Obsah (6)
§ 132§ 57§ 5§ 19§ 29§ 123KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2022. a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2936 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär
§ 132
p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
- augusti 2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,22,011534 muutmata ning P M kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 18.11.
- a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
- augusti 2022 kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis P M
- augustil 2022 kell 9.56 Harju maakonnas Tallinnas, Merivälja teel, Mähe tee ja Randvere tee vahel, suunaga Randvere tee suunas mootorsõidukit Xxx Xxx, registreerimismärgiga XXX, kiirusega 87 km/h +/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. P M ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h.
- Kirjeldatud käitumisega rikkus P M liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet, pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoasjas nr 2302,22,011534 tehtud otsusega karistati P Mt LS § 15 lg 1 p 2 rikkumise eest LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga summas 260 eurot. Menetlusaluse isiku kaebus
- Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas P M kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja hinnangul on kohtuväline menetleja rikkunud otsuse tegemisel menetlusõigust. Ta möönab, et tema kiirus võis olla natukene suurem, kuid on veendunud, et see ei saanud olla sellises suuruses nagu kiirmenetluse otsuses on kirjas.
§ 57
lg 1 p 8 kohaselt kiirmenetluse otsuses märgitakse väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid. Otsuses on kirjas, et väärteomenetluses kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ei koostatud, see asendati videosalvestusega. Sama pole otsuses andmeid millisel kuupäeval, kelle poolt koostatud ja missuguse salvestisega see on asendatud. Selle kohta puuduvad vähimadki andmed. Samas pole ka otsuse järgi arusaadav, kes isikuliselt on kiirmenetluse otsuse koostanud ja kes selle allkirjastanud. 3.1. Salvestise mittekirjeldamine otsuses rikub menetlusaluse isiku kaitseõigust
§ 5
p 2 mõttes, kuna isikul pole ennast võimalik kaitsta, kui ta ei tea mis kuupäeval, kelle poolt koostatud millist dokumenti või tõendit väärteo tõendamiseks menetleja poolt kasutatakse. Kaebuse esitajale mõõtmise tulemusi või videosalvestust ei näidatud ega teatatud sellise õiguse olemasolust. 3.2.
§ 19kohaselt tuleb menetlusalust isikut tutvustada tema õiguste ja kohustustega.
Käesoleval juhul neid õiguseid ja kohustusi kaebuse esitajale sisuliselt ei tutvustatud, vaid esitati paber, mida ta pidi ise kiiruga lugema ning seejärel andma allkirja. Õiguste selgitamata jätmise puhul on tegemist menetlusõiguse rikkumisega, mis piirab oluliselt isiku võimalusi saada täpselt aru tema suhtes toimuvast menetlusest ning selle raames teostatavate toimingute sisust. Lisaks sellele ei vaevunud kohtuvälise menetleja ametnik selgitama ka tema poolt pakutud kiirmenetluse sisu, olemust ja tagajärgi menetlusalusele isikule. 3.3. Tulenevalt eelnevast palub kaebaja tühistada 10. augusti 2022 Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsus ning lõpetada väärteomenetluse
§ 29lg 1 p 1 alusel.
4. Kohtuistungil jäid P M ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5.
§ 123
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
- P Mle heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist
- augustil 2022 kell 9.56 Tallinnas, Merivälja teel, s.o asulasisesel teel, kiirusega 84 km/h. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis.
- Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõendiga usaldusväärselt tõendatud, et P M juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Xxx, registreerimismärgiga XXX, kiirusega 87 km/h +/-3 km/h.
- Kohtu hinnangul tõendavad P Mle etteheidetavat tegu, s.o lubatud kiiruse ületamist, esmalt kiirusmõõturi LaserCam4 salvestuse andmed ja videosalvestis. Väärteomaterjalide juurde lisatud kiirusemõõtja LaserCam 4 nr LE0985 videosalvestiselt (fail Rec:014153) nähtub, et kell 09:56:27 liigub mõõtja suunas mootorratas, millele on suunatud kiirusmõõteseadme sihik ja ekraanile ilmub nähtavale mõõdetava sõiduki kiirus 87 km/h. Salvestiselt nähtub, et mõõtmine toimus 260,5 m kauguselt ning laserkiire läbimõõt on 26 cm.
- Samalt salvestiselt nähtub, et kell 09:56:55 tuvastati mootorratta registreerimismärk - XXX. P M kinnitas kohtuistungil, et tegemist on tema poolt juhitud mootorrattaga ja möönis, et ületas kiirust, kuid mitte sel määral nagu temale ette heidetakse. Tema poolt juhitud sõiduk liikus kiirusega 60-70 km/h.
- Kohtu hinnangul on salvestiselt visuaalselt võimalik eristada, missuguse sõiduki kiirust mõõdetakse, sõiduk on mõõtjale koguaeg nähtav. Kogu mõõtmise aja on kiirusmõõteseadme sihik suunatud mootorrattale. Salvestisel ja selle väljatrükil on näha andmed mõõtmise koha, kauguse, aja, seadme ja mõõtja kohta.
- Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et
- augustil 2022 mõõdeti just P M poolt juhitud sõiduki Xxx, registreerimismärgiga XXX, sõidukiirust ning mõõtmiseks kasutati mõõteseadet LaserCam 4 nr LE
- Mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 87 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h (fikseeritud näit tuvastatav videosalvestiselt). Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h, mistõttu lõplikuks mõõtetulemuseks oli 84 km/h. Seega ületas kaebaja lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h.
- Mõõtmise tehiolud mõõtmise hetkel olid head – nähtavus hea, oli päevane aeg. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Taatlustunnistuse TTRS-22/00090 kohaselt on kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0985 taadeldud 19.05.
- Majandus- ja taristuministri
- detsembri
- a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p.7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal oli kiirusmõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
- Vaidlus puudub selles, et mõõtmist teostas patrullpolitseinik, kellel on pädevus mõõtmist teostada. Salvestise andmete väljatrükilt nähtub, et mõõtmise teostajaks oli politseiametnik M O, kuna salvestiselt on näha tema ehk mõõtja töötõendi number xxx. 3 Mõõtja (M O) poolt vastava koolituse läbimist kinnitav tõend on lisatud ka väärteotoimikusse. Ka ei tuvastanud kohus vastava mõõtemetoodika rikkumist – muuhulgas ei mõõdetud sõidukiirust tunnelis ega peeglilt nagu keelab Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §
- Sama määruse § 9 lg 3 p 2 ja 3 sätestab, et laserkiirusmõõturi kasutamisel suunatakse kiirusmõõtur mõõteobjektile sihiku abil ja mõõtesignaali sihtmärgi alas ei tohi olla teisi sõidukeid. Salvestiselt on näha, et kiirusmõõtja sihik on suunatud mootorrattale ja mõõtesignaali ei sega teised sõidukid. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.
- Seoses P M kaebuses toodud etteheitega, et peale tema kinnipidamist politseipatrulli poolt, ei tutvustatud talle tõendeid kiiruse ületamise kohta, märgib kohus järgmist. Riigikohus on asunud seisukohale, et kiirusenäidu näitamine juhile on vajalik võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta. Nimetatud õiguse peab kohtuväline menetleja
§ 5p 2 kohaselt menetlusalusele isikule tagama.
Lisaks vähendab mõõtmistulemuse näitamine vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud. Kohtuistungil siiski kinnitas kaebaja, et talle tutvustati mõõdetud kiirust, kuid ei näidatud videosalvestist. Seega tagas mõõtetulemuse näitamine isikule informeerituse temale süüksarvatava väärteo kohta ja kohus leiab, et käesolevalt ei ole P M kaitseõigust rikutud. Samuti on tema kaebust vaadatud läbi avalikul kohtuistungil, kus tal on olnud võimalik esitada kõik oma seisukohad ja vastuväited, ning kus mh uuritud kõiki väärteoasja materjale, sh vaadatud videosalvestist. 15. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuse tegemisel rikkunud
§ 57lg 1 p 8 nõudeid.
Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Nimetatud sätte kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Kiirmenetluse otsuses on tõenditeks märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamiseprotokoll, blankett
§ 19
ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mis on asendatud heli- ja videosalvesisega.
§ 57
lg 1 p 8 nõuab tõendite märkimist ning sellest ei tulene nõuet, et kogutud tõendid peaks olema ka täpsemalt lahti kirjutatud.
- Kuigi kaebaja väitis oma kaebuses, et talle ei tutvustatud suuliselt õigusi ja kohustusi, kinnitas ta kohtus, et väärteoasja materjalides olev menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on tema poolt allkirjastatud.
- Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust (RKL nr 3-1-1-6-07).
- Kohtuistungil väitis kaebaja vaid seda, et politseinik palus tal õigused ja kohustused läbi lugeda ja allkirja anda. Loetud tekst oli tema jaoks niivõrd-kuivõrd arusaadav, kuna ei tegele sellega igapäevaselt. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul tegemist erandjuhtumiga, mis sunniks kahtlema kaebaja tegelikus tahtes allkirja andmisel. Ka kaebuse toodud väide, et menetleja ei vaevunud selgitama kiirmenetluse sisu, olemust ja tagajärgi isikule, ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd kaebaja on ise kohtuistungil väitnud, et soovis sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkuda, kuna see oli tema jaoks ebameeldiv olukord. Tekkinud situatsioon võis küll determineerida P M käitumist, kuid puudub põhjendatud kahtlus, nagu oleks ta olnud sunnitud enda allkirjaga kinnitama seda, mida ta tegelikult mingil juhul poleks soovinud kinnitada. 4
- Kummastav on ka kaebuses toodud väide, et otsuse järgi pole aru saada, kes isikuliselt on kiirmenetluse otsuse koostanud ja allkirjastanud. Väärteotoimikus olevalt kiirmenetluse otsuselt (
- rida, rea ees on märge „Ametnik“) on täiesti üheselt arusaadav, et otsuse koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrullpolitseinik V K ning loogiline on järeldada, et tema selle dokumendi ka allkirjastas.
- Kohus leiab, et P M on andnud kohtule ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kaebaja on kohtuvälises menetluses ülekuulamise protokolli kirjutanud, et jäin mõttesse ja ületasin kiirust. Istungil selgitas ta, et tema poolt kohtuvälises menetluses antud ütlused kiiruse ületamise kohta ei tõenda mitte midagi.
- Seega on P M ütlused heitlikud ning analüüsides kaebaja ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents, kus P M, vaatamata sellele, et ta ka ise tunnistab, et sõitis lubatust suurema kiirusega (60-70 km/h), püüab kohut veenda selles, et sõidukiiruse ületamine 34 km/h on tema poolt välistatud. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei ole kaebajal olnud 10.08.2022 kohapeal ühtegi avaldust seonduvalt kiiruse tuvastamisega ega ka vastuväiteid rikkumisele. Seega on kaebaja ütlused ajas muutunud ning kohtu hinnangul ei ole tema ütlused selles osas usaldusväärsed.
- P M kinnitas kohtus, et teadis, et mõõdetaval teelõigul on piirkiiruseks 50 km/h. Samuti teadis, et ta ületab kiirust, arvates, et tema kiirus võis olla 60-70 km/h. Kohtu hinnangul on P M subjektiivsest küljest teo toime pannud otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Arvestades suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 50 km/h ning asjaolu, et P M ületas kiirust vähemalt 34 km/h, siis pidi see olema kaebaja poolt tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus
- LS § 227 lg 2 näeb võimaliku põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
- Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
- Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada P M poolt toimepandud väärteo asjaolusid. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h ning P M ületas seda vähemalt 34 km/h. LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21–40 km/h, seega isiku sõidukiiruse ulatus on maksimumi lähedal. Samuti arvestab kohus seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, päevasel ajal. Kuigi liiklus- ja ilmaolud olid head, tuleb arvesse võtta, et Merivälja teel on ülekäigurajad, kus liiguvad jalakäijad, samuti liigub seal teisi sõidukeid, mis nähtub ka salvestiselt. Seega lisaks endale ohustas P M ka kaasliiklejate elu ja tervist. Liikudes kiirusel 84 km/h ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Kokkuvõttes lubavad väärteo asjaolud hinnata P M süüd keskmisest suuremaks.
- Karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ega ka kohus tuvastanud ei ole.
- Lisaks isiku süüle on oluline hinnata karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. P Ml puuduvad kehtivad karistused. Ta on täisealine isik, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. Kogenud juht peab olema 5 teadlik, et lubamatu on igasugune sõidukiiruse piirmäära ületamine ning liikluses osaledes tuleb rakendada piisavat hoolt, kuivõrd tagajärjed võivad olla pöördumatud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 65 trahviühikut ehk 260 eurot, põhjendatud võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, P M süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Määratud karistus on kohtu hinnangul piisav distsiplineerimaks juhti olema liikluses hoolikam ning pöörama suuremat tähelepanu oma sõidukiirusele.
- Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine P M karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. Aulike Salo kohtunik 6