← Eesti

2-21-15106/23

Obsah (8)§ 436§ 230§ 442§ 445§ 122§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15106 Tsiviilasi J K hagi S M vastu elat

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

15. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse 4

(10)õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 16. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja on täisealine laps;  kostja on hageja isa;  hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel;  kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist rahas maksnud;  hageja õpib xxx xxx. klassis (tlk 5). 17. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 250 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. 18. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  2. ii)hageja ei ole õpingute jätkamist kostjaga kooskõlastanud; (iii) tema töövõime on piiratud; (
  3. iv)hagejal puuduvad takistused endale sissetuleku teenimiseks; (
  4. v)hageja kulud on osaliselt ebavajalikud ja ülemäärased; (
  5. vi)hageja saaks elatist nõuda kuni gümnaasiumi lõppemiseni. 19. Ülalt nähtub, et hageja õpib gümnaasiumis. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine poleks vajalik. Hageja on põhistanud, et pärast koolipäeva tuleb tegeleda koduste ülesannetega ning, et sellise elukorralduse kõrvalt piisavalt tasuva töö leidmine ei ole võimalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. Kostja väide, mille kohaselt puudub kostjal elatise tasumise kohustus, kuna hageja ei ole oma õpingute jätkamist kostjaga kooskõlastanud, on alusetu ega põhine seadusel. Hagejal saab vabalt valida, kus ja mil viisil oma õpinguid jätkata ega pea seda täisealisena oma vanematega kooskõlastama. 20. Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10). 21. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud (nelja kuu näitel) on keskmiselt 724,91 eurot. Kulude koosseis on järgmine: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Eluasemekulud (korteri kommunaalkulud) Elekter Sidekulud (TV + internet) Telefonikulu (hageja tel nr on xxxx) Toit Riided ja jalanõud Tervisehoid ja hügieen 21,78 3,52 7 13,96 282,56 351,31 28,03 5
(10)Koolitarbed Vaba aeg 9,50 7,25 22.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Kommunaalkulud (KÜ arved) 21,78 Elekter 3,52 Sidekulud (TV + internet) 7 Telefonikulu (hageja tel nr on xxxx) 13,96 Toit 200 Kohtu kommentaar Tõendid tlk

  1. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõendid tlk 8, 23,
  2. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõendid tlk 9,
  3. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõend tlk 10,
  4. Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et kulu on ülepaisutatud, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole kulu suurust sisuliselt vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõendid tlk 11-18, 26-
  5. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et kulu on ülepaisutatud, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole kulu suurust sisuliselt vaidlustanud. Tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks üksnes hageja poolt tarbitud toiduga. Hageja on ise märkinud, et peres on viis liiget, mistõttu võib eeldada, et tõendid hõlmavad osaliselt ka nende kulu. Siiski leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud 200 euro ulatuses. 6

(10)Riided ja jalanõud 50 Tervisehoid ja hügieen 28,03 Koolitarbed 9,50 Vaba aeg 7,25 Kokku: Tõendid tlk 19-20, 33-
  1. Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et kulu on ülepaisutatud, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole kulu suurust sisuliselt vaidlustanud. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 351,31 eurot (so aastas 4 215,72 eurot). Tõenditelt nähtuvad ostud ei ole eelduslikult üksnes hagejat puudutavad (nt 19.03.2021 on ostetud kleit 5-10 aastasele jne). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses kuus (s.o 600 eurot aastas). Tõendid tlk 21,
  2. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõendid tlk
  3. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõendid hagi lisa
  4. Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et kulu on arusaamatu, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole kulu suurust sisuliselt vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. 341,04 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 341,04 eurot kuus. Seega tuleb kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 170,52 eurot kuus (341,04 / 2).
  5. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla 7
(10)miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
  1. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit.
  2. juunil 2021 kostja koondati ja praegu ei oma ta töökohta. Kostja ainukene sissetulek on töötukassa poolt makstav hüvitis summas 16,62 euro päevas (s.o 498,60 euro kuus), millest arvutatakse maha tulumaks. Kostjal on varasem elatise võlgnevus 18 000 eurot. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostja ei tegutse ettevõtluses ning talle ei kuulu kinnisvara. Kostjale kuulub sõiduk xxx (reg nr xxx). Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks laenukohustusi. Kohus on eelistungil kohustanud kostjat esitama järgmised tõendid ja asjaolud: • esile tuua detailselt raviga seonduvad kulud ja esitada neid kinnitavad tõendid; • esitada kõikide pangakontode väljavõtted 1 aastase perioodi kohta; • esile tuua igakuised kulud lisaks raviarvetele ja esitada nendega seotud tõendid. Kostja on hilisemas vastuses keeldunud kohustust täitmast. Seega loeb kohus, et kostja igakuised kulud on tõendamata. Kostja sissetulek pärast tulumaksu mahaarvamist on seega ca 400 eurot. Kostjale kuulub sõiduauto, mis on elatise tasumise kohustuse täitmiseks võimalik võõrandada. Tallinnas on tasuta ühistransport ning sõiduki omamise huvi ei kaalu üles hageja huvi saada seaduses sätestatud ülalpidamist. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et võimaldab hagejale kulupõhises ulatuses elatist tasuda. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja 24.01.2022 taotluse tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata (

§ 442lg 5).

Hageja soovis nimetatud tõenditega tõendada, et kostja majanduslik seisukord on elatise tasumiseks piisav.

§ 230

lg 5 tõendite kohtupoolse kogumise regulatsioon annab kohtule diskretsiooniõiguse. Kohus leiab, et tõendite kogumine ei anna asja lahendamisele juurde, kuna kohus on juba asunud ülal seisukohal, et kostja majanduslik seisukord on elatise tasumiseks piisav.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on eelistungil andnud kostjale võimaluse oma vastuväiteid tõendada, kuid kostja on selle võimaluse kasutamata jätnud. Seega tuleb lugeda, et kostja vastuväited on tõendamata.

  1. Kostja on märkinud, et tema töövõime on piiratud. Eesti Töötukassa 08.12.2021 otsusest (tlk 66-67) nähtub, et kostjal on osaline töövõime kestusega 30.11.2021 – 29.11.
  2. Otsusest tuleneb, et kostjal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning mõõdukas tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Sotsiaalkindlustusameti 09.12.2021 otsusest (tlk 68-69) nähtub, et kostjal ei tuvastatud puude raskusastet ega määratud puudega tööealise inimese toetust. Otsusest tuleneb, et puude raskusastet ei tuvastatud, kuna kostja terviseseisundist tulenevalt ei esine temal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid. Sellest johtuvalt ei määratud ka rahalist toetust. 8

(10)Eeltoodust nähtub, et kostja töövõime võib küll olla mingil määral piiratud, kuid siiski ei välista see ega ole seni ka takistanud sissetuleku teenimist. Kostja on tööealine ning suuresti ka töövõimeline – sellele viitab ka asjaolu, et kostja töövõime väidetava piiravad haigused said alguse juba
  1. a ja
  2. a, kuid kostja jätkas töötamist. Alles
  3. juunil 2021 kostja lõpetas töötamise, kuid mitte tervisest tulenevalt, vaid seetõttu, et ta koondati. Seega on kohus seisukohal, et töövõimega seonduv ei välista käesoleval juhul hagi (osalist) rahuldamist.
  4. Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 142,10 eurot kuus. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka seda, et hageja on täisealine ning 2 kuuse (juuli-august; õppetöö lõppeb üldjuhul juunikuus) suvepuhkuse vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 10 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades 10 kuuse elatise kogusumma (10 x 170,52 = 2604,87) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 142,10 eurot (1705,20 / 12).
  5. Kostja on märkinud, et elatis tuleks välja mõista kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kohus kostjaga ei nõustu ning märgib, et lähtub siinkohal seaduse sõnastusest (PKS § 97 p 2). Kohus mõistab elatise välja kuni hageja õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hageja lõpetab gümnaasiumiõpingud, kuid ei jätka õpinguid kõrgkoolis, ei ole kostjal kohustust elatist tasuda ning hagejal õigust elatist nõuda.
  6. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja igakuine elatis summas 142,10 eurot alates 23.09.2021 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  7. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda

  1. kuupäeval hageja pangakontole selgitusega: „elatis“.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 31.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2250 eurot (250 x 9). Menetluskulude jaotus 32.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 163lg 1 9

(10)kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh oluliselt väiksemas ulatuses kui hageja nõudis. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 33.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 34. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.