Obsah (7)

§296§61§238§313§180§179§175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2022 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-5466 (22244000807) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Ja

§296

lg.3 lause 2 võttis maakohus kohtuotsuse tegemisel aluseks kõik süüdistusakti alaosas Tõendite loetelu nimetatud tõendid, mida hindab käesolevas kohtuotsuses allpool. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatuks loetud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Süüdistus KarS §423-1 järgi Siim Hartšenkole on esitatud süüdistus KarS §423-1 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta pani neljal korral toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta. 5 KarS §423-1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. LS §94 lg.1 tulenevalt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on käesolevas asjas vaja tuvastada, kas süüdistatav juhtis süüdistusaktis näidatud aegadel ja kohtades mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning kas tema käitumises esines süstemaatilisus. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Siim Hartšenkol puudub üleüldse juhtimisõigus ja see on tõendatud Transpordiameti e-teeninduse väljatrükiga. Sellele ei vaielnud vastu ka süüdistatav ise ja tema kaitsja. Järgnevalt tuvastab maakohus, kas Siim Hartšenko juhtis süüdistusaktis näidatud aegadel ja kohtades mootorsõidukit. - 17.06.2022 episood 17.06.2022 kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 17.06.2022 kell 22.06 mõõdeti Tallinn - Narva maantee 159-ndal kilomeetril Siim Hartšenko juhitud BMW X5 (registreerimismärk XXXXXX) liikumiskiiruseks 160 km/h. 17.06.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Siim Hartšenko kõrvaldati 17.06.2022 kell 22.07 sõiduki BMW X5 (registreerimismärk XXXXXX) juhtimiselt Kohtla-Järve – Kukruse - Tammiku tee 14-ndal kilomeetril, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära. Lisaks eeltoodule nähtub ka 17.06.2022 tõendusliku alkomeetri väljatrükist ning kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, et menetlustoimingutele allutati justnimelt süüdistatav. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Vaidlust selle üle, et 17.06.2022 peatati just süüdistatava poolt juhitud sõiduk, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Eeltooduga on tõendatud, et Siim Hartšenko juhtis 17.06.2022 kell 22.06 mootorsõidukit BMW X5 (registreerimismärk XXXXXX) Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn - Narva maantee 159-ndal kilomeetril ilma juhtimisõiguseta. - 22.06.2022 episood Asitõendi 15.07.2022 vaatlusprotokollist koos kuvatõmmistega nähtub, et Siim Hartšenkole sarnanev meesterahvas sõidab mootorsõidukiga BMW X5 (registreerimismärk XXXXXX) 22.06.2022 kell 17.15 Kiviõli Olerexi tanklasse, tangib sõiduki ära ja sõidab seejärel minema. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Nimetatud kuriteoepisoodi on süüdistatav tunnistanud ka kahtlustatavana ülekuulamisel 03.08.

1. Vaidlust selle 6 üle, et 22.06.2022 juhtis kriminaalasjas ei ole. sõidukit BMW X5 justnimelt süüdistatav, käesolevas Eeltooduga on tõendatud, et Siim Hartšenko juhtis 22.06.2022 kell 17.15 mootorsõidukit BMW X5 (registreerimismärk XXXXXX) Ida-Virumaal Kiviõli linnas Vabaduse pst. maja nr.25 juures ilma juhtimisõiguseta. - 23.06.2022 episood Asitõendi 23.08.2022 vaatlusprotokollist koos kuvatõmmistega nähtub, et BMW X5 (registreerimismärk XXXXXX) koos haagisega (Bauhof kirjaga ja registreerimismärgiga XXXXXX) sõidab politseisõidukile vastu. Seejärel sõiduk peatatakse ning hiljem sõidab sõiduk minema. Tunnistaja Monika Johansoni 01.07.2022 ütlustest nähtub, et 23.06.2022 kell 13.45 märgati Jõhvi – Tartu - Valga maantee 6-ndal kilomeetril sõidukit BMW X5 (registreerimismärk XXXXXX) koos Bauhof kirjadega haagisega (registreerimismärk XXXXXX), mis peatati kontrolliks Kohtla-Järvel Sõpruse tänava maja nr.10 juures. Tunnistaja pani juhi andmed kirja (juhiks oli Siim Hartšenko) ning läks politseisõidukisse neid kontrollima. Pärast seda, kui tunnistaja paarimees oli juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldust kontrollinud, hakkas sõiduk koheselt kiiresti liikuma. 20.07.2022 äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et patrullpolitseinik Monika Johanson tunneb fotode järgi ära Siim Hartšenko, keda kontrolliti 23.06.
2. Tunnistaja Tanel Tsirbi 23.06.2022 ja 21.07.2022 ütlustest nähtub, et 23.06.2022 kontrolliti Kohtla-Järvel Sõpruse tänava maja nr.10 juures sõidukit BMW X5 (registreerimismärk XXXXXX), millel oli järel Bauhof kirjadega haagis (registreerimismärk XXXXXX). Juht esitles ennast kui Siim Hartšenko. Pärast seda, kui juhi väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus, hakkas sõiduk kiiresti liikuma. 21.07.2022 äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et patrullpolitseinik Tanel Tsirp tunneb fotode järgi ära Siim Hartšenko, kelle isikuandmeid kontrolliti 23.06.
3. Bauhof Group AS turvajuhi kirjalikust vastusest nähtub, et haagise rentis neilt oma dokumentidega 23.06.2022 G, kuid andis selle üle teisele isikule. Tunnistaja Gi ütluste kohaselt rentis ta haagise Bauhofist Siim Hartšenko palvel, kellele ta andis selle üle koheselt peale rentimist. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Vaidlust selle üle, et 23.06.2022 juhtis renditud haagisega sõidukit justnimelt süüdistatav, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Eeltooduga on tõendatud, et Siim Hartšenko juhtis 23.06.2022 kell 13.45 mootorsõidukit BMW X5 (registreerimismärk XXXXXX) Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Sõpruse tänava maja nr.10 juures ilma juhtimisõiguseta. 7 - 02.08.2022 episood 02.08.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Siim Hartšenko kõrvaldati 02.08.2022 kell 16.41 Kiviõli linnas Keskpuiestee maja nr.38 juures sõiduki BMW 530D (registreerimismärk XXXXXX) juhtimiselt LS §91 lg.2 p.3 alusel. Kahtlustatavana kinnipidamise 02.08.2022 protokollist nähtub, et Siim Hartšenko peeti 02.08.2022 kell 16.41 Ida-Virumaal Kiviõli linnas Keskpuiestee maja nr.38 juures kinni. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Vaidlust selle üle, et 02.08.2022 juhtis sõidukit justnimelt süüdistatav, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Eeltooduga on tõendatud, et Siim Hartšenko juhtis 02.08.2022 kell 16.40 mootorsõidukit BMW 530D (registreerimismärk XXXXXX) Ida-Virumaal Kiviõli linnas Keskpuistee maja nr.38 juures ilma juhtimisõiguseta. KarS §423-1 kohaldub juhul, kui on tõendamist leidnud rikkumise süstemaatilisus. Süstemaatiline on tegu, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda ja need on omavahel seotud. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Kuna käesolevas asjas on Siim Hartšenko juhtinud neljal korral mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kahe kuu pikkuse perioodi jooksul, saab rääkida süstemaatilisusest faktilise retsidiivsuse mõttes ja seega on KarS §423-1 objektiivne koosseis käesolevas asjas täidetud. Peale selle on käesolevas asjas täidetud ka õiguslik retsidiivsus, sest Siim Hartšenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 05.04.2022 otsusega samuti KarS §423-1 järgi, mille kohaselt juhtis Siim Hartšenko mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 22.01.2021, 07.02.2021, 19.07.
4. Järgnevalt kontrollib maakohus Siim Hartšenkole KarS §423-1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivset koosseisu. KarS §423-1 näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste osas. See tähendab, et süüdlane pidas võimalikuks, et ta juhib mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning teeb seda korduvalt. Kuivõrd Siim Hartšenko tunnistati samalaadse süüteo eest süüdi vaid mõni kuu varem enne esimest kuriteoepisoodi, tegutses ta kõikide episoodide puhul kavatsetult KarS §16 lg.2 mõistes ja täidetud on ka KarS §423-1 subjektiivne koosseis. Maakohus leiab, et süüdistatava tegu on KarS §423-1 järgi õigesti kvalifitseeritud. Süüdistus KarS §209 lg.2 p.5 järgi Siim Hartšenkole on esitatud süüdistus KarS §209 lg.2 p.5 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta lõi kuuel korral avalikkuse poole pöördudes teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil ja tekitas sellega isikutele varalist kahju. 8 KarS §209 lg.2 p.5 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikkuse poole pöördudes. KarS §209 lg.2 p.5 ehk kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Tegelikud asjaolud ehk faktid on tõestatavad, s.t. objektiivselt tuvastatavad sündmused, olukorrad või seisundid, mis puudutavad minevikku või olevikku ning mille tõesust on võimalik kas tõestada või ümber lükata. Ebaõige ettekujutuse loomine on pettuslik tegu ehk petmine, teise isiku kujutluse ehk intellektuaalse arusaama mõjutamine, mis tekitab teises isikus väärkujutluse ja seisneb suulises, kirjalikus või konkludentses väites. Varaline kahju tähendab, et kannatanu varaline seis halveneb. Avalikkuse poole pöördumine tähendab ebaõigete andmete esitamist müügipakkumises määratlemata hulgale isikutele. Seega on käesolevas asjas vaja tuvastada, kas süüdistatav esitas avalikus müügipakkumises ebaõigeid andmeid, et saada varalist kasu ning kas kannatanud kandsid selle tagajärjel majanduslikku kahju. - 03.01.2021 episood Kannatanu B 15.01.2021 ütlustest nähtub, et kannatanu leidis okidoki.ee lehelt kuulutuse mängukonsooli PlayStation 4 müügi osas. Kannatanu leidis googeldades Siim Hartšenko Facebooki konto ja suhtles temaga seal edasi kuniks jõudis kokkuleppele. Kannatanu kandis Siim Hartšenko pangakontole nr.XXXXXXXXXXXXXX 80 € ja talle lubati järgmisel päeval konsool posti panna. Mingil hetkel enam talle enam ei vastatud ning kannatanu ei saanud kaupa kätte ega oma raha tagasi. Kannatanu B ütlustele lisatud kuvatõmmistest nähtub, et kannatanu peab 03.01.2021 portaalis okidoki.ee kasutajaga camex- vestlust, mille teemaks on Ps4 500gb (on üldteada, et ps4 tähendab mängukonsooli Play Station 4). Kannatanu B ütlustele lisatud kuvatõmmistest nähtub ka, et B kandis arvelduskontolt nr.xxxxxxxxxxx Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX 80 € selgitusega ps
5. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Vaidlust selle üle, et mängukonsooli müügikuulutuse pani internetti üles ja sai eelnimetatud kannatanu arvelduskontolt ülekantuna 80 €, kuid kaupa ei edastanud ja raha ei tagastanud, justnimelt süüdistatav, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Eeltooduga on tõendatud, et Siim Hartšenko pöördus 03.01.2021 avalikkuse poole internetiportaalis okidoki.ee mängukonsooli Sony PlayStation 4 müügi osas, mida tal tegelikult ei olnud. Niimoodi sai Siim Hartšenko pettuse teel varalist kasu, mille tagajärjel tekkis majanduslik kahju Ble summas 80 €. - 12.01.2021 episood 9 Kannatanu C süüteoteatele lisatud kuvatõmmistest nähtub, et kannatanu peab 12.01.2021 kasutajaga camex- portaalis okidoki.ee vestlust, mille teemaks on Ps4 500gb. Kasutaja camex- palub kannatanul kanda Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX raha. Kannatanu C 26.01.2021 ütlustest nähtub, et kannatanu leidis okidoki.ee lehe kaudu kuulutuse, kus kasutaja camex- müüs mängukonsooli PlayStation 4 500Gb. Kannatanu sai müüjaga kokkuleppele ja kandis seejärel Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX 69 €. Pärast ülekande tegemist ei saanud kannatanu enam müüjaga ühendust ja pakki talle ei postitatud. Kannatanu C ütlustele lisatud kuvatõmmistest nähtub, et D kandis 12.01.2021 arvelduskontolt nr.XXXXXXXXXXXXXX Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX 69 € selgitusega Ps
6. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Vaidlust selle üle, et mängukonsooli müügikuulutuse pani internetti üles ja sai eelnimetatud kannatanu abikaasa arvelduskontolt ülekantuna 69 €, kuid kaupa ei edastanud ja raha ei tagastanud, justnimelt süüdistatav, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Eeltooduga on tõendatud, et Siim Hartšenko pöördus 12.01.2021 avalikkuse poole internetiportaalis okidoki.ee mängukonsooli Sony PlayStation 4 müügi osas, mida tal tegelikult ei olnud. Niimoodi sai Siim Hartšenko pettuse teel varalist kasu, mille tagajärjel tekkis majanduslik kahju Cle summas 69 €. - 26.10.2021 episood Kannatanu A 27.10.2021 ütlustest nähtub, et kannatanu leidis 26.10.2021 veebilehel okidoki.ee mängukonsooli Sony Play Station 4 müügikuulutuse. Müüjaks oli kasutaja Jannn
7. Pärast lühikest kirjavahetust tegi kannatanu müüja poolt esitatud arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX Siim Hartšenkole ülekande summas 73 € ja müüja lubas konsooli saata järgmisel päeval. Järgmisel päeval enam müüja ei vastanud ning blokeeris kannatanu ning kannatanu neiu telefoninumbrid. Kannatanu A ütlustele lisatud kuvatõmmistelt nähtub, et kannatanu peab 26.10.2021 portaalis okidoki.ee kasutajaga Jannn113 vestlust, mille teemaks on ps
8. 26.10.2021 saadetud sõnumis teatab Jannn113, et teeb täna paki ära ja viskab selle homme teele. Kannatanu A ütlustele lisatud kuvatõmmistest nähtub ka, et A kandis 26.10.2021 arvelduskontolt nr.XXXXXXXXXXXXXX Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX 73 € selgitusega Ps
9. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Vaidlust selle üle, et mängukonsooli müügikuulutuse pani internetti üles ja sai eelnimetatud kannatanu arvelduskontolt ülekantuna 73 €, kuid kaupa ei edastanud ja raha ei tagastanud, justnimelt süüdistatav, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Eeltooduga on tõendatud, et Siim Hartšenko pöördus 26.10.2021 avalikkuse poole internetiportaalis okidoki.ee mängukonsooli Sony PlayStation 4 müügi osas, mida tal 10 tegelikult ei olnud. Niimoodi sai Siim Hartšenko pettuse teel varalist kasu, mille tagajärjel tekkis majanduslik kahju Ale summas 73 €, - 26.10.2021 episood Kannatanu Fi süüteoteatele lisatud kuvatõmmistest nähtub mängukonsooli müügikuulutus portaalis okidoki.ee ning asjaolu, et kannatanu peab 26.10.2021 kasutajaga Jannn113 vestlust, mille teemaks on ps
10. Kannatanu Fi süüteoteatele lisatud kuvatõmmistest nähtub ka, et F kandis 26.10.2021 arvelduskontolt nr.XXXXXXXXXXXXXXX Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX 73€ selgitusega PlayStation
11. Kannatanu Fi 04.11.2021 ütlustest nähtub, et kannatanu leidis okidoki.ee veebilehel PlayStationi müügikuulutuse. Hinnaks oli 70 € ja müüjaks kasutaja Jannn
12. Müüja soovis saada lisaks 3 € postikulude eest. 26.10.2021 tegi kannatanu Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX ülekande summas 73 €. Pärast seda ei saanud kannatanu enam müüjaga ühendust ning 04.11.2021 seisuga ei olnud ta PlayStationit saanud ja talle polnud raha tagastatud. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Vaidlust selle üle, et mängukonsooli müügikuulutuse pani internetti üles ja sai eelnimetatud kannatanu arvelduskontolt ülekantuna 73 €, kuid kaupa ei edastanud ja raha ei tagastanud, justnimelt süüdistatav, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Eeltooduga on tõendatud, et Siim Hartšenko pöördus 26.10.2021 avalikkuse poole internetiportaalis okidoki.ee mängukonsooli Sony PlayStation 4 müügi osas, mida tal tegelikult ei olnud. Niimoodi sai Siim Hartšenko pettuse teel varalist kasu, mille tagajärjel tekkis majanduslik kahju File summas 73 €. - 28.10.2021 episood Kannatanu X süüteoteatele lisatud kuvatõmmistest nähtub, et kannatanu peab 28.10.2021 portaalis okidoki.ee vestlust, mille teemaks on ps
13. Kasutaja lubab 28.10.2021 saadetud sõnumis asja ära pakkida ja 16.30 – 17.00 posti panna ning lisab, et 73 € tuleb kanda Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX. Kannatanu X süüteoteatele lisatud kuvatõmmistest nähtub ka, et X kandis 28.10.2021 arvelduskontolt nr.XXXXXXXXXXXXXX Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX 73 € selgitusega Post. Kannatanu X 09.11.2021 ütlustest nähtub, et kannatanu poeg leidis okidoki.ee veebilehel müügikuulutuse, kus müüdi PlayStation 4 konsooli maksumusega 70 €. Lisaks soovis müüja saada 3 € saatekulude katteks. Kannatanu kandis 73 € Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX, kuid müüjaga enam ühendust ei saanud ning 09.11.2021 seisuga ei olnud ta PlayStationit saanud ja talle polnud raha tagastatud. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Vaidlust selle üle, et mängukonsooli müügikuulutuse pani internetti üles ja sai eelnimetatud kannatanu 11 arvelduskontolt ülekantuna 73 €, kuid kaupa ei edastanud ja raha ei tagastanud, justnimelt süüdistatav, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Eeltooduga on tõendatud, et Siim Hartšenko pöördus 28.10.2021 avalikkuse poole internetiportaalis okidoki.ee mängukonsooli Sony PlayStation 4 müügi osas, mida tal tegelikult ei olnud. Niimoodi sai Siim Hartšenko pettuse teel varalist kasu, mille tagajärjel tekkis majanduslik kahju Xle summas 73 €. - 23.11.2021 episood Kannatanu E 22.12.2021 ütlustest nähtub, et kannatanu leidis Facebooki grupis „Reg.numbrite ost-müük, vahetus“ Siim Hartšenko kuulutuse, kus müüdi registreerimisnumbrit XXXXXX. Kannatanu kandis müüjale 275 € ja pidi tehingu sooritamiseks sõitma Maanteeameti Jõgeva teenindusbüroosse. Müüja sinna kohale ei tulnud ja seejärel lepiti kokku, et saadakse Jõhvi teenindusbüroos kokku. Ka sinna ei ilmunud müüja kohale ja rohkem tal ei õnnestunud enam müüjaga kontakti saada. Kannatanu E ütlustele lisatud kuvatõmmistest nähtub, et E kandis arvelduskontolt nr.XXXXXXXXXXXXXX Siim Hartšenko arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX 275 € selgitusega XXXXXX registreerimismärgi ettemaks. Kannatanu E ütlustele lisatud kuvatõmmistest nähtub, et kannatanu peab portaalis Facebook kasutajaga Siim Hartsenko vestlust, mille teemaks on registreerimismärk XXXXXX. Kannatanul palutakse kanda raha Siim Hartsenko kontole nr.XXXXXXXXXXXXXXXXX ja lepitakse kokku, et
14. detsembril kohtutakse arkis (Transpordiameti teenindusbüroo). Hiljem lepitakse uueks kohtumise ajaks 22.12.2021 kell 14.00, ent siis enam kannatanu vastust ei saa. Kuvatõmmistest nähtub ka, et portaalis Facebook on kasutaja Siim Hartšenko märkinud, et ta on suhtes kasutajaga H. Kuvatõmmistest nähtub ka, et kannatanu tankis Circle K-s kütust 38,21 € eest. Transpordiameti 25.01.2022 vastusest järelepärimisele nähtub, et sõiduki BMW X5 registreerimisnumbriga XXXXXX kustutas registrist 16.12.2021 Tolmet OÜ. Sõiduki omanik oli H. Tolmet OÜ 31.01.2022 vastusest järelepärimisele nähtub, et 16.12.2021 kandis töötaja sõiduki BMW X5 registrist maha ja määras Ji registreerimisnumbrite uueks omanikuks. J esitles ennast sõiduki omanik H sõbrana. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Eeltooduga on tõendatud, et Siim Hartšenko pöördus 23.11.2021 avalikkuse poole internetiportaalis Facebook registreerimismärgi XXXXXX müügi osas, mida tal tegelikult ei olnud. Niimoodi sai Siim Hartšenko pettuse teel varalist kasu, mille tagajärjel tekkis majanduslik kahju Ele summas 313,21 €. Järgnevalt kontrollib maakohus Siim Hartšenkole inkrimineeritava süüteo subjektiivset koosseisu. KarS §209 lg.2 p.5 järgi 12 KarS §209 lg.2 p.5 näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste osas ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult. See tähendab, et süüdlane seab endale eesmärgiks varalise kasu saamise. Siim Hartšenko enda poolt 25.08.2022 antud ütlustest nähtub, et ta müüs mängukonsooli, mida tal tegelikult ei olnud. Seega tegutses ta mängukonsoole müües kavatsetult KarS §16 lg.2 mõistes. Maakohus leiab, et ka registreerimismärki müües tegutses Siim Hartšenko kavatsetult, sest asja materjalidest nähtub, et registreerimismärkide omanikuks sai hoopiski J, kes esitles ennast süüdistatava elukaaslase sõbrana. Eeltoodust tulenevalt on täidetud ka KarS §209 lg.2 p.5 subjektiivne koosseis. Maakohus leiab, et süüdistatava tegu on KarS §209 lg.2 p.5 järgi õigesti kvalifitseeritud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et tegemist on jätkuva süüteoga, mille eesmärk – petta kannatanuid - on kantud ühest tahtlusest.

§61

hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle KarS §423-1 ja §209 lg.2 p.5 inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja 13 raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §209 lg.2 p.5 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Seega on seadusandja karistusena nimetatud sätte eest ette näinud vaid reaalse vangistuse ja muud alternatiivsed karistusliigid puuduvad. Nagu maakohus juba märkis, peab karistuse mõistmine kohtu poolt vastama KarS §56 sätestatud eesmärkidele, muuhulgas tuleb arvestada ka prognoosiga, et isik hoidub edaspidi süütegude toimepanemisest. Antud sätte järgi arvestab maakohus karistuse mõistmisel järgnevat. Süüdistatav on süüdi kuues kuriteoepisoodis, tegemist on II astme kuriteoga. Süüdistatav pani kavatsetult müüki kaupa, mida tal reaalselt ei olnud. Seega pettis ta kannatanuid, kuid võttis neilt raha vastu, kaupa edastamata. Harju Maakohtu 05.04.2022 otsusest nähtub, et ajaliselt pani süüdistatav antud kuriteoepisoodid toime ajal, mil tema suhtes oli käimas kriminaalmenetlus teises kriminaalasjas. Siit nähtub üheselt, et ka käimasolev kriminaalmenetlus ei välista uute kuritegude toimepanemist antud süüdistatava poolt. Lisaks eeltoodule arvestab maakohus karistuse mõistmisel negatiivse asjaoluna ka seda, et süüdistatav ei ole vaatamata tsiviilhagide tunnistamisele asunud neid hüvitama. Karistust kergendava episoodides. asjaoluna arvestab maakohus süü tunnistamist kõikides Süüdistatava isiku puhul arvestab maakohus, et antud kuriteoepisoodide toimepanemise ajal oli süüdistatav kriminaalkorras karistamata, kuid korduvalt karistatud väärteokorras. Nagu maakohus juba eespool viitas Riigikohtu lahendile, võetakse kohtupraktika kohaselt karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 3 aastat vangistust. Ringkonnaprokurör leidis, et antud juhul on põhjendatud vangistus pikkusega 1 aasta. Kaitsja viitas sellele et kuriteoepisoodid on toime pandud rahapuudusest lühikese aja jooksul ja sanktsiooni määr algab 1-st aastast, mistõttu on põhjendatud ringkonnaprokuröri poolt pakutud vangistus pikkusega 8 kuud, arvestades kohaldatud lühimenetlust. 14 Kokkuvõttes ja arvestades kuriteo tehiolusid, episoodide arvu ning kõiki eespool nimetatud asjaolusid, leiab maakohus, et süüdistatava süü suurus on keskmisest määrast madalam. Seega on teosüüga võrdeline karistusmäär samuti keskmisest määrast madalam. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et põhjendatud on süüdistatavale mõista karistus tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra. Maakohus on seisukohal, et süüdistatav tuleb süüdi mõista Karistusseadustiku §209 lg.2 p.5 järgi ning karistada vangistusega 1 aasta. Kaitsja viited rahapuudusele ei anna alust mõista karistus alla sanktsiooni alammäära ning kaitsja viitega kuritegude toimepanemisele lühikesele ajaperioodile maakohus ei nõustu. Süüdistuse kohaselt pani süüdistatav kuriteod toime perioodil 03.02.2021 – 23.11.2021, seega peaaegu aasta vältel.

§238

lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 1 aasta vangistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista süüdistatavale 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS §65 lg.1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus §64 sätestatud korras. Nagu maakohus juba märkis, on süüdistatav süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.04.2022 otsusega ja karistatud vangistusega 2 kuud 29 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta. Seega tuleb käesolevaga otsusega mõistetud karistusele 8 kuud vangistust liita Harju Maakohtu 05.04.2022 otsusega mõistetud kandmata karistus 2 kuud 29 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 10 kuud 29 päeva vangistust. KarS §423-1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on seadusandja karistuse leebema liigina ette näinud rahalise karistuse. Karistuse mõistmine kohtu poolt peab vastama KarS §56 sätestatud eesmärkidele, muuhulgas tuleb arvestada ka prognoosiga, et isik hoidub edaspidi süütegude toimepanemisest. Käesolevas kriminaalasjas arvestab maakohus karistuse KarS §423-1 järgi mõistmisel järgnevat. Süüdistatav on KarS §423-1 järgi süüdi neljas kuriteoepisoodis, tegemist on II astme kuriteoga. Oluline on siinkohal arvestada ka asjaolu, et sama sätte järgi oli süüdistatav süüdi mõistetud 05.04.2022, käesolevas kriminaalasjas on kõik episoodid toime pandud kehtival katseajal. Kuna süüdistatav oli alles 05.04.2022 sama sätte järgi süüdi tunnistatud, pidi ta aru saama ja teadma, et ilma juhtimisõiguseta sõidukit juhtida ei tohi. Asjaolu, et peale süüdimõistmist pani ta 2 kuu möödumisel toime uued samalaadsed kuriteoepisoodid, näitab ilmselgelt süüdistatava ükskõiksust õiguskorda. Lisaks sellele nendib maakohus, et samalaadset ükskõikset suhtumist nii enda kui teiste liiklejate elule, tervisele ja varale näitab ka asjaolu, et kahes episoodis juhtis süüdistatav sõidukit alkoholijoobes ja ühes episoodis ületas tunduvalt lubatud sõidukiirust. Juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine võib viia raskete tagajärgedeni, alkoholijoove ja kiiruse ületamine suurendavad seda riski veelgi. 15 Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes vaatamata eelmisele kriminaalkaristusele ei ole aru saanud, et ilma juhtimisõiguseta ei tohi sõidukit juhtida. Juhtimisõiguseta isik ei ole läbinud vajalikku koolitust ja sooritanud eksameid, mistõttu tema teadmised ja oskused ei võimalda liikluses reageerida õigesti, adekvaatselt ja kiiresti. Oma kahtlustatavana ülekuulamisel 18.06.2022 kinnitas süüdistatav, et ta vedas autoga töölisi tööle ja sõidab autoga paremini, kui 50% inimestest, kellel on juhtimisõigus. Ka see näitab süüdistatavat ülbet olekut ja seda, et oma varasemast süüdimõistmisest ei ole süüdistatav teinud mingeid järeldusi, on jätkanud samalaadiliste kuritegude toimepanemist ja seadnud reaalsesse ohtu ka teised isikud, kes sõitsid tema juhitud sõidukis. Kõike eeltoodut arvestab maakohus antud juhul karistuse mõistmisel negatiivse asjaoluna. Karistust kergendava asjaoluna arvestab maakohus süü tunnistamist kõikides episoodides. Lisaks sellele arvestab süüdistatava isikut. maakohus karistuse liigi ja suuruse mõistmisel ka Nagu maakohus juba eelpool märkis, näeb KarS §423-1 leebemaliigilise karistusena ette rahalise karistuse. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes on alates 02.08.2022 vahistatud. Samuti on tegemist isikuga, kes enne vahistamist ametlikult ei töötanud ning seega legaalset regulaarset sissetulekut ei omanud. Kriminaalkorras on süüdistatav karistatud ühel korral – Harju Maakohtu 05.04.2022 otsusega, kehtivaid väärteootsuseid on süüdistataval 11, sealhulgas 3 neist samuti sõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Andmed selle kohta, et karistuseks määratud rahatrahvid on õigeaegselt tasutud, asja materjalides puuduvad. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatavale KarS §423-1 järgi ei ole millegagi põhjendatud ning selline karistuse liik ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Lisaks sellele kuuluvad süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ja tsiviilhagid samas kriminaalasjas. Seega on olemas reaalne oht, et rahalise karistuse summa jääb süüdistatava poolt piisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu tasumata, mistõttu tunneb ta end karistamata. Süüdistatava majanduslikele probleemidele ja rahalistele raskustele viitas oma kohtukõnes ka kaitsja. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröri ja kaitsja seisukohtadega, et KarS §423-1 järgi karistuseks reaalse vangistuse mõistmine on antud süüdistatava puhul põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 6 kuud vangistust. Ringkonnaprokurör leidis, et antud juhul on põhjendatud vangistus pikkusega 9 kuud. Kaitsja viitas sellele et kuriteoepisoodid on toime pandud lühikese ajaperioodi vältel 16 ja muster kujunes välja probleemidest perekonnas, mistõttu on põhjendatud vangistus pikkusega 6 kuud. Kokkuvõttes ja arvestades kuriteo tehiolusid, episoodide arvu ning kõiki eespool nimetatud asjaolusid, leiab maakohus, et süüdistatava süü suurus on keskmisest määrast veidi kõrgem. Seega on teosüüga võrdeline karistusmäär samuti keskmisest määrast veidi kõrgem. Maakohus on seisukohal, et süüdistatav tuleb süüdi mõista Karistusseadustiku §423-1 järgi ning karistada vangistusega 7 kuud.

§238

lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 7 kuud vangistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista süüdistatavale 4 kuud 20 päeva vangistust. Vastavalt KarS §65 lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides §64 lg.2, 4, 5 sätestatut. Eeltoodu alusel tuleb karistusele 4 kuud 20 päeva vangistust liita käesoleva kohtuotsusega eelpool mõistetud liitkaristus 10 kuud 29 päeva vangistust ning kokkuvõtlikult kuulub süüdistataval kandmisele 1 aasta 3 kuud 19 päeva vangistust. Kaitsja taotlust lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ei pea maakohus antud süüdistatava puhul kummagi sätte järgi põhjendatuks, arvestades siinkohal nii kuritegude iseloomu, kuriteoepisoodide arvu kui ka nende toimepanemise ajalist perioodi. Kriminaalasja materjalide kohaselt 18.06.2022, seega 2 päeva. oli süüdistatav kinni peetud 17.06.2022 – Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Eeltoodu alusel kuulub süüdistataval kandmisele 1 aasta vangistust. 3 kuud 17 päeva Süüdistatava karistuse kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 02.08.

1. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohtu istungil taotlesid kaitsja ja süüdistatav kohtuotsuse kuulutamisele järgneva vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja viitas siinjuures ka asjaolule, et vanglast vabanemisel on süüdistataval võimalik tööle asuda ning põhjendatud on alkoholi tarvitamise keelu panemine süüdistatavale üldkasuliku töö tegemise ajaks. Maakohus selle taotlusega ei nõustu. Esmalt märgib maakohus, et süüdistatav oli kogu kohtueelse menetluse aja (s.h. ka eelmise kriminaalasja menetluse aja) kuni 17 käesolevas kriminaalasjas viimase episoodini vabaduses. Vaatamata sellele ei teinud süüdistatav mitte midagi selleks, et leida endale legaalne töökoht, asuda tööle ja hüvitama tsiviilhagisid ja tasuma rahatrahve. Süüdistatav ise ei kinnitanud maakohtu istungil, et tal oleks vabaduses olemas garanteeritud töökoht regulaarse kindla sissetulekuga. Mis puudutab kaitsja poolt viidatud alkoholi tarvitamise keeldu, siis märgib maakohus siinkohal, et juhul, kui süüdistatav tunnetas endal sellise probleemi olemasolu, oli tal sellega võimalik vabaduses vabatahtlikult tegeleda. Kinnipidamiskohas on sõltuvusainete tarvitamine keelatud ja võimalusel/vajadusel saab kinnipeetav osaleda erinevates sõltuvusega seotud programmides. Maakohtule esitatud kriminaalasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdistatavale mõistetud karistus pöörati täitmisele seoses üldkasulikust tööst kõrvale hoidumise, määratud kontrollnõuete rikkumise ja pandud kohustuste täitmata jätmise tõttu. Seoses eeltooduga tuvastas maakohus Kohtute Infosüsteemi kaudu järgmist. Harju Maakohtu 27.08.2021 otsusega tunnistati Siim Hartšenko süüdi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §151 lg.1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 päeva aresti. KarS §69 lg.1, 3 alusel asendati mõistetud 10 päeva aresti 10 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 04.09.
2. Juba 04.10.2021 esitas Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Evely Linnamägi Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku Siim Hartšenkole mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et Siim Hartšenko ei teinud üldkasulikku tööd sätestatud tähtajaks. Viru Maakohtu 18.04.2022 määrusega eelnimetatud kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldati ning Harju Maakohtu 27.08.2021 otsusega väärteoasjas mõistetud arest 10 päeva pöörati täitmisele. Maakohus peab siinkohal oluliseks rõhutada ka seda, et nii nagu süüdistatav ei ilmunud üldkasuliku töö tegemisele, ei ilmunud ta korduvalt ka maakohtu istungitele, mõjuvaid põhjuseid esitamata. Eeltoodu alusel ei pea maakohus eluliselt usutavaks, et süüdistatav seekord asub vabanemise korral üldkasuliku töö tunde tegema ning käitumiskontrolli nõudeid täitma. Nagu maakohus juba eespool viitas, on süüdistatav pigem ükskõikse suhtumisega igasuguste kohustuste täitmisesse ning eelistab ainult enda heaolu toetavaid tegevusi. Kandes karistust kinnipidamiskohas, kus on muuhulgas kohustus asuda tööle, on süüdistataval võimalik näidata üles head tahet ja asuda hüvitama tsiviilhagisid. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: - A summas 73 € - X summas 73 € - B summas 80 € - C summas 69 € - E summas 313,21 €. Kannatanu Fi tsiviilhagiavaldust käesoleva kriminaalasja materjalides ei ole, seda ei esitatud maakohtule ka koos süüdistusaktiga ning sellele ei viidanud oma kohtukõnes ka ringkonnaprokurör. 18 Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS §128 lg.1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, vastavalt sama paragrahvi lg.2, 3 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja hõlmab endas kaotsiläinud või hävinenud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Maakohus leiab, et seoses süüdistatava süüdimõistmisega antud kuriteoepisoodides on tsiviilhagid põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Tsiviilhagide summad kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt. Süüdistatav ei vaidlustanud maakohtu istungil ühtegi tsiviilhagi summat. Seega tuleb tsiviilhagides viidatud summad süüdistataval hüvitada.

§313

lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

§180lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kar

S §4 lg.3 on KarS §423-1 ja §209 lg.2 p.5 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod.

§179

lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr.116 on töötasu alammäär 2022 summas 654 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha 981 €.

§175

lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaat Margus Viira, kes esitas järgmised kaitsekulude taotlused: 19 - - - - - 25.08.2022 taotlus summas 161,28 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija Valeria Petrova 25.08.2022 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 161,28 € 04.08.2022 taotlus summas 252,60 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listovi 04.08.2022 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 252,60 € 30.08.2022 taotlus summas 97,20 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listovi 30.08.2022 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 97,20 € 01.09.2022 taotlus summas 97,20 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listovi 01.09.2022 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 97,20 € 09.09.2022 taotlus summas 64,80 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listovi 09.09.2022 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 64,80 €. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 673,08 €. Viru Maakohtule esitas vandeadvokaat Margus Viira 03.10.2022 taotluse süüdistusaktiga tutvumise, kaitseakti koostamise ja eelistungil osalemise eest summas 421,20 €. Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 03.10.2022 määrusega. Süüdistatava kaitsjaks kohtuistungil oli vandeadvokaat Margus Viira, kes esitas 07.11.2022 taotluse summas 160,20 € (s.h. kohtuistungil osalemine 54 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, käibemaks 16,80 €, sõidukulu 49,50 € ja käibemaks 9,90 €). Maakohus leiab, et nimetatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses kokku 581,40 €. Maakohtu istungil taotles kaitsja võimaldada kriminaalmenetluse kulud süüdistataval tasuda ositi ühe aasta jooksul. Ringkonnaprokurör Anu Toluk sellele taotlusele vastu ei vaielnud. Maakohus nõustub kaitsja taotlusega ja rahuldab selle. Sundraha ja kaitsjatasud tuleb süüdistataval tasuda ositi 1 aasta jooksul.

§313

lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör Anu Toluk materjalides oleva 4 CD-plaadi jätmist kriminaaltoimiku juurde. asitõenditena asja Kaitsja vandeadvokaat Margus Viira sellele taotlusele vastu ei vaielnud. 20 Maakohus nõustub ringkonnaprokurör Anu Toluki seisukohaga ja seega tuleb 4 CDplaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 21