← Eesti

2-22-4822/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4822 Tsiviilasi M K ja S K hagi T K vast

§ 101

lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause)) alates 01.04.2022 kuni M K täisealiseks saamiseni; 3.2. S K (isikukood: xxx) kasuks igakuine elatis summas 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (s.o 50% lapsetoetusest;

§ 101

lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause)) alates 01.04.2022 kuni S K täisealiseks saamiseni.

  1. Punktis 3 nimetatud elatisemäärad muutuvad iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1

(15)
  1. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja T K kohustatud kandma punktis 3 nimetatud elatismaksed K S´i pangakontole nr xxx igakuiselt vastava kuu
  2. kuupäevaks, märkides selgituseks „elatis“ ja lapse nimi, kelle eest makse tehakse.
  3. Rahuldada M K ja S K tagasiulatuva elatise nõue osaliselt ning mõista kostjalt T K (isikukood xxx) välja: 6.
  4. M K (isikukood: xxx) kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.08.2021 – 31.03.2022 eest summas 426,28 eurot; 6.
  5. S K (isikukood: xxx) kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.08.2021 – 31.03.2022 eest summas 426,28 eurot.
  6. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja T K kohustatud kandma punktis 6 nimetatud elatise võlgnevuse K S´i pangakontole nr XXX, märkides selgituseks „elatise võlg“ ja lapse nimi, kelle eest makse tehakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  8. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  9. Hagiavaldusest nähtub, et hagejad on kostja lapsed. Alates 16.07.2021.a on mõlemad hagejad elanud emaga. Kostja maksab lastele ülalpidamist kokku 300 eurot kuus, st kummagi hageja kohta 150 eurot, kuid on olnud ka kuid, mil kostja ei ole elatist üldse tasunud.
  10. Kostja on perioodil 01.08.2021.a kuni 01.07.2022.a elatist 1800 eurot, st kummalegi hagejale 900 eurot. Kostja on perioodil 01.08.
  11. a kuni 01.07.2022.a elatist tasunud järgmiselt: August 2021 – 0 eurot September 2021 – 300 eurot Oktoober 2021 – 300 eurot November 2021– 300 eurot 2
(15)Detsember 2021 – 300 eurot Jaanuar 2022 – 0 eurot Veebruar 2022 – 300 eurot Märts 2022 – 300 eurot Kostja oleks pidanud perioodil august 2021.a kuni detsember 2021.a tasuma hagejale I elatist summas 1460 eurot (5 x 292) ja hagejale II 1460 eurot (5 x 292). Kostja oleks pidanud 2022.a tasuma hagejale I elatist 640,32 eurot ja hagejale II 640,32 eurot. Seega kummalegi hageja elatis perioodil august 2021.a kuni aprill 2022.a on 2100,32 eurot. Kostja on tasunud perioodil august 2021.a kuni aprill 2022.a hagejale I elatist ettenähtust vähem 1200,32 euro võrra ja hagejale II 1200,32 euro võrra. Kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust hagejate ees kohaselt. Käesoleval juhul põhjendatud mõista kostjalt tasumata jäänud elatis välja ka tagasiulatuvalt. 3. Hagejale I tasutava elatise suurus on

§ 101sätestatut arvestades 213,44 eurot.

Arvesse on võetud, et baassumma on 200 eurot; kostja brutosissetulek on vähemalt 1448 eurot; laps ei veeda isaga üle 6 ööpäeva kuus, lastetoetus kantakse hageja ema arveldusarvele. Hagejale II tasutava elatise suurus on

§ 101sätestatut arvestades 213,44 eurot.

Arvesse on võetud, et baassumma on 200 eurot; kostja brutosissetulek on vähemalt 1448 eurot; laps ei veeda isaga üle 6 ööpäeva kuus, lastetoetus kantakse hageja ema arveldusarvele. Mõlema hageja puhul on arvestatud, et laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Seega nõuab hageja I igakuise elatise maksmist muutuva suurusega miinimummääras alates hagi esitamisest ehk alates 01.04.2022. a. Hageja II nõuab samuti igakuise elatise maksmist muutuva suurusega miinimummääras alates hagi esitamisest ehk alates 01.04.2022. a. 4. Hagejad paluvad: mõista T K´lt (isikukood xxx) M K (isikukood xxx) kasuks välja igakuine elatis

§ 101

alusel muutuva suurusega miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest kuni M K (isikukood xxx) täisealiseks saamiseni viisil, et elatis tuleb kanda K S´i (isikukood xxx) pangakontole nr XXX igakuiselt vastava kuu 9. kuupäevaks, selgitusega „elatis M“; mõista T K´lt (isikukood xxx) S K (isikukood xxx) kasuks välja igakuine elatis

§ 101

alusel muutuva suurusega miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest kuni S K (isikukood xxx) täisealiseks saamiseni viisil, et elatis tuleb kanda K S´i (isikukood xxx) pangakontole nr XXX igakuiselt vastava kuu

  1. kuupäevaks, selgitusega „elatis S“; mõista T K´lt (isikukood xxx) M K (isikukood xxx) kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 01.08.
  2. a kuni 31.03.
  3. a ühekordses summas 1200,32 eurot, mis tuleb tasuda K S´i (isikukood xxx) pangakontole nr XXX selgitusega „elatise võlg M“; mõista T K´lt (isikukood xxx) S K (isikukood xxx) kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 01.08.
  4. a kuni 31.03.
  5. a ühekordses summas 1200,32 eurot, mis tuleb tasuda K S´i (isikukood xxx) pangakontole nr XXX selgitusega „elatise võlg S“.
  6. Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Arvestades hageja I nõuet, on asjassepuutuv aeg, millal hageja I asus elama ema juurde. Kostja on väitnud, et hageja I asus ema juurde elama
  7. a augusti keskel, mitte juuli keskel. See ei vasta tõele. Hageja I oli juba mõnda aega soovinud kostja juurest ema juurde kolida, kuna kostja juures piirati hageja I liikumis- ja suhtlemisvabadust, samuti oli hageja I sunnitud tegema töid, mis oma raskuselt ei olnud hagejale I eakohased. Hageja I andis 05.07.2021.a hagejate seaduslikule esindajale teada, et soovib kosja juurest ära tulla. 15.07.2021.a andis kostja hagejale I valida, kas viimane soovib elada temaga või emaga. Hageja I soovis edaspidi elada koos emaga ja 16.07.2021.a kolis hageja I ema juurde. 3

(15)6. Kostja on toonud esile oma kulud ühes kuus, millest nähtub, et kostjal kulub enda ülalpidamiseks 1370 eurot kuus (1670-300). Kummalegi hagejale maksab kostja aga elatist 150 eurot kuus. Kostja väited, et ta ei ole suuteline tasuma elatist suuremas määras, kui kummalegi hagejale 150 eurot, ei ole usutavad. Kostja varaline olukord ei ole kaugeltki mitte halb, arvestades näiteks, et kostja majapidamises on kaks hobust ja ATV maastikusõiduk. Lisaks on kostja kinnistul päikesepaneelid, mille soetamine ja paigaldamine teadaolevalt on kallis, kuid samas ei ole päikesepaneelide kasutamist arvestades usutav, et kostja kulutused elektrienergiale on 250 eurot kuus. Hagivastuses esile toodud kulud on tõendamata, kuid kostja arvestus kinnitab seda, et kostja sissetulek on keskmisest suurem ja võimaldab oma lastele anda ülalpidamist

§ 101sätestatud määras.

Kostjal ei ole mõjuvaid põhjust mis annab aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Näiteks on kostja kulutused toidule 400-500 eurot kuus, mis on ühe inimese jaoks selgelt ülemäärane summa, arvestades ka seda, et kostja väitel oleks ta juhul, kui hagejad elaksid tema juures, võimeline neid mõlemaid üleval pidama vaid 300 euroga kuus. Seega ei anna kostja oma lastele ülalpidamist ühetaoliselt tema endaga. Kostja jaoks on olulised ja vajalikud kõik muud kulutused, st kulutused, mis on seotud otseselt kostja enda majapidamise ja heaoluga, välja arvatud hagejatele elatise tasumine seaduses sätestatud määras.

  1. Kostjal on põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus hagejate ees, mitte kolmandate isikute ees, ning kostja saaks temaga koos elavate inimeste toidurahaks kuluvate rahaliste vahendite arvelt täita oma kohustust hagejate ees.
  2. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töötu ja see asjaolu ei oma nõude seisukohalt tähendust, sest kostja ei ole töövõimetu ja saab endale hankida uue töö.
  3. Hageja I igakuised kulud on järgmised: 195 eurot - riided, kool (xxx); 75 eurot – hobid; 8 eurot – telefon; 170 eurot – toit ja transport (kütus); 306 eurot - hügieen, ravimid, arstivisiidid (xxx), millest 212 eurot hambaraviteenus (breketitega seonduv); 25 eurot ravimid (xx); 69 eurot arstivisiidid 213 eurot – elamiskulud; 138 eurot - kommunaalkulud, elekter, internet, televiisor; 32 eurot – vaba aeg ja meelelahutus (lastelaager, teater, kino, kontsert jms). Kokku 1137 eurot. Seega oleks kostja makstav osa hageja I kuludest 565,50 eurot. Hageja II igakuised kulud on järgmised: 67 eurot - riided, kool (xxx); 75 eurot – hobi; 8 eurot – telefon; 255 eurot - toit, hügieen, ravimid, arstivisiidid, transport (kütus); 213 eurot – elamiskulud; 138 eurot - kommunaalkulud, elekter, internet, televiisor; 32 eurot – vaba aeg ja meelelahutus (lastelaager xxx, teater, kino, kontsert jms). Kokku: 788 eurot. Seega on kostja makstav osa hageja 392 eurot.
  4. Hagejad märgivad, et alates 06.09.
  5. a on hagejate ema töötu (koondatud) ja tema sissetulek koosneb vaid Töötukassalt saadavast hüvitisest.
  6. Hagejatele on teada, et näiteks on kostja majapidamisse juurde soetatud hobuseid, neid on kostjal nüüd 6 ja ei ole kahtlust, et loomade ülalpidamine nõuab päris mahukaid kulutusi. Kuna kostjal on ülalpidamiskohustust hagejate ees, siis tuleb kostjal oma kulutuste 4

(15)planeerimisel eelistada hagejate ülalpidamist oma teiste praegu pere liimete või loomade ülalpidamisele.
  1. Kostja on ise olnud seisukohal, et ta suudab tasuda hagejatele elatisena 200 eurot kuus (vt hagejate 27.09.
  2. a teade kohtule, lisa 1). Seega ei ole mingil juhul põhjendatud kostjalt väiksemas summas elatise väljamõistmine ja kõiki asjaolusid arvestades on põhjendatud hagi rahuldamine täies ulatuses.
  3. Kostjal kulub enda ülalpidamisele 2070 eurot kuus, hagejad nõuavad kostjalt 213,44 euro suuruse igakuise elatise tasumist (mis ilmselt on küll kohtuotsuse tegemise ajaks tõusnud). On ilmne, et kostja ei kasuta tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja hagejate ülalpidamiseks ühetaoliselt ning kostja ei ole ka

§ 102

lg-s 1 sätestatud olukorras, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista elatis

§ 101alusel muutuva suurusega miinimummääras vastavalt hagile.

KOSTJA VASTUS

  1. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata.
  2. Alates septembrist hakkas kostja maksma hagejate seaduslikule esindajale elatist 300 eurot. Majandusliku seisundi tõttu ei suutnud kostja rohkem elatist tasuda.
  3. Kostja ja hagejate seaduslik esindaja suhtlesid elatise suuruse osas esimest korda 2022.a veebruaris ehk viis kuud hiljem. Kuni selle ajani ei olnud hagejate emalt ühtegi tagasiside raha vähesuse ega laekumise kohta. Kostja ei suutnud jaanuaris elatist tasuda, kuivõrd energia arve ületas mitmekordselt eelarvet. Seega on põhjendamatu nõue tagasiulatuvalt raha küsida, kuna seda tulnuks küsida esimesest maksest alates.
  4. Kostja selgitab, et võrdse ülalpidamise alus ei peaks olema kõrgema sissetulekuga vanema harjumuspärane elatustase. Vanemate kooselu ajal oli hagejate ema sissetulek 2500 eurot neto, millele lisandusid hüved (autokompensatsioon, preemiad jm). Kostja sissetulek on vastuse koostamise ajal 2100 eurot bruto. Alates 11.10.2021.a – 10.02.2022.a oli kostja palk 1500 eurot bruto ja enne seda oli töötu. Kostja kohustused on järgnevad: laste elatis: 300 eurot; kulutused toidule: 400 – 500 eurot (pere peale, 4 liiget); telekommunikatsiooni arved: 50 eurot; kohustused panga ees (liising ja sellega seotud lisakohustused): 270 eurot; kütus töölkäimiseks: 300 eurot (ühistransport pole maapiirkonnas arenenud); elekter aasta lõikes kuu keskmine: 250 eurot. Kokku: 1670 eurot.
  5. Kostja on võimeline maksma hagejatele elatist 300 eurot kuus. Kui kohus peaks nõuded rahuldama, siis sellega pannakse kostja väga raskesse majanduslikku olukorda. Oma praeguste sissetulekute juures ei ole kostjal ressursse vastavateks väljaminekuteks. Pank ei anna kostjale isegi laenu, kuna eelarve ei luba.
  6. Hobused on kostja abikaasa omad ning soetatud tema isiklikest säästudest. ATV on soetatud kostja pensionifondi teise samba tagasi saadud rahade eest ning maatöödega seotud vajadusest tingituna. Päikesepaneelid on soetatud 3 aastat tagasi laenu eest, mille kostja samuti refinantseeris pensionifondi teise samba tagasimaksest. 250 eurot elektri arve kuus on aasta keskmine.
  7. M lahkumise osas poolest juulist on kostja nõus. 5

(15)
  1. Kostja märkis, et sai 12.05.2022 töökohast koondamisteate ja on töötu.
  2. Kostja vaidlustab hageja I igakuised kulud järgmiselt: a. 75 eurot – hobid: kostja teada ei käi hageja I koolist vabal ajal üheski ringis. Kooli huvialaringid on tasuta. b. 170 eurot – toit ja transport (kütus): 8 päeva kuus kodus olles ei ole loogiline, et ta tarbib sisuliselt samas summas toitu kui S. Ühistransport on tasuta! Oma autot M ei ole ja lube ka mitte. c. 306 eurot - hügieen, ravimid, arstivisiidid (xxx), millest 212 eurot hambaraviteenus (breketitega seonduv): breketitega seonduv teema on ema algatus ja soov, tegu on kosmeetilise probleemiga, mida on võimalik kõrvaldada ka hiljem. Summa, mis on selleks planeeritud, ei vasta minu kulude eelarvele, seega selles projektis kostjal osaleda pole võimalik. Lapse ema oli tookord nõus selle kulu enda kanda võtma, kuna tal oli selleks vahendeid. d. 25 eurot ravimid (uni, ärevus, akne): akne möödub iseenesest vanusega. xxx ja xxx ravimid kompenseerib üldjuhul haigekassa, kui need on perearsti poolt korrektselt määratud. Samas, kui anda lapsele piisavalt tegevust tuleb ka uni ning kui temaga suhelda ja julgustada, kaob ka ärevus. On valikute küsimus, kas rääkida lapsega ise või saata ta xxx juurde. Kui M minu juures elas, siis me saime kõik asjad omavahel räägitud ja välist abi (isegi ravimite abi) ei olnud vaja tarvitada. Asjad sujusid, kui ennast kokku võtta ja probleemidega ise tegeleda, mitte anda need teiste lahendada ning selle eest raha maksta. e. 69 eurot arstivisiidid: kostja kahtleb, et eriarsti visiite tuleb teha iga kuu ja sellises koguses. f. 213 eurot – elamiskulud: hageja I on kodus 8 päeva kuus (4 nädalavahetust), kooli kulud on juba eelnevalt välja toodud. Sul on 30 päeva kodus olles täpselt sama summa. g. 138 eurot - kommunaalkulud, elekter, internet, televiisor: 8 päeva kuus kodus olles kulub M sama summa, mis Sul? h. 32 eurot – vaba aeg ja meelelahutus (lastelaager, teater, kino, kontsert jms.): kas tõesti iga päev, mil ei ole kooli, käiakse kinos ja teatris?
  3. Kostja vaidlustab hageja II igakuised kulud järgmiselt: a. 67 eurot - riided, kool (xxx): riideid ostetakse lapsele üldjuhul korra või paar aastas ja need saab kätte ka palju odavamatest kauplustest kui firmapoed. Samuti jäävad paljud riided M väikeseks ja neid saab S edasi kanda. Pole vaja alati uusi asju osta. b. 75 eurot – hobi: S ei käi üheski trennis. Kooli stuudiumi lugedes on näha, et tasuta huvialaringe on piisavalt. c. 255 eurot - toit, hügieen, ravimid, arstivisiidid, transport (kütus): tegemist on terve lapsega ja igakuiselt arsti juures käima ning ravimeid tarvitama ei pea. Ühistransport on tasuta. Kogu xxx lapsed käivad bussiga koolis ja trennis. d. 138 eurot - kommunaalkulud, elekter, internet, televiisor: kommunaalarved (138+138= 276) ning elamiskulud (213+213=426) tunduvad olevat terve korteri omad.
  4. Hagejate ema ei ole tõendanud, et ta on töötu ja see asjaolu ei oma ka käesoleva asja nõude seisukohalt tähendust, sest ta ei ole töövõimetu ja saab endale hankida uue töö. Mihkli jutu järgi saab ema tööandjalt suurema summa hüvitist ning väidetavalt ei kavatse ta lähiajal tööle minna, vaid alustab õpinguid. Lisaks on hagejate ema eelneva perioodi jooksul müünud oma korteri sooviga osta maja, elanud kuid sisuliselt tasuta koos lastega 6
(15)oma sõbranna juures, sealt lahkudes rentinud ebamääraselt suure rendihinnaga elamispinda ja alles hiljuti soetanud uue korteri.
  1. Väide, et kostja majapidamises on 6 hobust, on vale. Hobused, kes on kostja majapidamises, on abikaasa nimel ja kuuluvad talle ja neid on
  2. Kostja ei ole ühtegi hobust omale soetanud. Hobustega seotud kulusid kostjal ei ole. Kõik hobustega seotud ülalpidamiskulutused kannab kostja abikaasa oma teenistusest.
  3. Hagejate kuludest ei ole maha arvatud seadusega ettenähtud toetuseid.
  4. Kostja teeb kohtule taotluse K S´i kontode väljavõtte esitamiseks, et oleks analüüsitav, üheselt arusaadav ja faktipõhiselt tõestatav, milliseid kulutusi ta hagejate suhtes reaalselt igakuiselt kannab.
  5. Kostja jääb seisukohale, et on suuteline hagejatele maksma 300-350 eurot kuus elatist.
  6. Kostja praegused kohustused ja väljaminekud on järgnevad: a. elatis: 300 eurot (peale kohtulahendit on plaanis hakata maksma 350.-, kui kohus ei otsusta teisiti); b. toit: 500 – 600 eurot; c. telekommunikatsiooni arved: 70 eurot Elisa internet, teleteenused, telefon ja Netflix; d. kohustused panga ees: 270 eurot (autoliising ja kasko); 30 eurot (külmkapp läks katki ja pidi uue soetama); e. kütus töölkäimiseks: 500 eurot (võrreldes eelmise kalkulatsiooniga on liitri hind tõusnud 50%.) Talvel ilmselgelt kulu tõuseb. f. elekter aasta lõikes: 250 eurot. Päikesepaneelid on suvisel perioodil hästi tootnud. Elektri suvise perioodi arve puudumise tõttu on kostja investeerinud vajalikesse asjadesse (talverehvid, auto korraline hooldus, mõningad vajalikud tööriistad majapidamises). Talvel on päikesepaneelid lume all ja ilma päikeseta (ainult valgusest) elektrit ei tooda. Akupank ja energia salvestamise võimalus puudub. Kokku: vältimatud kulud kuus 2070 eurot.
  7. Kostja on taas tööle asunud. Töötuks olemise aeg kahe töökoha vahel oli 1,5 kuud. Hetkel läheb ettevõttel, kus kostja töötab, hästi ning kostjale on võimaldatud lisatasu heade töötulemuste eest. See ei tähenda, et kostja onn sellise summaga igakuiselt kindlustatud. Kostja on leidnud võimaluse käia peale ametlikku tööd (õhtuti ning nädalavahetustel) tegemas lisatöid, mis on kergendanud igapäevaelu kulutusi. Hetke sissetuleku juures on olnud võimalus hakata uuesti hambaravi teenuseid kasutama. Paar korda on abikaasaga isegi kinos käinud. Lisaks on kostja lõpetamas õpinguid xxx (mittestatsionaarses riikliku õppekavaga õppes xxx erialal), mis annab võimaluse tulevikus ka selles valdkonnas lisaraha teenida. Talumaad on kostja saanud pärandiga ja kogu korrastustöö, mis on talus teostatud, on kostja ja abikaasa oma kätega tehtud. Sissetulekut talu ei tooda ja kõik jooksvad kulutused ning investeeringud tuleb katta palgast või lisateenistustest. Päikesepaneelid ja ATV on soetatud laenurahadega, kvalifitseeruvad investeeringute alla ja ei ole lõbu pärast. Kostja on karske, mittesuitsetaja, töörügaja ja oma finantsotsustes kalkuleeriv inimene, kelle jaoks raha on väärtus, mis aitab elus midagi saavutada, mitte seda lõbustustele põletades.
  8. Kohtu poolt välja pakutud kompromissisumma 350 eurot kuus oli vastuvõetav. 7
(15)32. M läks sellest õppeaastat kutsekooli. Toetudes oma abikaasa poja kutsekooli minemise kogemusele (samuti sellest aastast) võib kostja kinnitada, et hea planeerimise ja eelarvega on riikliku õppekavaga kutsekoolis kulutused väiksemad kui igapäevaselt kodustes tingimustes elades. Ühiselamu koht 50-80 eurot/kuu, söök kooli sööklas 3* päevas on 2530 eurot/nädalas. See kõik teeb kokku 200 eurot/kuu. Riietus ja muud asjad on juba eelnevalt olemas ning igakuist väljaminekut ei vaja. Transport peaks olema õpilasele kui mitte tasuta, siis soodushinnaga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 33. Kostja esitas taotluse K S´i kontode väljavõtte esitamiseks, et oleks analüüsitav, üheselt arusaadav ja faktipõhiselt tõestatav, milliseid kulutusi ta hagejate suhtes reaalselt igakuiselt kannab. Kohus ei ole taotlust kirjalikult lahendanud. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd (
  1. i)nimetatud tõendid ei ole asjakohased, kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras ning sellisel juhul puudub vajadus kulude suurust tõendada ning (
  2. ii)samuti ei ole nendega võimalik kohaselt kulude kandmist tõendada, kuivõrd konto väljavõtte pinnalt ei ole üldjuhul võimalik tuvastada, milliste konkreetsete kulude katteks makseid on tehtud (seda oleks võimalik kohaselt tuvastada kuludokumentide alusel). 34. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 35. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;  alates 16.07.2021 elavad mõlemad hagejad emaga;  hagejate eest tasutakse riiklikke toetusi lapse emale;  kostja on perioodil 01.08.2021 - 01.07.2022 tasunud elatist 1800 eurot, st kummalegi hagejale 900 eurot. 8

(15)36. Hagejad paluvad mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis

§ 101

alusel muutuva suurusega miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest kuni täisealiseks saamiseni viisil, et elatis tuleb kanda K S´i pangakontole nr XXX igakuiselt vastava kuu 9. kuupäevaks, selgitusega „elatis“ ja lapse nimi; mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 01.08.2021. a kuni 31.03.2022. a ühekordses summas 1200,32 eurot, mis tuleb tasuda K S´i pangakontole nr XXX selgitusega „elatise võlg“ ja lapse nimi. 37. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)hagejate kulud on ülemäärased ja tõendamata ning osa kuluartikleid on põhjendamatud; (
  2. ii)on elatist tasunud ja nõus edaspidi tasuma 350 eurot kuus, st 175 eurot hageja kohta; (iii) tagasiulatuv elatisnõue on tõendamata – hagejad ei ole nõutavas ulatuses kostjalt elatist järjepidevalt nõudnud ega esitanud perioodil 2021. a september kuni 2022. a veebruar pretensioone kostjapoolse seadusjärgses määras elatise tasumise osas; (
  3. iv)hagejad ei ole arvestanud riiklike toetustega; (
  4. v)kostja majanduslik seisund on halb (igakuised kulud 2070 eurot, sissetulek väiksem, vahepeal oli 1,5 kuud töötu), hagejate seadusliku esindaja on parem (töötuks olemise väide tõendamata). 38. Hagejad on täpsustatud kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja I kulud on 1137 eurot ja hageja II kulud 788 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Hageja I kulu suurus, eurot Hageja II kulu suurus, eurot Kohtu kommentaar 9

(15)Riided, kool 70 70 Hobid 0 0 Telefon 8 8 Toit ja transport Hügieen ja tervishoid 250 200 Kostja on vaidlustanud. Kulu on vajalik, kuid ülemäärane. Riiete igakuine kulu on põhjendatud summas 60 eurot. Kooliga seotud kulu 10 eurot kuus. Hageja I käib küll kutsekoolis, kuid ei ole selgitanud, kas ja millised täiendavad kulud kutsekoolikohustuse täitmisega seonduvalt tekivad. Kostja on kulu vaidlustanud, hagejad ei ole esile toonud, et neil mingid tasulised hobid oleksid. Kostja ei vaidlusta, kulu suurus põhjendatud. Toidukulu on põhjendatud summas 170 eurot kummagi hageja osas, arvestades sealjuures asjaolu, et lapsed peavad mitmekesiselt ja tervislikult toituma ka siis, kui nad koolis on. Samuti tuleb arvestada laste vanust ja toidukaupade hindade pidevat kasvu. Transpordikulu hagejal II puudub. Kuivõrd hageja I käib koolis Tallinnast väljas, tekib tal transpordikulu seoses kooli ja koju käimisega nädalavahetustel. Kohus hindab hageja I transpordikulu suuruseks 20 eurot kuus. Hageja ei ole põhistanud, et hageja I tervishoiukulu ulatuks igakuiselt sadadesse eurodesse. Kohus loeb hageja I põhjendatud ja vajalikuks tervishoiukuluks 50 eurot (katab ravimite kulu, aeg-ajalised arstivisiidid). Hageja II tervishoiukulu on 20 eurot kuus, kuivõrd ei ole välja toodud, et lapsel esineks mingi tervisemure, mis vajaks suuremas summas igakuiseid väljaminekuid. Kummagi hageja hügieenikulu põhjendatud summas 10 eurot kuus. on Hageja I breketitega seonduv ei ole vältimatult vajalik ülalpidamiskulu, kuivõrd kostja on põhistanud, et tegemist on kosmeetilise probleemiga. Hageja I kulud kokku seega 250 eurot ning hageja II kulud 200 eurot. 10
(15)Elamiskulud 213 213 Kommunaalku lud, elekter, internet, televiisor 138 138 Vaba aeg ja meelelahutus 32 32 Kokku: 711 Kostja on vaidlustanud. Eeldusel, et hagejate perekonda kulub kokku 3 inimest, on kulu kogusuurus põhjendatud ega ole ülemäärane. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja on vaidlustanud. Eeldusel, et hagejate perekonda kulub kokku 3 inimest, on kulu kogusuurus põhjendatud ega ole ülemäärane. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja on vaidlustanud. On ilmne, et muud kulud on olemas mõlemal lapsel. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Ei ole ülemäärane, arvestades kontserdi-, teatrivõi kinopileti maksumust. 661 Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I põhjendatud kulutuste suuruseks 711 eurot kuus ning hageja II põhjendatud kulutuste suuruseks 661 eurot kuus. Seega on hagejate kulud igal juhul suuremad, kui nende esitatud elatisnõue seda eeldab. 39. Kostja on esile toonud oma sissetuleku suuruse, milleks käesoleval ajal on 2204 eurot töötasu ja 150 eurot autokompensatsiooni näol (tlk 106 – pangakonto väljavõte), s.o kokku 2 354 eurot. Kohus loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kostja on küll märkinud, et tema sissetulek ei võimaldaks nõutavas ulatuses elatist tasuda, kuid kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea. Kostja on esile toonud, et tema igakuised kulud on järgmised:  toit: 500 – 600 eurot (4-liikmelise pere peale). Kohus leiab, et kulu on ülemäärane, kuivõrd kostjal puudub ülalpidamiskohustus ülejäänud pereliikmete osas (v.a teatud juhul abikaasa osas). Seega saab pidada kostja põhjendatud toidukuluks 200 eurot kuus.  telekommunikatsiooni arved: 70 eurot. Kohus leiab, et kulu on ülemäärane, kuivõrd kulu jaguneb 4-liikmelise pere peale, millest kostja osa on 17,50 eurot.  kohustused panga ees: 270 eurot (autoliising ja kasko); 30 eurot (külmkapp läks katki ja pidi uue soetama). Põhjendatud.  kütus töölkäimiseks: 500 eurot. Kohus leiab, et kulu on tõendamata – kostja arvelduskontolt sellises ulatuses küttekulusid ei nähtu, lisaks saab kostja tööandjalt autokompensatsiooni. Ei nähtu, et kostjal oleks eriliselt suure kütusekuluga sõiduk. Liiati on võimalik transpordikulu optimeerida, kasutades selleks ühistransporti. Kulu põhjendatud suurus 200 eurot kuus.  elekter aasta lõikes: 250 eurot. Tõendamata. Samas siiski vastav kulu talveperioodil esineb. Seega leiab kohus, et kostja põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus on 967,50 eurot. Elatise arvestamine igakuiste kulude kontekstis ei ole põhjendatud, kuivõrd käesolevas vaidluses ongi just nimetatu küsimuse all. 11
(15)Lisaks märgib kohus, et kostja valduses on kallihinnaline sõiduauto ning tema omandis on võrdlemisi uus ATV, mille võõrandamise või asendamise korral odavama sõidukiga on võimalik hagejate ülalpidamiskohustust täita. Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et kostja majanduslik seisund on elatise tasumiseks piisav ning kostja ei pea hagejaid ülal ühetaoliselt iseendaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla (nii eelmises kui ka praeguses) seaduses sätestatud miinimummäära. 40. Hagejad esitasid hagi 01.04.2022. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 01.08.2021. Seega on perioodi 01.08.2021 – 31.03.2022 osas on tegemist tagasiulatuva elatisnõudega

§ 108mõistes ning alates 01.04.2022 tavapärase n.ö edasiulatuva elatisnõudega.

Seadusjärgne elatisemäär kummagi hageja osas perioodil 01.08.2021 – 31.12.2021 on 292 eurot, perioodil 01.01.2022 - 31.03.2022 on 213,44 eurot ja alates 01.04.2022. a 225,64 eurot. Sealjuures on arvestatud ka peretoetustega (

§ 101lg 5).

41. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja edasiulatuva elatise: a. hageja I kasuks summas 225,64 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60-eurosest lapsetoetusest) alates 01.04.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni; b. hageja II kasuks summas 225,64 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60-eurosest lapsetoetusest) alates 01.04.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Eeltoodud elatisemäärad muutuvad iga aasta

  1. aprillil (esimest korda
  2. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates muutumisele järgnevast kuust.
  3. Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks tagasiulatuva elatise, st 01.08.2021 – 31.03.
  4. Kostja oleks pidanud perioodil august
  5. a kuni detsember
  6. a tasuma hagejale I elatist summas 1460 eurot (5 x 292) ja hagejale II 1460 eurot (5 x 292) ning perioodil jaanuar – märts
  7. a tasuma hagejale I elatist 640,32 eurot ja hagejale II 640,32 eurot, st kumbki hageja pidi saama kokku 2100,32 eurot. Nimetatud perioodil on kostja tasunud elatist 1800 eurot, st kummalegi hagejale 900 eurot. Seega on kostja on tasunud hagejale I elatist ettenähtust vähem 1200,32 euro võrra ja hagejale II 1200,32 euro võrra. Hagejad paluvad nimetatud võlgnevuse kostjalt välja mõista. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on tõendamata – hagejad ei ole nõutavas ulatuses kostjalt elatist järjepidevalt nõudnud ega esitanud perioodil
  8. a september kuni
  9. a veebruar pretensioone kostjapoolse seadusjärgses määras elatise tasumise osas.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam 12

(15)õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Esmalt puudutab kohus
  1. tagasiulatuvat nõuet, kus hagejad soovivad saada miinimummääras ülalpidamist. Pooled ei vaidle, et kostjal oli kohustus
  2. a eest tasuda elatist seadusjärgses määras. Kohus on ülal laste kulusid analüüsinud ning leiab selle pinnalt, et isegi siis, kui laste põhjendatud ja vajalikest kuludest arvestada maha kummagi lapse eest makstav lapsetoetus, ei ole lapse kulud väiksemad kui
  3. a kehtinud seadusjärgne miinimummäär seda eeldab. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse
  4. aastal tasumisele kuuluvat elatisemäära vähendada alla miinimummäära. Kohus on juba ülal märkinud, et
  5. a kehtima hakanud elatisregulatsiooni valguses ei esine samuti asjaolusid, mis annaks aluse elatisemäära vähendada alla miinimummäära. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Kostja oli vahepeal küll töötu, kuid vaatamata sellele leidis kiiresti uue ja hästitasustatud töökoha. Kostjal on kinnisvara (talu) ja vallasvara (ATV) ning kuigi kostja ei ole oma kogumiskonto väljavõtet kohtule esitanud, nähtub siiski pangakonto väljavõtetest, et kostja on kogumiskontole makseid teinud, millest kohus järeldab, et kostjal on ka sääste. Liiati on kohus viidanud, et alaealise lapse ülalpidamiskohustust ei välista kohustatud vanema kesine majanduslik seisund. Seega on kõik eeldused tagasiulatuva elatisnõude rahuldamiseks justkui täidetud. Siiski rahuldab kohus tagasiulatuva elatisnõude osaliselt, vähendades nõuet. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks enne 07.02.2022 (tlk 14 – hagejate seadusliku esindaja e-kirja väljavõte) pöördunud kostja poole nõudega tasuda elatist seadusjärgses miinimummääras, st hagejad aktsepteerisid kostja poolset elatise tasumist kogusummas 300 eurot kuus, st 150 eurot lapse kohta. Olukorras, kus hagejad jõudsid
  6. a augustis arusaamale, et kostjal on nende ees (seadusjärgses määras) ülalpidamiskohustus ja et kostja seda kohustust rikub, tulnuks koheselt hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Hagejad aga ootasid hagi esitamisega kuni
  7. a aprillini, nõudes sealjuures tagasiulatuvalt miinimummääras elatise tasumist ka perioodi eest, mil nad kostja poolsete maksete suurusega vaikimisi nõustusid – kohtu hinnangul on sellise nõude esitamine üllatav ja ebaõiglane. 13
(15)Kohus leiab, et kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista 300 eurot (st kummalegi hagejale 150 eurot)
  1. a augusti ja 300 eurot (st kummalegi hagejale 150 eurot)
  2. a jaanuari eest, kuivõrd kostja neil kuudel elatist ei tasunud. Kuivõrd veebruaris
  3. a teatas hagejate esindaja, et soovib elatist saada miinimummääras, pidi kostja aru saama, et edaspidiselt ei nõustu hagejad enam vaikimisi seadusjärgsest määrast väiksema elatisega ning et kostjal lasub kohustus tasuda elatist nüüdsest seadusjärgses määras. Seega pidi kostja tasuma perioodil veebruar – märts
  4. a elatist 213,44 eurot lapse kohta, kuid on tasunud 150 eurot lapse kohta. Eelnimetatud summade vahe (213,44 - 150) kahe kalendrikuu eest tuleb tagasiulatuva elatise kontekstis kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tagasiulatuvalt tasuma elatisevõlgnevuse:  hagejale I summas 426,28 eurot (150 + 150 + 63,14 + 63,14);  hagejale II summas 426,28 eurot (150 + 150 + 63,14 + 63,14).
  5. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja: a. tagasiulatuva elatise perioodi 01.08.2021 – 31.03.2022 eest summas 426,28 eurot; b. elatise summas 225,64 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60-eurosest lapsetoetusest) alates 01.04.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks välja: a. tagasiulatuva elatise perioodi 01.08.2021 – 31.03.2022 eest summas 426,28 eurot; c. elatise summas 225,64 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60-eurosest lapsetoetusest) alates 01.04.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

  1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele. Edasiulatuv elatis tuleb tasuda K S´i pangakontole nr XXX igakuiselt vastava kuu
  2. kuupäevaks, märkides selgituseks „elatis“ ja lapse nimi, kelle eest makse tehakse. Elatise võlgnevus tuleb ühekordse maksena tasuda samale pangakontole, märkides selgituseks „elatise võlg“ ja lapse nimi, kelle eest makse tehakse.
  3. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  4. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks 14

(15)asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 49. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.