4-22-2507/6

4-22-2507 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-22-2507 (2302,22,007431) Kohtunik Märt Toming Gleb Vašeto kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 21.06.2022 otsusele nr 2302,22,007431 Gleb Vašeto karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Gleb Vašeto, ik: 39302210266, elukoht: xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Gleb Vašeto kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 21.06.2022 otsusele nr 2302,22,007431 Gleb Vašeto karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks osaliselt.
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 21.06.2022 otsus nr 2302,22,007431 Gleb Vašeto karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks osaliselt, s.o kohaldatud karistuse määra osas.
5. Teha uus otsus ja mõista Gleb Vašetole LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaks) kuuks.
6. Uue otsusega kohaldatud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2-kuulise tähtaja möödumisel.
7. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 21.11.
8. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 21.12.
9. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.12.
10. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 21.06.2022 otsusega nr 2302,22,007431 karistati Gleb Vašetot LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et Gleb Vašeto juhtis 03.06.2022 kella 21.24 ajal Järvevana teel (Veerenni ja Pärnu mnt vahel) Kesklinna linnaosas Tallinnas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 96+/- 3 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Mina, Gleb Vašeto, isikukood 39302210266 ei ole otsusega täiesti nõus. Tehniliselt on ikkagi 2 kehtivat karistust. Asi on selles, et kasutades detsembri kuus Bolt Drive autorendi teenust pildistati autot kiirusekaameraga. Kiiruse ületus oli +-3/4 km (seda peab kontrollima) ja selle trahvi saadeti kogemata mitte järgmisele kasutajale. Tema vastavalt saatis infot et, tema ei olnud sellel ajal seda autot kasutanud. Paari nädala pärast kutsuti politseiosakonda Rahumäel. Seal politseinik seletas, et nii juhtub vahepeal, kaamerast saadetakse trahv ainult üks kord ja tema selles süüdi ei ole, kuigi peab nüüd 40 eurot 9 euro asemel trahvi maksma ja väärteo kvalifikatsioon oli muudetud. Sellest võib teha järelduse, et seda trahvi ei pidanud arvesse võtma. Mõlemad eelmised trahvid oli tehtud 2021 kevadel ja suvel. Rahalised karistused mõjusid väga kõvasti nii, et augustis 2021 auto oli maha müüdud selleks, et vältida sellist olukorda uuesti (kontrollitav). Väärtegu mis oli toime pannud 3.06 on puhtalt halb õnn. Sõitis töölt koju kell 21:20, oli väga väsinud ja ei olnud väga tähelepanelik. Auto millega sõitis xxx on elektriauto ja sellega sõites on üsna raske eristuda mis kiirusega auto liigub (tunde järgi). Sattus kahe autode grupi vahele ja kahjuks ei olnud võimalust nende järgi aru saada, et liigub liiga kiiresti. Samas tahtis märkida, et õues ei olnud pime, liiklus oli väga rahulik ja teed olid kuivad, ülekäiguradasid ega valgusfoori seal ka pole (Järvevana tee). Sellega tahab öelda, et antud juhul oli käitumine maksimaalselt ohutu välja arvates kiirus. Arvestades sellega, et töökoht nõuab juhiloa omandamist, siis võib öelda, et kaotab oma töökoha kui juhiload võetakse ära 3 kuuks. Arvestades sellega, et inflatsioon on Eestis üle 20% siis arvatavasti on töötu. Palub vaadata veel kord üle, kas on võimalik juhiloa äravõtmise vähemaks perioodiks muuta. Kaebusele esitatud täienduses taotles kaebuse esitaja kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ei ole kaebuses nõus temale määratud karistusega. Kaebaja hinnangul on tal siiski 2 kehtivat väärteokaristust, sest üks karistusregistris olevatest karistustest peaks tegelikult olem kiiruskaamera trahv. Kuivõrd sõiduki eelmine kasutaja vaidlustas trahvi, jõuti tema, kui õige rentija ja juhini ning ta pidi ilmuma politseijaoskonda toimingute tegemiseks. Seega isik leiab, et seda trahvi ei peaks arvesse võtma. Väärtegu, mille ta pani toime 03.06.2022 oli puhtalt halb õnn. Töölt koju sõites oli ta väga väsinud ja ei olnud eriti 2 tähelepanelik. Elektriautoga sõites on üsna raske eristada, mis kiirusega auto liigub ning ka teised sõidukid, kelle järgi sõita, olid ka liiga kaugel. Lisaks sellele oli õues veel valge, teeolud head ja liiklus väga rahulik, teel ühtegi ülekäigurada ja valgusfoori ei olnud, seega oli oht minimaalne. Arvestades, et tal on töökohas vajalik juhtimisõigus, kaotab ta karistusega ka oma töökoha. Isik palub otsus üle vaadata ja võimalusel juhtimisõiguse äravõtmise perioodi vähendada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et G. Vašeto süüline käitumine LS § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis G. Vašeto mootorsõidukit xxx (reg.nr. xxx) asulasisesel teel, kus liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus oli 70 km/h kiirusega 96 + - 3 km/h. Seega on lõplikuks kiiruseületuse lugemiks, millest lähtuti süüteo kvalifitseerimisel mitte vähem kui 23 km/h. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik M V on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet LaserCam LE
11. Kiirusemõõteseadme LaserCam LE1149 taatlustunnistuse TTRS-21/00114 andmetel on seadme taatlus teostatud 01.07.2021, kehtivusajaga 1 aasta. Seega 03.06.2022 kell 21:24 omas kiirusemõõteseade kehtivat taatlustunnistust. Kiiruse mõõtmine on teostatud järgides mõõtemetoodikat. Menetlusalune isik on oma ütlustes selgitanud, et ei pannud oma sõiduki suurt kiirust tähele, kuna elektriautoga ei ole seda niivõrd tunda. Lisaks sellele oli tee tühi esimeste ja tagumiste autodega oli suur vahe, mistõttu ei saanud ta ka nende järgi juhinduda. Kiiruse ületamise tingis ka asjaolu, et ta tuli töölt ja liikus koju. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd. Kaebuses on isik selgitanud, et käitus liikluses pigem selliselt, et tema käitumine oleks maksimaalselt ohutu, kui kiirus välja arvata. Menetleja hinnangul ei näita hooletus ja tähelepanematu käitumine liikluses isiku tegu kuidagi kergemana. Vastupidi, liikluses osaledes on vaja kogu tähelepanelikkus panna juhtimisele ning tagada, et oma tegevusega ei oldaks ohuks teistele liiklejatele. Asjaolu, et teel polnud teisi liiklejaid, kelle järgi liigelda, näitab isiku ükskõiksust enda kohustuste vastu liikluses. Kohtuvälise menetleja otsus on koostatud 21.06.2022 ning toimikus on karistusregistri väljavõte samast kuupäevast, mille kohaselt oli isikul kolm kehtivat väärteokaristust. Seega, arvestades isikut iseloomustavaid karistusandneid, on kohtuväline menetleja otsuses leidnud õigesti, et isikule järjekordse rahatrahvi kohaldamine ei ole enam otstarbekas. Kuivõrd isik esitas kaebuse, on tänaseks päevaks kaks rikkumist oma kehtivuse kaotanud ning isikul üks kehtiv väärteokaristus LS 227 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja leiab, et nii varasemad kui praegused karistusandmed näitavad isiku pidevat õigusvastast käitumist ning varasemalt määratud karistused ei ole teda kuidagi eripreventiivselt mõjutanud. Mootorsõiduki juhtimisõiguse omamine on eriõigus, mille säilitamiseks peab järgima liiklusseaduses kehtestatud nõudeid, see asjaolu ei tohiks isikule kuidagi üllatusena tulla. Samuti ei ole G. Vašeto jaoks teadnuta, et tal on teatavad igapäevased kohustused, nagu töö, milleks vajab juhtimisõigust. Ometi käitub isik jätkuvalt just selliselt, et iga järgnev tegu viib teda lähemale eriõiguse kaotamisele. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-6-17 märkinud, et olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki, kuna see on ennast konkreetse isiku puhul karistusliigina ammendanud. Isik, kes eirab vaatamata 3 korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Riigikohus on samas lahendis viidanud kohtupraktikas välja kujunenud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 57 ja § 58 tulenevaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud. Menetlusalune isik on küll ülekuulamisel tunnistanud oma süüd, kuid seda ei saa antud rikkumise asjaolusid arvestades pidada süüd kergendavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut. Väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud materiaalõigust ning väärteomenetluse seadustikust tulenevaid õigusnorme. Eeltoodule tuginedes palun jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht Menetlusalune isik on kohtule esitatud avalduses teatanud, et soovib kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Kuigi esitatud kaebuses ei vaidlustata otsust sisuliselt ja taotletakse kohaldatud karistuse kergendamist, peab kohus vaatamata sellele väärteoasjas esitatud kaebust läbi vaadates lähtuma VTMS §-s 133 sätestatust. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi andmete ja salvestise väljatrükist nähtuvalt kasutati menetlusaluse isiku Gleb Vašeto juhitud sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks 03.06.2022 kella 21.24 ajal mõõteseadet LaserCam 4 LE
12. Tegemist on salvestava laserkiirusmõõtjaga, mille salvestise andmed on võimalik välja rükkida ning 4 millisest andmete väljatrükist on tuvastatav mõõdetava sõiduki kaugus mõõtjast, mõõdetava sõiduki kiirus ning iga mõõtetulemuse kellaaeg, samuti on võimalik välja võtta mõõdetava sõiduki fotod. Väärteoasjas leiduvas andmete väljatrükis on näha nii sõiduki kiirus erineval ajahetkel, kui ka sõiduki fotod, samuti kiirusmõõturi kasutamise aeg ning mõõtja andmed. Mõõtmisel tuvastati, et mõõdetav sõiduk liikus enam kui 10 sekundi jooksul kiirusega 92 kuni 96 km/h, seejärel kiirusega 81 kuni 85 km/h. Seega oli lubatud sõidukiiruse ületamine pikemaajalisem. Kiirusmõõturi maksimaalseks lugemiks oli 96 km/h ning laiendmääramatust +/- 3 km/h arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 93 km/h teelõigul, kus liikluskorraldusvahendiga oli maksimaalseks suurimaks lubatud sõidukiiruseks 70 km/h. Väärteotoimikus leiduvast taatlustunnistusest TTRS-21/00114 nähtuvalt oli kiirusmõõtur taadeldud 01.07.2021 ning tõendist tulenevalt oli mõõtja M V läbinud nii pädeva mõõtja koolituse kui ka kiirusmõõturi LaserCam4 koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev ja vastava koolituse läbinud mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 keeldu. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 23 km/h võrra, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (70 km/h) mitte vähem kui 23 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 keeldu ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Sellest tulenevalt kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 5 Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigiga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest teiseliigilise põhikaristuse kõrval kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitis kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruste vahemikku arvestades alammäära lähedases määras. Seega on süü suuruse mõttes tegemist keskmise süüga. Samas on tegemist olukorraga, kus suurim lubatud sõidukiirus on kehtestatud liikluskorraldusvahendiga, mis peaks igale juhile üheselt arusaadava sisuga olema. Arvestades seda, et menetlusalusele isikule on juhtimisõigus omistatud üle 5 aasta tagasi, siis peaks menetlusalusele isikule üheselt ka olema arusaadav liikluskorraldusvahendiga juhile antav informatsioon. Kui veel arvestada sellega, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki liikumiskiiruseks mõõdeti mitte vähem kui 93 km/h, siis pidi menetlusalune isik ka aru saama sellest, et tema sõidukiirus on lubatust oluliselt suurem, seda nii kiiruse tajumise kui ka sõidukis asuva eeldatavasti töökorras spidomeetri vaatamisega. Neid asjaolusid koos hinnates asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik pani väärteo toime kavatsetult ja eesmärgipäraselt. Kaebuses toodud väide, et menetlusalune isik ei tajunud teiste ees ja taga kaugemal liikuvate sõidukite sõidukiiruse järgi oma liialt suurt kiirust ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav. Lisaks sellele on kaebuses põhjendatud väärteo toimepanemist sellega, et sõiduki puhul oli tegemist elektriautoga ja sellega sõites on üsna raske eristada mis kiirusega auto liigub (tunde järgi). Kiiruse tuvastamiseks on sõidukil üldjuhul spidomeeter, ka elektriautol, mida juht saab jälgida ning juht ei saa otsustada kiiruse üle teiste sõidukite ja tunde järgi. Pealegi ei sattunud menetlusalune isik sõiduki rooli lubatud sõidukiiruse ületamise ajal, vaid juhtis sõidukit juba varem, kui sõitu alustas. Seega ei saanud menetlusalusele isikule sõiduki eripära olla üllatuslik. Kaebuses on leitud ka seda, et õues ei olnud pime, tee oli kuiv ja ülekäiguradasid ning foore sellel teelõigul ei ole. Kohus leiab, et head tee ja ilmastikuolud ei muuda liikluskorraldusvahendil märgitud suurimat piirkiirust selle tõttu suuremaks. Piirkiirus kehtib kogu aeg ja iga ilmaga kui liikluskorraldusvahendiga ei ole sätestatud teisiti. Kohtule tõendeid selle kohta, et kuiva tee ja valge aja tõttu oleks piirkiirust suurendatud 93-le km/h, esitatud ei ole. Kohtu arvates kujutab väärteo toimepanemise põhjendamiseks selliseid põhjendusi otsiv juht oma suhtumiselt liiklusesse ohtu teistele liiklejatele oma mõttelaadi tõttu, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta teadliku ohu liikluses ja leiab erinevaid õigustusi väärteo toimepanemiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses ei tuvastatud ning neid ei tuvastanud ka kohus kaebemenetluses. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme 6 korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on liikluskorraldusvahendiga antud informatsiooni tõttu üheselt ja arusaadavalt igale juhile teada. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja 28.05.2021 otsusega LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 160 eurot, mille ta tasus 23.07.
13. Sellele järgnevalt karistati menetlusalust isikut kohtuvälise menetleja 08.07.2021 otsusega LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 260 eurot, mille menetlusalune isik tasus 20.08.
14. Pärast seda karistust karistati menetlusalust isikut kohtuvälise menetleja 15.11.2021 otsusega LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 eurot. Seega pani menetlusalune isik kuue kuu jooksul toime kolm samalaadset väärtegu, mille järgselt pani ta toime uue väärteo 03.06.2022, s.t menetlusalune isik pani aasta jooksul toime neli samalaadset väärtegu. Asjaolu, et üks karistustest on määratud statsionaarse kiirusmõõtesüsteemi andmete põhjal, ei muuda kiiruse ületamise fakti olematuks. Sellistest andmetest saab järeldada, et menetlusaluse isiku liiklust ohustav käitumine on vaatamata kohaldatud karistustele ajas jätkunud ja lubatud sõidukiiruse ületamine on olnud korduv. Samas pani menetlusalune isik menetlusesemeks oleva väärteo toime ajal, mil tal oli kolm kehtivat karistust samalaadsete väärtegude eest. Arvestades aga seda, et eelmised määratud rahatrahvid liiklusalaste väärtegude eest, mis on tasutud, ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ja menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, leiab kohus, et rahaline mõjutamine menetlusaluse isiku puhul eesmärki ei ole saavutanud ja menetlusalust isikut korrale ei ole kutsunud, mistõttu on kohtu arvates menetlusaluse isiku liiklusest eemaldamine ja teiseliigilise karistuse kohaldamine põhjendatud ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse liigiga. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täiesti piisavad selleks, et kohaldada kaebuse esitaja suhtes põhikaristusena just juhtimisõiguse äravõtmist ning ei väärteotoimiku materjalid ega kaebuse põhjendused ei anna alust teiseliigilise karistuse kohaldamiseks. Mis puudutab karistuse määra, siis on menetlusalust isikut karistatud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus leiab, et karistuse keskmine määr vastas nii kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaoludele, kui ka eripreventiivsele ja ka üldpreventiivsele eesmärgile. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui sellise karistusega on vaja korduvalt samalaadseid süütegusid toime panevas isikus tekitada arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest, siis kohus leiab, et kuivõrd menetlusealuse isiku suhtes kohaldati teiseliigilist karistust karistusandmete kohaselt esimest korda, siis peaks ka keskmises määras kohaldatud karistus oma eesmärki täitma. Väärteoasja materjalides olevatest Transpordiameti andmetest nähtub ka see, et menetlusaluselt isikult ei ole varem juhtimisõigust ära võetud. Samas leiab kohus, et kuivõrd lubatud sõidukiirust on ületatud LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruste vahemiku alammääras ning menetlusaluselt isikult ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem juhtimisõigust karistusena ära võetud, võib asuda seisukohale, et kaebuse läbivaatamise ajaks on menetlusaluse isiku süü kõigi asjaolude kogumis alla keskmise. Lisaks sellele peab kohus oluliseks seda, et kuigi väärteo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul kolm kehtivat karistust, siis kaebuse läbivaatamise ajaks on kehtivaid karistusi jäänud vaid üks, mistõttu peab kohus võimalikuks karistuse määra kergendada. Samas ei pea kohus võimalikuks karistust kergendada ettenähtud sanktsiooni alammäärani, vaid peab vajalikuks määratud karistust mõnevõrra kergendada lootuses, et ka kergendatud karistus annab menetlusalusele isikule signaali sellest, et edaspidi liiklusnõudeid eirates võib ta juhtimisõigusest ilma jääda oluliselt pikemaks ajaks. Puutuvalt karistuse liiki ja kaebuses esitatud erinevaid põhjendusi karistuse kergendamiseks peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. 7 Kaebuses on märgitud, et menetlusaluse isiku töökoht nõuab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmisel kolmeks kuuks võib menetlusalune isik kaotada töökoha ning 20%st inflatsiooni arvestades on ta arvatavasti töötu. Kohus asub seisukohale, et kaebuses märgitud töö iseloomu puudutavaid põhjendusi kohus arvestada ei saa. Töö iseloom oli menetlusalusele isikule teada ka väärteo toimepanemise ajal ja sellest tulenev juhtimisõiguse vajalikkus ei tekkinud pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Lisaks sellele oli kaebuse esitajale teada, et talle on juba lühikese aja jooksul määratud kolm rahatrahvi ning uue samalaadse rikkumise toimepanemine võib tingida temalt juhtimisõiguse äravõtmise. Kaebuse esitajale oli juhtimisõiguse vajalikkus seoses töö iseloomuga üheselt teada. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema majanduslik olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et kaebuses toodud põhjendused menetlusaluse isiku juhtimisõiguse vajalikkuse kohta tuleb jätta tähelepanuta. Samamoodi oli menetlusalune isik teadlik sellest, et tema sissetulek sõltub töö tegemisest ja töö tegemine juhtimisõiguse säilimisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu, tervise ja ohutuse näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täiesti piisavad selleks, et kohaldada kaebuse esitaja suhtes põhikaristusena just juhtimisõiguse äravõtmist ning kaebuses esitatud väited ei anna alust kohaldatud karistuse liigi muutmiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Küll peab kohus võimalikuks korrigeerida kohtuvälise menetleja otsust karistuse määra osas ning kergendab sellest tulenevalt mõningal määral kohaldatud karistust. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8