1-15-6186/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-6186 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Anna Jänes Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu U.Z-i tingimisi enne lõppemist vangistusest vabastamise elektroonilise järelevalve kohaldamisega Süüdimõistetu U.Z isikukood: XXX; asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; elukoht vabanemisel: XXXX; töökoht vabanemisel: puudub Kaitsja - tähtaja otsustamine RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 , 33 kohtunik määras:
3. Jätta U.Z vabastamata temale Harju Maakohtu 10.09.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6186 mõistetud liitkaristuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud 1 Harju Maakohus karistas U.Z-i 10.09.
5. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 424 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 10 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.09.
6. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 3 kuu 27 päeva võrra. Kohtuotsus jõustus 26.09.
7. U.Z kannab karistust veel Harju Maakohtu 05.09.
8. a otsuse alusel, millega kohus karistas teda KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 424 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 329 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.03.2015 ja lõppeb 26.05.
9. U.Z-i ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega avanes 18.04.2016, olles ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. U.Z andis nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab U.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et vabanemisel on U.Z olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Tal puudub kindel töökoht. Kinnipeetava vanemad on valmis ning suutelised oma poega materiaalselt ja moraalselt toetama. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub U.Z-i ennetähtaegse vabastamisega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu U.Z selgitas, et plaanib vabanemisel minna tööle, elada esialgu vanemate juures, kes teda toetavad. Ta läbis vanglas rehabilitatsiooniprogrammi ja on täielikult narkootikumidest loobunud. Kohtuniku seisukoht U.Z kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 1 p 1 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega U.Z on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning rohkem kui neli kuud. Samuti andis U.Z nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on U.Z-i elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteriomanik T.P. ning seal elav Viktor U.Z andsid nõusoleku 2 elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Kohus arvestab KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U.Z-i on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Varasemalt on teda karistatud süstemaatiliselt varguste toimepanemises grupis ja sissetungimisega. Praegu kannab ta vangistust kahe kohtuotsuse alusel varguste toimepanemise eest, kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja mootorsõiduki juhtimise eest ajal, mil tal oli kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud. U.Z on vabanemisel olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele, samuti toetavad lähedased. Samas puudub tal kindel töökoht. Töökoha olemasolu on oluline, kuna U.Z kannab mh karistust kuritegude eest, mis on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse andmetel on tema vastu nõudeid 3202,63 eurot, kuid vabanemisfondis on ainult X eurot. Positiivne on asjaolu, et ajavahemikus 12.
10. – 11.09.2015, 12.
11. – 12.10.2015 osales kinnipeetav majandustöödel abitöölisena (Tartu Vangla 11.08.2015, 15.09.2015 käskkiri). Ajavahemikul 07.
12. – 09.09.2015 läbis ta Terviserühma vahistatutele. Alates 01.02.2016 osaleb ta riigikeele B2 taseme kursustel ning alates 17.03.2016 sotsiaalprogrammis 12-sammu. U.Z on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud kahel korral. Harju Maakohtu 05.06.
13. a otsusega mõisteti talle tingimisi vangistus. Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole selles kriminaalasjas esitatud erakorralisi ettekandeid, mistõttu ei olnud süüdimõistetul probleeme kriminaalhoolduse läbimisega. Harju Maakohtu 05.09.
14. a otsusega mõisteti talle vangistus, millest 8 kuud kuulus kohesele ärakandmisele ning ülejäänud osa vangistusest määrati tingimisi. Kriminaalhooldust lõpuni viia ei olnud võimalik, kuna U.Z pani katseajal toime uued kuriteod, mistõttu pööras Harju Maakohus 10.09.
15. a otsusega ärakandmata karistuse täitmisele, mõistes liitkaristuse. Tartu Vangla hindab uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks, s.o järgmise kahe aasta jooksul 45%. Praegusel hetkel on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. 10.12.
16. a käskkirjaga karistas vangla teda noomitusega, kuna ta peitis sigarette ning 11.12.
17. a käskkirjaga karistas vangla teda kartseriga kolmeks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga, kuna ta peitis sigarette. Seega ei suutnud ta ka rangetes kinnipidamistingimustes alluda korrale. U.Z-i poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks on narkootiliste ainete sõltuvus. Vangla iseloomustuse andmetel on ta remissioonis amfetamiinisõltlane. Mootorsõiduki juhtimised pani ta toime narkojoobes – tema verest leiti amfetamiini ja metamfetamiini. Lisaks on karistusregistri andmetel teda karistatud väärteokorras kolmel korral NPALS § 151 järgi. U.Z-i on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse andmetel väljendab isik sõnades soovi seaduse piires hakkama saada, kuid peab oluliseks oma äraelamise võimalusi. Samuti leiab ta, et ta on saanud karistada asjaolude juhusliku kokkulangevuse tõttu. Ta ei taju, 3 et oma liikluskäitumisega ohustab ta nii ennast kui ka teisi. Katseajal tarvitas ta narkootilisi aineid, kuigi kohtuotsusega oli talle määratud kohustus neid mitte tarvitada. Ta pani toime mitu uut kuritegu. Kohus leiab, et sellise isiku puhul ei ole vangistuse mõistmise eesmärgid täidetud ja tema vabastamine elektroonilise valve alla oleks ennatlik, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. U.Z ei ole teadvustanud endale narkootiliste ainete mõju ja seost enda kuritegeliku käitumisega, mistõttu on oht, et vabaduses jätkab ta samalaadsete süütegude toimepanemist. Eeltoodu alusel jätab kohus U.Z-i vabastamata temale Harju Maakohtu 15.09.
18. a otsusega mõistetud liitkaristuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilisele valvele. Ingeri Tamm kohtunik 4