KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2022.a, Tallinn

§ 442lg-t 8.

Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millise analüüsi ja arutluse tulemusena jõudis kohus määruse resolutsioonis vaidlustatud osas toodud tulemuseni.

1. Kohus ei ole suhtlemiskorda määranud laste huvidest lähtuvalt, mistõttu on kohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 143 lg 2 1 teist lauset koosmõjus PKS § 123 lg 1 ja lastekaitseseaduse § 21 lg
3. Määratud suhtluskord ei loo mingisugust etteaimatavust ega kindlustunnet. Suhtluskord on juba eos mitte täidetav ja loob ainult olukorra, kus edasine kohtu sekkumine on vältimatu ja osapoolte vahelised suhted halvenevad veelgi. Määratud suhtluskord ei ole laste heaolu, stabiilsust, õigusi ja turvatunnet silmas pidav.Avaldaja suhtluskorra avalduses taotletu ei ole momendil reaalselt teostatav, kuna lapsed ei ole selliseks suhtluseks valmis. Mõlemad lapsed on väljendanud isa suhtes võõristust ja pelgust. Ei ole mõeldav sundida lapsi ilma nende nõusolekuta pikaajaliselt veetma aega isaga, keda nad kardavad.
4. Laste ema hinnangul on laste huve arvestav seisukoht selline, et avaldaja külastab lapsi iga 3 kuu järel nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani. Koolivaheaegadel veedab isa lastega poole aja koolivaheaegadest Eestis eeldusel, et avaldaja on ema sellest ette teavitanud 1 kuu. Avaldaja on senise kahe aasta jooksul lapsi külastanud vaid kolmel korral. Laste emale teadaolevalt ei ole isa lastega ette võtnud ühiseid lastele sobivaid arendavaid tegevusi, va. mänguasjade kaupluse külastus.
5. Kohtumised isa elukohas ei ole ema hinnangul võimalikud enne, kui laste isa lähedussuhe on taastatud ja lapsed on näidanud üles valmisolekut avaldaja elukohta sõita ning avaldaja suudab laste emaga jagada lapsi puudutavat infot, sh. lapse ema ja tema pereliikmeid solvamata. Lapsi ei saa ega tohi sundida sõitma avaldaja juurde võõrasse riiki ja lastele tundmatusse keelekeskkonda. Tähtsaim põhimõte lapse parimatest huvidest lähtumisel on lapse arvamuse väljaselgitamine. Avaldaja soovib lastega regulaarselt suhelda, sh veeta lastega aega mitmed päevad järjest ja väljaspool Eestit. Vanem laps Q on väljendanud, et ei soovi isaga sellisel viisil suhelda. Avaldaja on väljendanud kahel Harju Maakohtus toimunud istungil, et ta sooviks 9 2-21-6622 Eestis lapsi külastada 2-4 korda aastas ja seda olenemata piirangutest. Suhtluskorra määramisel tuleks avaldaja poolt avaldatut arvestada. Kohus on määranud suhtluskorra mahus, milline on reaalset mitte täidetav, sest avaldajal puudub selleks reaalne võimekus.
6. Laste huvidega kooskõlas ei ole selline suhtluskord, mille kohaselt lapsed peavad veetma avaldajaga järjest kolm nädalat võõras keskkonnas. Avaldaja ja laste vahel puudub lähedane suhe. Kõik avaldaja ja laste kohtumised on aset leidnud avaldaja üüripinnal, külastuse ajal ei ole avaldaja pakkunud lastele muid arendavaid tegevusi, va. mänguasjapoe külastus. Samasugune oli avaldaja käitumine ka suveperioodil, kuid Covid piirangud puudusid. Laste huvides ei ole sellisel moel aja veetmine ja sellised tegevused ei aita kuidagi kaasa avaldaja ja laste vahelise suhte taastamisele ega tugevdamisele.
7. Emale jääb arusaamatuks, miks nõuab avaldaja koos lastega jõulude, aastavahetuse ja muude pühade veetmist. Varasemalt ei ole avaldaja kunagi eelnimetatud pühi tähistanud, kuna avaldajale ei meeldi pühad.
8. Käesoleva menetluse aja diagnoositi Q-l ATH (aktiivsus-tähelepanuhäire). Momendil on Rajaleidjas vormistamisel lapsele vajalike tugiteenuste tagamiseks vajalikud otsustused. ATH laste abistamisel on kõige olulisem järjekindlus, kindel päevarütm, rutiinid, reeglid, turvaline keskkond ja sobivad võtted, mida peaksid lapsega kokkupuutuvad täiskasvanud valdama. Kõike seda arvesse võttes, ei ole võimalik, et Q veedab pikaajaliselt aega eemal kodust, rutiinist ja mõistvast käitumisest. Avaldajal puudub oskus ja huvi erivajadusega last toetada ja see kahjustab Q heaolu ka arengut otseselt.
9. Seoses Q erivajaduse ja vanusega ei ole võimalik talle tagada ligipääs nutiseadmetele. Q-l on võimalus kasutada telefoni, kui ta soovib helistada oma vanaemale, vanaisale, emale, kasuisale või sõpradele. Ta on piisavalt võimekas ja vana sellise valikuvabaduse omamiseks. Q-l on olemas avaldaja telefoninumber ja soovi korral on lapsel on alati võimalus avaldajale helistada. Lapsel on ja jääb seadustest tulenev õigus see valik teha. Lapsele ei saa panna kohustust oma vanemaga suhelda, eriti juhul, kus laps selgesõnaliselt on väljendanud, et soovib avaldajaga suhelda otse, mitte läbi telefoni. Q on seda väljendanud kõikidele temaga kokku puutunud spetsialistidele ja lähedastele isikutele. Avaldaja on ka keeldunud võimalusest oma oskusi kõnede pidamiseks parandada, seega pole ta ka omalt poolt teinud midagi, et need kõned oleksid võinud toimida. Lapsega koos elavale vanemale ei saa panna kohustust survestada last avaldajaga telefonisuhtlust pidama.
10. Avaldaja on järjepidevalt halvustanud ema ja tema pereliikmeid. Ka viimasel kohtumisel 2022.a. jaanuaris vestles avaldaja lastega ebasobivatel teemadel. Avaldaja meenutas lastele varasemaid lähisuhte vägivalla juhtumeid avaldajale sobivas võtmes, ajades sellega lapsed segadusse, sest nende reaalsus meenutatuga ei kattu. Sellist järjepidavat käitumist nimetatakse vaimseks vägivallaks ja sellel on otsene lapsi kahjustav mõju. Avaldaja jätkuv suutmatus aru saada hea tava käitumisnormidest ja soovimatus aru saada, et tema käitumine kahjustab lapsi ei ole aktsepteeritav. Ka lastele sisendamine, et nende kasuisa, kes on B elu osa olnud juba poole tema teadlikust elust, ei ole lapsele oluline isik, on otseselt last kahjustav ja tekitab lapses suurt segadust ning ebakindlust. Avaldaja käitumine halvustada lastele olulisi ja kalleid pereliikmeid ja seeläbi lootes parandada enda suhteid lastega, on lubamatu ja lapsi otseselt kahjustav.
11. Lapsed on korduvalt väljendanud, et nad ei soovi pikemaks perioodiks koos avaldajaga Eestist lahkuda. Lapsed eelistavad avaldajaga kohtuda Eestis. Võttes arvesse isa pahatahtliku ja agressiivset suhtumist emasse, jätkuvaid alusetuid süüdistusi ja igasugust usalduse puudumist osapoolte vahel, ei ole laste reisimine välisriiki kooskõlas laste huvidega. Lapsi ei saa sundida 10 2-21-6622 minema vastu nende endi tahet. Laste esindaja ei pidanud vajalikuks menetluse ajal lastega kohtuda. Lastekaitsetöötaja kohtus lastega mitmel korral ja nähtuvalt esitatud kirjalikest seisukohtadest on Q-l reaalne hirm, et avaldaja võib nad nende tahte vastaselt Eestist ära viia. Laste esindaja arvamus on seega vastuolus lastega korduvalt kohunud ja vastavat pädevust omava spetsilisti arvamusega. Kohus oleks pidanud tõendeid hinnates lähtuma spetsialisti arvamusest. Menetlusosaliste seisukohad
12. Lastele määratud esindaja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Isegi kui asuda seisukohale, et lapsed võõristavad isa, ei taha isaga suhelda ja suudavad isaga suhelda ainult lühiajaliselt, siis on tegemist probleemiga, mis vajab lahendust ja laste esindaja hinnangul ei lahendaks seda probleemi see, kui lapsed kohtuksid isaga harva ja vaid Eestis. Iga 3 kuu tagant kohtumine ja koolivaheajad on laste esindaja hinnangul pigem liiga harva, et saada üle võõrandumisest. Ema ettepanek ei sisalda midagi selle kohta, et kas ja kuidas käiks suhtlus laste ja isa vahel ajal, kui isa on Inglismaal. Saab järeldada, et ema leiab, et lapsed ja isa ei suhtle ajal, mil isa on Inglismaal. See pole laste huvides. Määruskaebuses taotletud suhtluskord on vähem laste huvides kui see suhtluskord, mille määras maakohus.
13. Eestkosteasutus oli seisukohal, et määruskaebuse tuleb sellisel kujul jätta rahuldamata. Lastekaitsespetsialist vestles laste Q ja B-ga nende kodus 28.03.2022.a. Mõlema lapse sõnul on ema palunud neil kodus öelda X kohta X, mitte issi. Lapsed ütlesid, et neile sobib kohtuda Xga Eestis, näiteks käia poes ja mängutoas. Laste jaoks on X-ga kohtumised toredad, kuna lapsed saavad otsustada mida nad teevad, mida söövad ja kus käivad. Q rääkis ka sellel korral, kuidas Inglismaal olles isa tegi emale haiget, visates ema pudeliga, kui Q oli ema süles. Q jaoks on see endiselt väga tugev mälestus, mis tekitab ärevust. Laste sõnul nad ei tea kus X praegu elab, st milline on tema kodu. Laste sõnul ei ole nad nendel teemadel X-ga rääkinud. B ei öelnud kordagi, et tema sooviks Inglismaale minna. Vestluse lõpus ütles Q, et talle sobib kui X tuleb Eestisse, kuid lisas, et nad võiksid kohtuda näiteks üks kord kuus, aga mitte iga kuu. Q ütles, et see võiks toimuda näiteks üle kuu, sest siis ta saab vahepeal ka puhata. Q sõnul on tal koolis praegu raske, sest ta ei saa alati kõigest aru. Mõlemad lapsed rääkisid ladusalt ingliskeelseid lauseid. Q on pigem see, kes X-ga kohtumistel vestleb, kuid ka B oskab vastata lihtsamatele küsimustele inglise keeles. Q sõnul X ei rääkinud viimane kord ema kohta midagi halba. Q ei julge minna koos vennaga või üksi (ilma emata) Inglismaale, sest kardab, et X ei luba neid enam koju tagasi. Q-l esineb ärevust Suurbritanniasse mineku ees ka seetõttu, et ta mäletab, mis seal ema ja isa vahel juhtus. Jätkuvalt lapsed ei soovi/oska ise juhtida vestlust isaga telefoni või video teel. Lastekaitsespetsialist vestles eraldi ka C-ga, kes kinnitas, et X ei ole laste emale ega Q-le pärast viimast kohtumist (veebruaris 2022) helistanud ega muud moodi ise ühendust võtnud. X on lastekaitsespetsialistile teada andnud, et ta püüab Eestisse tulla nii sageli kui võimalik, kuid kord kuus Eestis käia ei ole vahemaa tõttu võimalik. X sõnul ei peagi ta iga kuu Eestis lastega kohtuma, kui lapsed lubatakse ka Suurbritanniasse puhkama. X kinnitas, et on püüdnud enamus nädalaid oma lastele/Q-le helistada, kuid kõned ei lähe kunagi läbi ega neile ei vastata. X on mures, sest tema sõnul lapsed isegi ei tea, et isa püüab nendega kontakti saada. Lastekaitsespetsialistile teadaoleva info põhjal on
14. aastal isa olnud Eestis kahel korral ning kohtunud nendel kordadel lühiajaliselt ka lastega. Laste huvides ei ole piirata sellisel määral laste kohtumisi isaga nagu ema soovib, seda enam, et Q ise tõi vestluses lastekaitsespetsialistiga välja, et temale sobib kohtumine näiteks kord kuus (üle ühe kuu). Laste huvidest lähtuvalt on äärmiselt oluline, et lastel oleks tagatud võimalus kohtuda isaga regulaarselt, sest lapsed ei eelista ja ei soovi suhelda isaga telefoni või video teel. Otsustamine selle üle, kas laps soovib isaga suhelda omal algatusel või kõnele/sõnumile reageerida, peab jääma lapsele. Ei ole võimalik panna lastega koos elavale vanemale igapäevast kohustust kõnedele reageerimise ja 11 2-21-6622 laste survestamise eest. Lastele jääb ema poolt soovitud suhtluskorra puhul aina vähemaks neid võimalusi, kus lapsed saaksid isaga jagada enda elus olulist informatsiooni/sündmusi neile sobival viisil. On jäänud selgusetuks, kuidas X suudab omalt poolt tagada kohtu poolt määratud suhtluskorra täitmist. Alternatiivne ettepanek on määrata uus suhtluskord järgmiselt: Isa kohtub lastega Eestis üle ühe kuu ühel nädalavahetusel (reedest-pühapäevani). Lastele on tagatud võimalus soovi korral saata isale sõnumeid, suhelda veebipõhise kõne vahendusel jm analoogne suhtlemine. Lastele on tagatud võimalused külastada X ja teisi sugulasi Suurbritannias, kui lapsed on selleks valmis ja seda soovivad.
15. Isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud ema kanda. Nõutav suhtluskord ei ole kooskõlas seadusega, kahjustab laste huve, heaolu ja kiindumussuhet isaga. Sellele lisaks on määruskaebus sisult täielikult paljasõnaline, tõendamata ja eluliselt ebausutav. Kohtu poolt määratud suhtluskord on vastupidiselt määruskaebuses toodule laste suhtlemist isaga detailselt korraldav, mis eelduslikult tagab stabiilsuse, rutiini, mugavuse ja etteaimatavuse. Lapsed on iseseisvalt avaldanud soovi isaga suhelda ning temaga koos aega veeta, isa elukohta külastada ning kohtuda isapoolsete sugulastega. Tänasel hetkel on isa laste maailmast välja lõigatud võimalikult palju ning suhtlemise võimaldamine toimub ema suva ja ühepoolse tahte alusel. Isa ka viimasele kohtumisele veebruaris 2022 tulemisel eelnes järjekordselt laste ema poolt valikuline info, kohtumiste ärajäämine ja teadlikult koroonapiirangutest takistuste otsimine. Tingimuslik kohtumise korra kolme kuu jooksul on laste ja isa suhet juba eos pärssiv ning kiindumussuhte tekkimist välistav. Lisaks oleks laste esindaja meelest liiga piirav see, kui laste isa saab lastega kohtuda ainult Eestis, vaid põhjendatud on laste isa soov teatud mahus viibida lastega koos ka oma koduriigis ja sugulaste juures. Lapsed on suurema osa oma elust elanud Inglismaal. On igati mõistetav, et kui isal võimaldatakse lastega niivõrd piiratud määras suhelda, soovib ta seda sisustada nii nagu tema õigeks peab. Ema väidab, et lapsed ei ole valmis isaga ööbima, kuigi on selgelt kohtuistungil kinnitanud, et avaldaja oli kooselu jooksul tihti puudutatud isiku III töökohustuste tõttu vanem, kes hoolitses laste magamamineku eest. Isale on oluline võimalus veeta pühadeaeg lastega samas mahus nagu seda on võimalik teha emal (üle aasta). Lapsele diagnoositud ATH-häire ei ole takistuseks lapsega suhtlemisele või kohtumisele. ATH häire ei ole haigus vaid käitumishäire, mis mh nõuab ka lapsevanemalt endalt olulisel määral suurema koostöö tegemist teise lapsevanemaga, et lapsele oleks tagatud selgus ja kindel ajakava. Ema tegeleb laste võõrutamisega. Menetluse edasine käik
16. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 32. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on

§ 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667 tuginedes seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras, et eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, kuid hiljemalt alates 2023.a jaanuarist viibivad lapsed koos isaga nii Eestis kui ka Suurbritannias (resolutsiooni punkt 2)) ning teha selle asemel uus määrus, millega määrata isa suhtluskord lastega tingimustel vastavalt käesolevale määrusele. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohtu määrus muutmata jääb, selles toodud õiguslike põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-test 5 ja 6 ning §-st 659 neid ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 12 2-21-6622

1. Määruskaebusest nähtuvalt heidab ema maakohtule ette nii menetlusõiguse normide rikkumist kui materiaalõiguse väära kohaldamist.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita ei ole võimalik. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus oma otsustust piisavalt jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendanud. Arusaadav on, et maakohus määras suhtluskorra, pidades konkreetsete laste huviks õigust tunda nendest lahus ja välisriigis elavat vanemat (isa), kellega suhtlus oli takistatud nii Covid piirangute tõttu, aga ka põhjusel, et vanemad ei teinud selleks oma halbade suhete tõttu piisavalt pingutusi, sh esines emal vastumeelsust laste ja isa vahelise suhtlusele ning isa ei püüdnud lastega suhtluse korraldamiseks emaga mõistlikke kokkuleppeid saavutada.
3. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu määrus ei pruugi olla täidetav ja loob võimaluse edasisteks vanematevahelisteks vaidlusteks. Nimelt ei ole maakohtu määruse resolutsiooni punktist 2) arusaadav, millistel aegadel lapsed isaga Eestis ja Suurbritannias eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, hiljemalt alates 2023.aasta jaanuarist kohtuvad. Määruse põhjendustest võib aru saada seda, et kuna vanemad nägid vajadust kohtu määratud suhtluskorra järele, lähtus maakohus eeldustest, et vanemad hakkavad täitma ka jõustumata lõpplahendit, mille tagajärjel toimub lastel isaga enne isa elukohariigi külastamist piisav hulk (ööbimistega) kohtumisi vanemate poolt kokkulepitud kuupäevadel ja kohas vastavalt maakohtu määruse resolutsiooni punktile 1). Määruse resolutsiooni punktist 2) nähtuvalt ei ole maakohus laste ja isa suhtluse algust välisriigis nende eeldustega sidunud.
4. Maakohtul tulnuks tähele panna, et lisaks avalduses nõutule avaldas isa ärakuulamistel, et näeb, et lapsed külastavad teda Ühendkuningriikides või veedavad temaga vähemalt koolivaheajad, isa saab lapsi külastada 3-4 korda aastas ning ülejäänud kordadel tuleksid lapsed Inglismaale, isa kannab kulud kui tuleb Eestisse ja emaga pooleks, kui lapsed tulevad UK-sse (tlk 94 pöördel ja 95, 113). Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks maakohtul eelnevat ning vanemate pingelist suhtlust arvestades määruse resolutsiooni punktis 2) märgitud laste ja isa suhtluskord ette näha konkreetsemalt.

§ 442

lg 5 teise lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

§ 463lg-st 2 tulenevalt kohaldub see põhimõte ka kohtumäärustele.

Kohtupraktika kohaselt peab kohtu määratud suhtluskord olema selge ja täidetav (vt nt Riigikohtu 05.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 28). Vajadusel saab kohus määrata suhtluskorra reeglid omal algatusel, arvestades, et

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjades seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seaduses ei sätestata teisiti. 37. Eelnimetatud eksimusest tulenevalt ei saa päris põhjendamatuks pidada ka määruskaebuse esitaja etteheidet maakohtule seonduvalt materiaalõiguse normide väära kohaldamisega. 38. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 39. Kohtupraktikas on rõhutatud, et vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Vanema ja lapse suhtlemise korda 13 2-21-6622 määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 09.11.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-183-11, p 21). 40. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et käesoleval juhul on konkreetsete laste huviks õigus tunda oma lahus ja välisriigis elavat vanemat (isa) ja temaga suhelda, sh tema elukohariigis. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul on lapse huvides suhelda ka välisriigis elava vanemaga, sh selle vanema tavapärases elukeskkonnas ja kohus saab lapse kohanemisvajadust arvestades määrata astmelise suhtluskorra (vt Riigikohtu 05.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p-d 26 ja 27). 41. Maakohus oleks pidanud laste ja isa suhtlemise korraldamisel arvesse võtma täiendavalt ka seda, et laste huvideks tuleb pidada nende elukorralduse stabiilsust, rutiinsust, ettenähtavust ja piisava turvatunde kujunemist suhtluseks isaga väljaspool Eestit isa elukohariigis. Nimetatud turvatunde kujunemiseks vajavad lapsed ringkonnakohtu hinnangul kohanemisaega, arvestades, et Covid piirangute ja vanemate piisava pingutuse puudumise tõttu ei näinud nad isa 15 kuud (tlk 95), suhtlus isaga sidevahendite teel ei ole olnud toimiv või on olnud takistatud (tlk 40, 95 pöördel, 96 ja 96 pöördel, 99 pöördel, 101, 102, 112 pöördel), lapsed on väljendanud (ebaselgeks jäänud tekkepõhjusega) hirmu selle ees, et isa varastab nad ära ja viib Suurbritanniasse (tlk 40 pöördel) ning kuigi suhtlus laste ja isa vahel sujus nende kolmandal kohtumisel ladusalt ja laps Q avaldas valmidust isaga Inglismaale minna, ei olnud laps B ilma emata selleks valmis (tlk 118). 42. Määruskaebusmenetluses isa poolt 07.11.2022.a esitatud seisukohast nähtub, et ema töötab endiselt laste ja isa suhtlusele vastu ja teeb kõik, et isa Eestisse saabumisel oleksid kohtumised limiteeritud, tihti ei sobi emale isa välja pakutud ajad ja ta on arvamusel, et ei pea kohtulahendit täitma. Ema ei ole neid väiteid vaidlustanud. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kuigi isa on lastega siiski suhelda saanud, ei ole laste ja isa suhtlus muutunud regulaarseks ning vanemad ei ole selle korraldamisel maakohtu määratust juhindunud. Seda arvestab ringkonnakohus kohanemisperioodi määramisel. Ringkonnakohus arvestab sedagi, et lastele määratud esindaja vahetute muljete kohaselt ei olnud lapsed isaga suheldes ärevil, negatiivselt pinges ega võõristanud teda, laste ja isa suhtlus oli avatud, lapsed olid rõõmsad ja lõbusas meeleolus ning avaldasid soovi isaga tihti kohtuda ja teda eelkõige füüsiliselt näha, laps Q väljendas tahet isaga Inglismaale minna, laps B oli sellega nõus kui ema kaasa tuleb (tlk 117-118). 43. Ringkonnakohus on seisukohal, et alust keelata laste suhtlust isaga tema elukohariigis ei ole. Kuigi eestkosteasutuselt määruskaebusmenetluses laekunud arvamusest nähtuvalt on laps Q taas väljendanud hirmu koos vennaga või üksi Inglismaale minna, kartes, et isa ei luba neid enam koju tagasi (tlk 187), ei nähtu dokumendist, et kirjeldatud kartus johtuks konkreetselt isa käitumisest. Arvestades, et isa on ärakuulamistel korduvalt kinnitanud, et soovib lapsi külastada Eestis ning näeb lapsi end külastamas tema elukohariigis, puudub hetkel alus kahelda, et isa ei pea kinni vanemate kokkuleppest, mille kohaselt jäi laste elukohariigiks Eesti. Laps Ql diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäirega seotud dokumentatsiooni (tlk 163-169, 192-193) alusel ei ole tuvastatav, et selle häire tõttu oleks lapsel soovituslik pikaaegset emakodust eemalviibimist vältida. Ema poolt väidetud isa oskamatus arvestada laps Q erivajadusega on ületatav spetsialistidega suhtluse, isa (enese)harimise teel, aga samuti last puudutava olulise terviseinformatsiooni jagamisega ema poolt isale, arvestades, et vanematel on ühine hooldusõigus (tlk 2 pöördel). 14 2-21-6622 44. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et lastes võimaldab piisava turvatunde isaga suhtluseks isa elukohariigis Suurbritannias kujundada laste ja isa suhtlus kuue järjestikuse kuu vältel Eestis maakohtu määratud viisil ja korras. Nimetatud kohanemisaja järgselt on laste ja isa suhtlus eelduslikult muutunud (taas) nii turvaliseks, et lastes on tekkinud valmidus viibida isa kodus tema elukohariigis. Ringkonnakohtu hinnangul võiks esimene külastus toimuda suhtluse seitsmendal järjestikusel kuul ja olla seitsme päeva pikkune periood ning järgnevad külastused isa elukohta võiks toimuda iga kolme kuu tagant, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Maakohtu määratud erikord seonduvalt vaheaegade ja erinevate pühadega rakenduks siiski alates 2024.aastast, et lapsi liigse reisimisega mitte väsitada. 45. Võttes arvesse ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti ja maakohtu eksimusi, tuleb vaidlustatud määrus tühistada osas, milles kohus määras, et eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, kuid hiljemalt alates 2023.a jaanuarist viibivad lapsed koos isaga nii Eestis kui ka Suurbritannias (resolutsiooni punkt 2)) ning teha selle asemel uus määrus, millega määrata isa suhtluskord lastega järgnevalt: Eeldusel, et isa on lastega kohtunud poole aasta vältel, so kuue järjestikuse kuu jooksul Eestis igas kuus ühe nädalavahetuse alates reedel kl 18.00 kuni pühapäeval kl 17.00, kohtub isa lastega edaspidi iga kolme kuu järelt samadel tingimustel oma elukohariigis, so Suurbritannias, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Muul ajal toimuvad laste ja isa kohtumised samadel tingimustel Eestis. Esimene laste ja isa kohtumine Suurbritannias toimub laste ja isa suhtlemise seitsmendal kuul, so eelduslikult 2023.a juulikuus ja on suvevaheaega arvestades erandlikult ühe

§ 238

lg 1 alusel ja võtab tõenditena asja materjalide juurde: 08.04.2022.a esitatud Haridus-ja Noorteameti otsuse nr 3.1-2/22/799-2 ning 07.03.2022.a esitatud Haridus- ja Noorteameti eripedagoogi individuaalse nõustamisteenuse kokkuvõtte, XXX kooli õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi ja 1.g klassi õpilase Q ümarlaua protokolli. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 61.

§ 172

lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 172

lg 1 17 2-21-6622 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid ja määruskaebuse rahuldamise ulatust arvestades õiglane. Ringkonnakohus määrab eraldi määrusega kindlaks lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud, juhul kui vastav taotlus esitatakse. 62. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkti 4 osas. Muus osas võib määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt

§ 178lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 18