Üürileandja poolt kaasatud ehitusettevõtte xxx OÜ hinnapakkumise nr 6/18/22 kohaselt kuulub olukorra taastamiseks 2038,080 eurot. Hageja tegi päringu ka oma koostööpartnerile xxx OÜ-le, kelle arvutuskäigu kohaselt kuulub olukorra taastamiseks 1298,40 eurot. Üürileandja nõudis kostjalt kahju hüvitamist summas 1245 eurot ning üksnes osas, mis ületab tavakasutuses tekkida võivat kulumist, s.o osas, mis ei ole seotud asja loomuliku kulumisega ja mis on põhjustatud eluruumi hooletust ehk siis lepingutingimustele mittevastavast kasutamisest. 04.07.2022 üürileandja esitas nõude kostjale. Vaatamata selgitustele kostja ei tunnistanud ja ei rahuldanud üürileandja nõuet. 14.07.2022 sõlmiti üürileandja ja hageja vahel nõuete loovutamise leping, mille alusel hageja hüvitas üürileandjale kahju summas 1245 eurot ning võttis kõik üürileandja õigused ja kohustused üle. 2 Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 1245 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. Kostja selgitas, et kohtus 31.05.2022 xxx korteris korteri omanikuga, et korter üle vaadata ja tagastada. Puuduseid korteris ei esinenud. Ülevaatusel märkas korteri omanik köögi tasapinnal olevaid kriimustusi ja oli köögi tasapinna seisukorraga rahul. Korteri tagastamisel üleandmis-vastuvõtmise akti ei koostarud, sest korteri omanik oli rahul korteri seisukorraga ja puuduseid ei esinenud. Sama päeva õhtul saatis korteri omanik e-kirja, kus väitis, et olime korteri üleandmisel fikseerinud puudused. E-kirjas olid pildid kriimustustest ja väidetavalt veekahjustused köögitasapinnal. Pildid ei ole tehtud minu juures viibimisel. Puudustest tehtud piltidel puuduvad ka kuupäevad. Kostjalt ei ole küsitud köögitasapinnal olevate kahjustuste kohta ühtegi selgitust. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on käesoleval juhul välja selgitatud kirjalikus vormis. 2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 3. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kostja ja K L vahel on 01.07.2021 sõlmitud tähtajatu üürilepingu nr XXX xxx paikneva eluruumi kasutamiseks (dtl 38-47). Üürileping on lõppenud poolte kokkuleppel 31.05.2022 (dtl 55). Hagiavalduse kohaselt on kostja tekitanud üüripinnale kahju 1245 euro ulatuses. Üürileandja on oma kahjunõude loovutanud hagejale (dtl 28-30). Võlaõigusseaduse (
) § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Pooled on ka lepingus kokku leppinud, et hiljemalt lepingu lõppemise kuupäeval tagastab üürnik ruumid (s.h kõik ligipääsu vahendid) samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muutusi, m.h. normaalne kulumine (üürilepingu üldtingimused p 4.6.1). Seega tuleb hageja nõude lahendamiseks esmalt kohtul kindlaks teha, millises seisundis anti kostjale üüripind üle ning millises seisundis see tagastati. 4. 09.06.2021 koostatud eluruumi üleandmise aktis on pooled kinnitanud, et korter on hiljuti värskendatud ning suuri kulumisjälgi ei esine (dtl 38-52). Ühtegi märget korteris asuvatest 3 võimalikest puudustest ei ole. Samuti on kostja akti allkirjastamisel kinnitanud, et on hoolikalt eluruumide seisukorra üle vaadanud ruumide kaupa ja detailselt. Seega tuleb eeldada, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras. Kohtu hinnangul tähendab see m.h seda, et köögitasapind oli üüripinnal korralik ja ilma vigastusteta. Viimati nimetatut kinnitavad ka tasapinnast tehtud fotod korteri üleandmise hetkel (dtl 31-33). Antud fotod on lisatud ka korteri üleandmise akti. Kohtu hinnangul on samuti tõendamist leidnud, et üüritud korter oli tagastamise ajal halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal. Hageja on kohtule esitanud fotod köögi tasapinnal asuvatest sügavatest ja erineva suurusega kriimudest (dtl 56-59). Fotodelt nähtu põhjal võib eeldada, et toiduainete lõikumisel ei ole kasutatud lõikelauda, vaid on tehtud seda otse köögi tasapinnal. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kriimustuste olemasolu ega tekkimise põhjuste kohta. Kostja on üksnes oma vastuses kinnitanud, et korteri tagastamisel märkas korteri omanik köögitasapinnal olevaid kriimustusi. Kohtul puudub seega alus kahelda, et nimetatud vigastused on tekkinud ajal, mil korter oli kostja kasutuses ning pildid kahjust on tehtud vahetult peale korteri üleandmist omanikule. 5.
lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Nii hagiavaldusest, kui ka kostja vastusest nähtub, et korter anti üle 31.05.2022. Kuigi korteri tagastamise kohta ühtegi akti ei koostanud, siis nähtub poolte seisukohtadest, et korteri ülevaatusel on korteriomanik kostja tähelepanu juhtinud ka köögitasapinnal olevatele kriimustustele. Samuti on korteriomanik kostjale saatnud 31.05.2022 e-kirja koos fotodega seoses köögi tasapinnal olevate kriimustustega (dtl 60-61). Nimetatud e-kirjas on korteriomanik viidanud ka asjaolule, et hilisemal vaatusel ilmnes ka veekahjustus kraanikausi kõrval ja pliidipoolsel tasapinna plaadil. Kohus loeb seega tõendatuks, et puudustest on kostjale viivitamatult peale nende avastamist teatatud, s.o eluruumi üleandmisega samal kuupäeval. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei oleks nimetatud e-kirja kätte saanud. 6.
lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.
lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus selgitab, et üürnik peab seega kasutama asja hoolikalt ning ära hoidma kahjustused, mida hoolikas üürnik ära hoiaks ning tagastatava asja seisund ei tohi olla halvem seisundist, mis vastab lepingujärgsele kasutusele. Ka üürilepingus on pooled kokku leppinud, et üürnik on kohustatud kasutama Lepingu objekti ja üldkasutatavaid ruume hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele (lepingu üldtingimuste p 7.1.3). 4 Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et köögi tasapind on üüripinnal kahjustatud (dtl 56-59). Kuna korteri üleandmise-vastuvõtuaktis nimetatud kahjustused ei kajastu, siis tuleb eeldada, et nimetatud kahjustused tekkisid ajal, mil üüripind oli kostja kasutuses. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud puudused olid korteris juba enne üürile andmist või et puuduste tekkimine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Arvestades fotodelt nähtava kahjustuse ulatusega (kriimud, suurem pragu), siis ei ole ka usutav, et tegemist oleks tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega. 7.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.