatanu oli sel ajal teadvusel või mitte, ei ole eksperdi sõnul võimalik öelda. Kaitsja etteheide maakohtule, justkui poleks kohus lähtunud ekspertiisi tulemustest, on seega täiesti alusetu. 11
2. Hinnangu andmisel sellele, kas tegemist on tapmisega julmal viisil või mitte, tuleb lähtuda eksperdi pool tuvastatust, ehk sellest, et kõigi noalöökide saamise ajal oli J.A. elus. Kuna Inga Voroninale ei ole süüks arvatud tapmist piinaval viisil, ei oma olulist kaalu see, kas kannatanu oli talle vigastuste tekitamise ajal teadvusel või teadvusetu, ehk kuivõrd suurt valu ja piina võisid noalöögid talle põhjustada. Riigikohus on selgitanud, et julm teoviis avaldub tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.11.
3. a otsuse kriminaalasjas nr 1-15-10119 p 16). Ka käesolevas asjas tuleb ennekõike kõne alla tapmise viis ja vigastuste väline pilt. Muid selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et tegemist võib olla tapmisega julmal viisil, tõenditest ei nähtu.
4. Ringkonnakohus möönab, et Inga Voronina tekitas J.A. ile arvukaid vigastusi, kokku üle 32 vigastuse. Samas ei saa ainuüksi vigastuste arvust (ka noalöökide arvust) tuletada tapmise julma viisi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et iga tapmine on mingil määral jõhker ja näitab hoolimatust inimelu vastu. Et lugeda tapmist julmaks

§ 114

lg 1 p 1 mõttes, peavad tapmise puhul esinema sellised asjaolud, mis oma jõhkruselt seda ületavad, mida saab pidada oma tooruse ja jõhkruse tõttu brutaalseks. Praegu aga selliseid asjaolusid ei ole. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevast fototabelist (kd 2, tl 4-5) ja ekspertiisiakti lisaks olevast fototabelist (kd 2, tl 21-22) nähtuvalt puuduvad kannatanul tema keha moonutavad vigastused. Kannatanu rindkerel ja seljal on mitmeid torke-lõikehaavu. Kannatanu kaelal on pindmisemad lõikevigastused (ei ulatu rasvkoest kaugemale), näol mingeid vigastusi pole. Ükski neist ei ole muutnud kuidagi kannatanu välimust. Puuduvad vähimadki viited selle kohta, et kannatanule oleks lõikehaavu tekitatud rituaalsel eesmärgil, et moodusta mustrit või jätta sõnumit ja sellega kannatanu keha moonutada. Samuti ei ole tapmine toimunud viisil, mis mõjutab isiku emotsionaalset seisundit (nt lähedase juuresolekul vms).

1. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste (vastu võetud KrMS § 294 p 1 alusel (kd 3, tl 43-47)), ning ütluste ja olustikuga seostamise protokolli (kd 3, tl 56-74) andmetel selgitas Inga Voronina, et J.A. istus kõnniteel, kui ta teda noaga lööma hakkas. Esmalt lõi teda kaela piirkonda, siis heitis kannatanu aeglaselt selili ning ta lõi teda rinna piirkonda. Löömise lõpetas ta siis, kui kannatanu tema arust ära suri. Kuivõrd süüdistatav soovis J.A. i tappa, oli arvukate noahaavade tekitamisel ainult see eesmärk. Süüdistatava sõnul ta teadis, et süda ja kopsud asuvad rinna piirkonnas, kuid kaela piirkonda tegi noalöögid seetõttu, et arvas, et see tapab kiiremini. Julmal viisil tapmise korral peab süüdistatav vähemalt kaudse tahtluse vormis pidama võimalikuks üleliigset jõhkrutsemist ning seda ka möönma. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik tuvastada, et Inga Voronina pidas võimalikuks, et tema tegevus on eriti jõhker. Pigem oli tal soov teha kõik endast olenev, et saabuks kannatanu surm ning tahtlus ei ulatunud sellest kaugemale.
2. Mis puudutab kaitsja väidet, et J.A. soovis, et ta ära tapetakse, ehk et kannatanu ise provotseeris süüdistatavat, siis sellele on maakohus ammendavalt otsuses juba vastanud. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta. Inga Voronina sellekohased ütlused, et ta tappis J.A. i tema palvel, on jäänud paljasõnaliseks kaitseversiooniks, mida ükski muu tõend ei kinnita.
3. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuriteo toimepanemise viis ei anna alust järeldada, et tegemist on tapmisega julmal viisil. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada Inga Voronina süüdi J.A. i tapmises

§ 113lg 1 järgi.

12 II

1. Kaitsja leiab, et Gin´i-pudelite vargus Grossi kauplusest 04.11.2019 ei ole tõendatud.
2. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on olemasolevate tõendite alusel jõudnud õigele järeldusele, et Inga Voronina on toime pannud kolme Gin´i pudeli varguse Grossi kauplusest 04.11.2019 kella 21.50 ajal. Ringkonnakohus tutvus nii asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotodega (kd 2, tl 132-137) kui ka videoga (kd 2, tl 201), mille alusel protokoll on koostatud. Videost on näha, et tumedates riietes naisterahvas (peas kapuuts) näitab kell 21:48:19 kassapidajale süles olevaid pudeleid, mille järel asetab need ostukärusse ning siseneb kaupluse müügialale. Kell 21:49:00 jõuab ta alkoholiriiulite juurde, kell 21:49:03 võtab ta suure pudeli alkoholi, tõenäoliselt on tegemist 1,5 liitrise pudeliga, ning kell 21:49:10 on näha, et tal on käes vähemalt kaks väiksemat pudelit. Seejärel hakkas naisterahvas alkoholiriiulite vahelt ära liikuma, kui tulid üks meeste- ja üks naisterahvas, kellele ta andis käru seest ühe suure, s.o 1,5 l, Gin´i pudeli, ja vähemalt ühe väikese pudeli. Kell 21:49:41 liigub naisterahvas käruga koos riiulite vahele ning kell 21:49:50 väljub sealt, kuid siis on käru tühi ning naisterahval on vasakus käes suur Gin´i pudel ja paremas käes kaks väiksemat Gin´i pudelit. Kell 21:50:28 lahkub ta kassa juurest kauba eest maksmata.
3. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud naisterahvas tumedates riietes ja kapuutsiga on Inga Voronina. Inga Voronina enda ütluste kohaselt ta ei mäleta sellest midagi, kuna oli purjus. Samas on avaldatud kohtus tunnistaja J.B. kohtueelses menetluses antud ütlused (kd 3, tl 1-3), mille järgi tarvitasid nad koos sõpradega kodus alkoholi, olid üsna purjus. Ta mäletab, et nad käisid kodu lähedal Grossi poes ning Inga väljus sealt 2-liitrise õllega. Seda ta ei mäleta, kas Inga Voronina selle eest maksis. Poodi läksid nad oma alkoholiga, mida näitasid sisenedes. Nad ei kallanud pudelitesse vett ja ei jätnud neid pudeleid poodi.
4. Kuigi videofail ei ole väga hea kvaliteediga on sellelt võimalik näha, et Inga Voronina sisenes kauplusesse pudelitega ning ka väljus sealt pudelitega. Ka on tuvastatav tema käitumine poes. Ringkonnakohtu hinnangul puudub igasugune objektiivne põhjendus selle kohta, miks oleks Inga Voronina pidanud minema alkoholipudelitega poodi, neid eelnevalt müüjale näitama, seejärel võtma riiulist sama arvu samasuguseid pudeleid ning seejärel andma viimati võetud pudelid teistele klientidele (tõenäoliselt enda tuttavatele) või panema need tagasi riiulile ning siis lahkuma poest eelnevalt kaasa võetud pudelitega ilma midagi ostmata/võtmata. Tunnistaja J.M. , Grossi poe vanemteenindaja, ütluste kohaselt oli pudelid vahetatud ja neis võis olla seebivesi. Kuivõrd seebiveel ja alkoholil on võimalik suhteliselt lihtsalt vahet teha, selleks ei ole vaja eriteadmisi, ei ole alust arvata, et kaubaga igapäevaselt kokkupuutuv tunnistaja eksis. Lisaks ülalmärgitud tõenditele viitab ka süüdistatava käitumisviis sellele, et eesmärk oli kaasa võetud pudelid vahetada poes olevate vastu ning seejärel lahkuda kauba eest tasumata. Sellega soovis süüdistatav jätta mulje, et ta ei osta poest midagi ning lahkub sama kaubaga, millega ta poodi sisenes ning mida eelnevalt müüjale näitas. Seda kinnitavad kaudselt ka J.B. ütlused, mille kohaselt nad tarvitasid koos sõpradega kodus alkoholi ning seejärel läksid poodi. Ei ole eluliselt usutav, et nad läksid poodi ja võtsid alkoholi kaasa. Poodi minnakse alkoholi tarvitamise käigus reeglina selleks, et juurde tuua, kui olemasolev on otsa saanud. Tunnistaja sõnul väljuski Inga Voronina alkoholipudeliga, mille kohta ta ei tea, kas selle eest maksti.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et Inga Voronina pani teo toime kavatsetult. 13
6. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et Inga Voronina tegevus vastab

§ 199lg 2 p-le 9.

Tegemist on süstemaatiliselt toimepandud vargustega. Täidetud on nõue, et süstemaatilisuse jaatamiseks peab olema toime pandud vähemalt kolm erinevat tegu. Inga Voronina puhul on neid neli. Teda on eelnevalt kahel korral karistatud väärteokorras

§ 218

lg 1 järgi poest esemete varguse eest, lisaks on ta praeguses asjas süüdi kahes varguses. Esimese kolme teo vaheline ajaline vahe on marginaalne – esimesed kaks vargust samal päeval ning kolmas umbes kolme kuu pärast. Kuigi viimane tegu on toime pandud 6 kuu 10 päeva pärast, ei ole süstemaatilisuse hindamisel iseenesest ajalist piirangut. On ilmne, et mida lühema ajavahemiku sees pannakse sarnastel asjaoludel vargusi toime, seda seotumad need teod üksteisega on. Inga Voronina on kolmel korral varastanud alkoholi ning viimasel korral kalamarja. Ringkonnakohus leiab, et Inga Voronina teod on olnud suunatud erinevate tarbimiseks mõeldud toodete vargustele ning tegemist on väljakujunenud elustiiliga. III

1. Maakohus tunnistas Inga Voronina süüdi ka röövimises, mis on toime pandud gaasirelvaga. Maakohus luges tõendatuks, et Inga Voronina lasi kannatanutele R.L. le ja A.T. le 12.09.2019 kella 21.30 paiku Hesburgeri Drive-in alas (Järveküla tee 50, Kohtla-Järve) pipragaasi, peale mida võttis ära Hesburgeri müügiaknale pandud R.L. tellitud 3 hamburgerit ja friikartulid väärtusega 6,10 eurot. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et gaasiballoon on RelvS § 11 p-st 2 tulenevalt käsitletav relvana.
2. Vaidlust ei ole selles, et Inga Voronina oli 12.09.2019 kella 21.30 paiku Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 50 asuvas Hesburgeri Drive-in alas ning seal viibisid ka kannatanud R.L. ja A.T. ning tunnistajad A.T. , A.L. , J.B. ja V.Š. . Samuti ei ole vaidlust selles, et Inga Voronina võttis ära Hesburgeri müügiletilt R.L. tellitud toidu ning selles, et ta pihustas gaasiballoonist gaasi. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas Inga Voronina pihustas gaasi kannatanute toidu äravõtmiseks ehk kas vägivald oli suunatud toidu hõivamisele. Kaitsja leiab, et Inga Voronina tegusid tuleb vaadelda eraldi, millest esimene - kannatanutele kuuluva vara äravõtmine vastab varguse koosseisule, ja teine - gaasi pihustamine, avaliku korra rikkumisele.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ning leiab, et olemasolevad tõendid kinnitavad üheselt, et Inga Voronina kasutas gaasi just kannatanu R.L. poolt tellitud toidu hõivamiseks. Inga Voronina ütlused selle kohta, et ta pihustas gaasi enda lähedusse selleks, et proovida selle mõju ja tema silmad kipitama ei hakanud, on ümber lükatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega (va J.B. ütlustega, kes ei näinud Inga Voroninat gaasi pihustamas).
4. Kannatanute A.T. ja R.L. ütlustest nähtub, et maskis Inga Voronina tuli Hesburgeri Drivein luugi juurde, kui nende tellimus hakkas valmis saama ja pihustas gaasi nende suunas. Mõlemil hakkasid silmad kipitama. R.L. läks seetõttu eemale. Inga Voronina jäi sinna seisma ja kui nende tellimus oli valmis, võttis selle ära. Tunnistaja A.T. ütlused kattuvad kannatanute ütlustega. A.T. sõnul läksid nemad siis, kui sinna tulid Inga Voronina koos kaaslasega, A.L. ga 5-7 sammu eemale. Sel hetkel pihustas Inga Voronina gaasi, mille järel koputas luugile, aga keegi ei avanud. Esimene kord pihustas gaasi võib-olla kogemata, kuid teine kord suunas selle kannatanute poole. Kui nende tellimust hakati väljastama, võttis selle Inga Voronina. Tunnistaja A.L. tunnistas samuti, et sel ajal kui nad viibisid Hesburgeri Drive-in alal, oodates akna juures tellimust, tuli sinna kaks tüdrukut. Maskis Inga Voronina vaatas neid ning pärast seda laskis õhku pipragaasi: esimese pritsi tegi õhku ning vähemalt ühe korra pihustas veel, kuid täpsemalt ei tea, kuna tema juba köhis ja silmad kipitasid. Kui Hesburgeri töötaja tuli tellimusega, siis võttis teenindajalt toidu ära. 14
5. Tunnistaja V.Š. , kes oli tol õhtul Hesburgeri teenindusletis teenindaja tunnistas, et kui ta läks lastele tellimust andma, tuli süüdistatav, kellele ta ütles, et tegemist on laste tellimusega. Süüdistatav ütles, et see on tema tellimus ja hoidis käes gaasiballooni, mis oli suunatud V.Š. suunas. Tunnistaja sõnul ta sõnadega ei ähvardanud, kuid ta tundis ohtu. Lapsed karjusid, et see on nende tellimus, kuid ta andis tellimuse süüdistatavale, kuna ta tundis ohtu enda lapsele, kes oli temaga tööl kaasas.
6. Eeltoodud tõenditest on selgelt näha, et Inga Voronina kasutas 12.09.2022 Hesburgeri Drive-in alal kannatanute suhtes gaasi selleks, et ära võtta nende poolt tellitud toit. Esialgu ta jälgis toimuvat, ning enne toidu väljastamist pihustas gaasi R.L. ja A.T. suunas, kes seisid toiduväljastamise luugile kõige lähemal, halvates sellega nende tegevuse, kuna neil hakkasid silmad kipitama. Seejärel koputas Inga Voronina toiduväljastusluugile, et saada kätte kannatanute ja tunnistajate A.T. ja A.L. tellimus. Kui teenindaja avas luugi ja ei tahtnud seda Inga Voronovale anda, suunas süüdistatav gaasiballooni ka tema poole, mis tekitas V.Š. s ohutunde ja ta andis teiste tellitud toidu süüdistatavale. Seega oli gaasiballooni kasutamine selleks vahendiks, mis võimaldas süüdistataval saada talle võõras vara endale.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Inga Voronina tegutses eesmärgiga hõivata võõras vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning teha seda vägivallaga gaasirelva kasutades. Toidu tellijate suunas gaasi pihustamise eesmärk oli häirida neid niipalju, et nad oleks võimetud ise tellimust vastu võtma või osutama vastupanu tellimuse äravõtmisele süüdistatava poolt. Seetõttu ei saa käsitleda toidu vargust ja gaasi pihustamist kahe eraldiseisva teona ning maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et Inga Voronina pani toime röövimise selleks gaasirelva kasutades. IV
8. Kaitsja on seisukohal, et Inga Voronina on kõik temale käesolevas kriminaalasjas süüks arvatavad teod toime pannud piiratud süüdivuse seisundis

§ 35mõttes.

Maakohus selle käsitlusega ei nõustunud, samuti ei tee seda ringkonnakohus. 73.

§ 35

kohaselt on piiratud süüdivusega tegemist siis, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on sama seadustiku §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. Seega on toimepanija süüdivus piiratud, kui tal on teo toimepanemise ajal mõni selline

§-s 34 loetletud raske psüühikahäire, mis ei võta inimeselt küll täielikult võimet mõista oma teo keelatust või enda käitumist selle arusaamise järgi juhtida, kuid mille tõttu on normikuulekas käitumine toimepanijale siiski oluliselt raskem, kui see oleks süüdimatuse meditsiiniliste tunnusteta inimese jaoks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.06.2022 otsus asjas nr 1-20-6745, p 32). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas esineb selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse jaatada Inga Voronina piiratust oma käitumist juhtida või saada aru oma teo keelatusest. 74. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas toimepanijal oli teo ajal süüdimatuse meditsiiniline tunnus ehk vähemalt üks

§ 34p-des 1-5 loetletud raske psüühikahäire.

Psüühikahäire tuvastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi abil. Eksperdi ülesanne on diagnoosida rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni alusel, kas inimesel oli psüühikahäire, ja hinnata, kuivõrd raskel kujul see häire meditsiinilises mõttes avaldus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.06.2022 otsus asjas nr 1-20-6745, p 35) 15

1. Inga Voronina suhtes on tehtud kaks ekspertiisi – ambulatoorne kohtupsühhiaatriline kohtupsühholoogiline kompleksekspertiis (akt nr 7.1-3/521; kd 2, tl 115-117) ja ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (akt nr 65; kd 2, tl 148-152). Esimene neist on määratud seoses tapmisega ning teine seoses varguste ja röövimisega.
2. Mõlemas ekspertiisiaktis on eksperdid tuvastanud, et Inga Voroninal esineb segatüüpi isiksusehäire (F61.0). Lisaks on aktis nr 7.1-3/521 märgitud, et Inga Voroninal esineb mitme psühhoaktiivse aine sõltuvus (F19.25). Kuigi aktis nr 65 ei ole välja toodud, kas Inga Voroninal esinev häire vastab

§-s 34 märgitud psüühikahäirele, on sellekohane teave välja toodud aktis nr 7.1-3/

1. Nii on eksperdiarvamuse p-s 2.-
2. kirjas, et Inga Voroninal ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud kestva iseloomuga psüühikahäiret, mis ei võimaldaks tal kestvalt oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida. Ka on aktis nr 65 leitud, et see konkreetne häire ei piiranud tema võimet oma tegude tähendusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida. Seega on kahe ekspertiisiakti pinnalt võimalik järeldada, et eksperdid ei pea Inga Voroninal esinevat segatüüpi isiksusehäiret selliseks psüühikahäireks, mis oleks piisavalt raske, et süüdistatavat saaks käsitleda kuritegude toimepanemise ajal piiratult süüdivana.
3. Kohtul tuleb anda samuti hinnang sellele, kas Inga Voroninal esinev segatüüpi isiksusehäire on käsitletav raskena õiguslikus mõttes ehk

§ 34

tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.06.2022 otsus asjas nr 1-20-6745, p 35). Aktis nr 65 (vargused ja röövimine) on välja toodud, et Inga Voronina on selge teadvusega, igakülgselt orienteeritud, mõttekäiguhäireid ei ole, luulu ja hallutsinatsioone ei esine, emotsionaalselt üsna adekvaatne, arutlused ja suhtumine kriminaalasjasse on kergemeelsed, mõistab toimepandud tegude õigusvastasust, karistatavust ja oma vastutuse määra. Aktis nr 7.1-3/521 (tapmine) on eksperdid leidnud, et Inga Voroninal ei esinenud teo toimepanemise ajal meelepetteid, luulumõtteid ega teisi psühhootilisele seisundile viitavaid avaldusi ega sümptomeid. Tema isiksuseprofiil lubab patsienti kirjeldada kui impulsiivset ja vähest käitumiskontrolli omavat isikut. Impulsiivsus, kahtlustavus ja usaldamatus tekitavad suhtlemisraskusi ning kergesti võib vallanduda düsfoorilis-vaenulik afekt, millele võib järgneda agressiivsuspuhang. Võib kaotada kontrolli oma emotsioonide üle ja muutuda vägivaldseks. Iseloomulik meeleolude kõikumine, frustratsiooni ja agressiooni lävi madal. Ennekõike kirjeldab profiil impulsiivset tüüpi ebastabiilsele isiksusele omaseid jooni, kuid tema käitumises esineb ka düssotsiaalsust ja ta võtab omaks sõltuvuskäitumisele iseloomulikud hoiakud. 78. Kuigi kaitsja viitab sellele, et Inga Voroninal olid hallutsinatsioonid, kui ta pidi pärast J.A. i tapmist minema kontrollima, kas see tapmine oli reaalne, siis ringkonnakohtu hinnangul ainuüksi selline Inga Voronina väide ei anna alust öelda, et süüdistatav ei saanud aru, mida ta tegi või ei suutnud oma tegevust kontrollida. Lisaks on ülalmärgitud ekspertiisiaktides jõudnud eksperdid järeldusele, et Inga Voroninal puuduvad luulud ja hallutsinatsioonid, seda ka tegude toimepanemise ajal. Ringkonnakohus märgib, et mitte iga impulsiivsusele, agressiivsusele ja ebastabiilsusele kalduv isik ei ole piiratult süüdiv. Psüühikahäire peab selleks mõjutama teda sellisel määral, et tema võime käituda normipäraselt oleks oluliselt piiratud võrreldes nendega, kellel ei esine

§-s 34 sätestatud meditsiinilisi tunnuseid. 79. Inga Voronina on andnud ütlusi kõikide kuritegude toimepanemise kohta. Samas on näha, et ta ei mäleta neist vaid ühte tegu, s.o 04.11.2019 vargust, kuna oli purjus. Muude tegude osas on ta suutnud oma tegevust ja käitumist kirjeldada üsna detailselt või vähemalt avaldanud menetlejale enda versiooni toimunust (röövimise osas). Tema ütlustest ei ilmne ühtegi asjaolu, 16 millest võiks järeldada, et tema võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida oli oluliselt piiratud. Inga Voronina poolt kahtlustatavana antud ütluste (kd 3, tl 43-47) kohaselt tappis ta J.A. i seetõttu, et viimane seda soovis ja ta lubas seda teha. Ka ei tulene süüdistatava ütlustest, et tal oleks eelnevalt olnud konflikt kannatanuga, et miski oleks teda ärritanud või kallutanud agressiivsusele. Süüdistatava käitumine pärast J.A. i tapmist oli tavapärane, mis nähtub samuti tema enda ütlustest ning mida kinnitavad ka tema vanaema L.A. kohtueelses menetluses antud ütlused (kd 3, tl 15-23). Inga Voronina läks koju, pani eelnevalt poest ostetud toiduained külmkappi, vahetas riided ja vaatas arvutist oma toas filmi. L.A. sõnul ei olnud märgata, et tema tuju oleks olnud häiritud või et ta oleks olnud agressiivne. Selliseid süüks arvatud tegude eelseid või järgseid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et Inga Voronina kuritegude toimepanemist mõjutas tema vaimne seisund, ei ilmne peale tapmisteo ka teiste kuritegude puhul. Pigem on tema käitumist mõjutanud alkoholi või muude sõltuvusainete tarvitamine (oli oma sõnul purjus nii poest Gin´i varastades kui ka röövimise ajal, samuti olid nad koos J.A. iga alkoholi tarvitanud enne tema tapmist), mis aga ei ole

§-st 36 tulenevalt süüd välistavaks asjaoluks. 80. Inga Voroninal on küll segatüüpi isiksusehäire, mida iseloomustab düssotsiaalsus, ebastabiilsus, impulsiivsus, passiiv-agressiivsus jms, kuid ei ole sedastatav, et nimetatud häire oleks mõjutanud tema käitumist ja tegevusi sellisel määral, mis oleks põhjuslikus seoses toimepandud kuritegudega. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei esinenud Inga Voroninal rasket psüühikahäiret ehk ei ole võimalik jaatada

§-s 34 sätestatud meditsiinilise tunnuse olemasolu. Isegi kui möönda, et Inga Voronina eiras õigust elule ja omandile, ei ole see seostatav ainult düssotsiaalse isiksusega. Nii eiravad erinevaid õigusi kõik kurjategijad, kes vastavat õigushüve rikuvad. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Inga Voronina ei olnud talle süüks arvatud tegude toimepanemise ajal piiratud süüdivuse seisundis. V

1. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole Inga Voroninale karistust mõistes neid iga teo puhul eraldi individuaaliseerinud, vaid on tema süüd üldistanud kohe kuritegude kogumi eest liitkaristust mõistes. Samuti ei ole arvestanud piisavalt eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
2. Ringkonnakohus möönab, et maakohus on kohtuotsuse põhjendustes käsitlenud kõiki Inga Voroninale süüks arvatud tegusid koos ehk andnud üldise hinnangu, arvestades süüdistatava isikut ja süü suurust, karistust kergendavat asjaolu (süü tunnistamine tapmises ja kalamarja varguses), ning seejärel, nõustudes prokuröri karistusmääradega, mõistnud liitkaristuse kuritegude kogumis. Maakohtu põhjendused ei ole jälgitavad ning kohati on keeruline aru saada, mida maakohus on iga kuriteo osas arvesse võtnud. Nii oleks tulnud maakohtul anda hinnang Inga Voronina süü suurusele ja arvestades ka muid karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid (vt

§ 56

lg 1 teine lause), iga teo kohta eraldi ja siis teha otsustus kuritegude kogumis mõistetava karistuse osas. Ainuüksi prokuröri karistusmääradega nõustumine ei ole piisav. Samas ei ole maakohtu vead toonud endaga kaasa materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ringkonnakohtu hinnangul vastab

§ 199

lg 2 p 9 ja § 200 lg 2 p 8 järgi mõistetud karistus nii Inga Voronina süü suurusele kui täidab ka karistuse mõistmise eesmärgid. 83. Kuivõrd ringkonnakohus ei tuvastanud, et Inga Voronina oleks teod toime pannud piiratult süüdivana, ei ole põhjust kaaluda ka temale mõistetavate üksikkaristuste kergendamist

§ 35ja § 60 alusel.

Muid aluseid karistuse kergendamiseks ringkonnakohus samuti ei tuvastanud. 17 84. Maakohus mõistis Inga Voroninale

§ 199lg 2 p 9 järgi karistuseks 6 kuud vangistust.

Sealjuures põhjendas, miks rahalise karistuse mõistmine ei ole mõistlik ega põhjendatud. Nende põhjendustega ringkonnakohus nõustub. Inga Voronina on toime pannud kaks tegu, mis vastavad

§ 199lg 2 p-le 9.

Kui 04.11.2019 tegu ta ei tunnista, siis 14.05.2019 teo puhul on ta avaldanud kahetsust, mis on vastavalt

§ 57lg 1 p-le 3 käsitletav karistust kergendava asjaoluna.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi maakohus on hinnanud kõikide kuritegude osas süü suuruse keskmisest määrast kõrgemaks, on karistus süstemaatilise varguse eest mõistetud pigem alammäära lähedasena (vangistuse puhul 30 päeva). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada Inga Voronina süüd suureks, arvestades varastatu väärtust, kokku 8,26 eurot. Ka ei tekitanud ta sellega kannatanule erilist kahju, mistõttu võib öelda, et kuriteo toimepanemise tagajärg ei ole raske. Seega vastab ringkonnakohtu hinnangul 6 kuu pikkune vangistus igati Inga Voronina süü suurusele ning on kohane ka eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmisel. Inga Voroninat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu oleks just lühiajaline vangistus piisav mõjutamaks teda varguste toimepanemisest hoiduma. 85.

§ 200lg 2 p 8 järgi mõistis maakohus Inga Voroninale 4 aasta pikkuse vangistuse.

Seega on maakohus leidnud, et Inga Voroninat on võimalik karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega (alammäär 3 aastat, keskmine 9 aastat). Kuigi ka siinkohal on maakohus leidnud, et isiku süü on keskmisest kõrgem, ei ole maakohus sellest põhimõttest lähtudes karistust mõistnud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid röövimise toimepanemisel ei ole. Ringkonnakohus leiab, et Inga Voronina süü on keskmisest väiksem. Kuigi kannatanud said gaasiga pihta, nende silmad kipitasid ja punetasid, oli tegemist lühiajalise silmade ärritusega. Äravõetud vara väärtus oli väga väike (6,10 eurot). Neid asjaolusid arvestades vastab maakohtu poolt mõistetud 4 aasta pikkune vangistus ringkonnakohtu hinnangul Inga Voronina süü suurusele. 86. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse Inga Voronina süüditunnistamises

§ 114

lg 1 p 1 järgi, tuleb talle mõista

§ 113

lg 1 järgi ka uus karistus.

§ 113lg 1 sanktsioon näeb ette 6- kuni 15-aasta pikkuse vangistuse.

Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. 87. Inga Voronina teosüü tapmise toimepanemises on ringkonnakohtu hinnangul keskmine. Süüdistatav põhjustas J.A. i surma arvukate noalöökidega väga lühikese aja jooksul. Kannatanu ei pidanud tundma piinavat valu, ta kaotas teadvuse sekundite jooksul. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus.

88. Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud Inga Voroninat karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistusega, milleks on 10 aastat. See vastab nii isiku süü suurusele, arvestab tema kahetsusega ning mõjutab süüdistatavat edaspidi mitte toime panema uusi kuritegusid. Samuti vastab see ühiskonna õiglustundele, näidates, et tapmine, mis on üks raskeimaid kuritegusid, on karistatav pikaajalise vangistusega. 89.

§ 64lg 1 alusel tuleb Inga Voroninale mõista samuti uus liitkaristus.

Ringkonnakohus leiab, et kuritegude kogumis mõistetava liitkaristuse puhul ei ole õige lugeda kergemaid karistusi kaetuks raskeimaga, vaid need tuleks liita kumulatsiooniprintsiibi järgi. Ühegi kuriteo ebaõigus ei tohiks jääda liitkaristuses arvestamata. Ka kaitstavad õigushüved on erinevad: vargused ja röövimine on suunatud ennekõike isiku vara ohustamisele, samas kui tapmine on eluvastane kuritegu. Oluline on arvestada sellegagi, et varem karistamata isikuna kuritegusid toime panema hakates on Inga Voronina teod läinud järjest raskemaks. Seetõttu on 18 ringkonnakohus seisukohal, et Inga Voroninale tuleb

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, milleks on 11 aastat vangistust.

1. Inga Voronina peeti kahtlustatavana kinni 11.
2. – 12.11.2019 ja 14.
3. – 15.05.2020, kokku 4 päeva, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel lugeda tema karistusaja hulka.

Sellest tulenevalt kuulub Inga Voroninal ärakandmisele 10 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust alates 04.08.2020, mil ta kahtlustatavana kinni peeti.

1. Mis puudutab kaitsja taotlust süüdistatava osaliseks karistusest tingimuslikuks vabastamiseks, siis karistusseadustik ei anna võimalust mõista tingimisi karistust olukorras, kus vangistuse pikkus ületab viit aastat. Seega jääb kaitsja sellekohane taotlus rahuldamata. VI
2. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tuleb Viru Maakohtu
3. juuli
4. a otsus tühistada osaliselt, s.o Inga Voronina süüditunnistamises ja karistamises

§ 114

lg 1 p 1 järgi, kuritegude kogumis mõistetud liitkaristuse osas ning ärakandmisele kuuluvas lõplikus karistuses. Teha selles osas uus otsus, millega tunnistada Inga Voronina süüdi

§ 113

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista kuritegude kogumis karistuseks 11 aastat vangistust, millest lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4 päeva. Muus osas jätta Viru Maakohtu

1. juuli
2. a otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Menetluskulud
3. Inga Voronina kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev esitas 22.08.2022 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse andmetel kulus kaitsjal otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 360 minutit (6 tundi), mille eest küsib tasu kokku 388,80 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud täielikult ning selles ulatuses tuleb kaitsjale tasu välja mõista.
4. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud 388,80 eurot, sh käibemaks 64,80 eurot, KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 19